Kasutajainfo

Kobo Abe

7.03.1924-22.01.1993

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Kobo Abe ·

Daiyon Kampyoki

(romaan aastast 1959)

ajakirjapublikatsioon: «Sekai» 1958; juuli - 1959; märts
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Neljas jääaeg»
««Loomingu» Raamatukogu» 1966; nr. 11-13

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
6
5
1
1
Keskmine hinne
3.231
Arvustused (13)

Kui olukord pole viimasel ajal paranenud, siis on Kobo Abe ilmselt ainus Jaapani ulmekirjanik, kelle teos eesti keeles kättesaadav on. KA oli üsna mitmekesise ampluaaga kirjamees, kes on kirjutanud nii SF kui kriminulle, "Neljas Jääaeg" on üsna tüüpiline katastroofiromaan. Tüüpiline, kuid siiski mitte päris. Katastroof on nimelt virtuaalne. Peategelane ehitab ennustusmasina, masina, mis sisestatud informatsiooni baasil on võimeline ennustama tulevikku. (Paistab, et kaoseteooriast, sünergeetikast jms pole autor kuulnudki - tulevik on jäigalt determineeritud ja tuleneb rangelt minevikust.) Püüdes otsida sobivat "objekti" masina võimete proovimiseks, osutub minategelane koos oma abilistega mõrva tunnistajaks. Siit hargnevadki sündmused, mis tänu ennustusmasina erakordsetele võimetele viivad hoolikalt varjatava riikliku saladuse avastamiseni. Tulemas on uus jääaeg ja suur veeuputus. Viimase vastu valmistumise käigus on riiklikes salalaborites loodud alveeinimesed. Mis edasi, lugege ise. Veel. Raamatus kirjutatakse, et esimesena maailmas loodi ennustusmasin Liidus. Ma ei usu, et põhjuseks oleks niivõrd autori nõukogudesõbralikus (kuigi "roosa" KA vist ikkagi oli), kuivõrd soov ameerika sõpru pisut tonksata. (Jaapani lüüasaamisest ja Hiroshimast ning Nagasakist oli vaid paarkümmend aastat möödas) Raamat ei jätnud mulle väga tugevat muljet, arvan siiski, et selle lugemisele kulutatud aeg pole maha visatud.
Teksti loeti eesti keeles

Noh, sisu jutustas Wõrokas ülalpool piisavalt lahti. Räägiks muljest.

Romaan mõjub üsna kummaliselt ning ajuti painavalt. Mõjub ka vist üsna omapäraselt. Võimalik, et ma nüüd siin lihtsustan, aga suur osa Kobo Abe tekstidest, mida ma lugenud olen mõjuvad mulle üsna üheselt. Jääb mulje nagu püüaks autor jaapani keeles ja jaapanipäraselt oma lugejatele euroopaliku kirjanduse põhitõdesid ümber jutustada.

Tagantjärgi mõjub «Neljas jääaeg» justkui tüüpiline euroopalik (või ameerikalik) SF romaan, mis on jaapani filtrist läbi lastud. Loomulikult pole see etteheide, lugeda oli mõnus ja raamat jäi meelde just selle võõrastava tunde tõttu.

Paneks hindeks 5, aga kahjuks olen hiljem lugenud Sakyo Komatsut ja Koji Tanakat jt. jaapani ulmekirjanikke... seetõttu jääb siiski neli. Ka pole ma hiljem soovinud Kobo Abe romaani enam üle lugeda... kuigi, kes seda lugenud veel pole võiksid seda kindalsti teha, väärt kirjatükk siiski.

Järelmärkuseks veel, et romaani tõlkis vene keelde Arkadi Strugatski, soovituseks seegi...

Teksti loeti eesti keeles

Ootamatu oli see raamat. Kobo Abelt olin varem lugenud vaid "Luitenaist", mis oli vapustav. Ootasin ehk midagi sama head ja seepärast olin pettunud (seepärast ka 4: Abe on paremaid asju kirjutanud ::)) ). Pidevalt tundus nagu oleks midagi analoogilist kuskilt lugenud, ent samas oli asi täiesti võõras... Aga ometi mingist küljest ta meeldis mulle, ilmselt väga realistlikud tegelaskujud. Usutav maailm, vahvad reaktsioonid ei tekkinud nagu kahtlustki, et seda kõike ei võiks toimuda... Eriti Jaapanis. Soovitan kõigile soojalt :)
Teksti loeti eesti keeles

Paras keskmine lugemistükk. Midagi erilist ta endast muidugi ei kujuta, kuid ajab siiski asja ära hädapärast. Kõigele vaatamata ei ole siiski tekkinud soovi seda raamatut teist korda kätte võtta. See eelmainitud Luitenaine oli mõnevõrra parem.
Teksti loeti eesti keeles

Raamat, millesse on kokku koondatud päris kenake kogus jaburaid ideid. Autoril pudub ilmsesti ähmanegi ettekujutus programmeerimisest(kuigi peategelane on programmeerija), kust muidu vaäited nagu: programmeerimine on masinakeeles küsimuste esitamine või kvalitatiivse reaalsuse muutmine kvantitativseks - jama. Lisaks sellele vähkreb Kobo ka sügaval lõssenkismis või milleski selest veel totramas (nagu kahjuks ka paljud teised ulmeautorid üle maailma). Ja ennustusmasinat ennast ei maksa vist mainidagi :-)

Sellegi poolest oli "Neljas jääaeg" omamoodi nauditav lugemine. Tal oli siiski selge võõrapärane fiiling, mis võimaldas paljusid asju mida ehk muidu ei usuks siiski tõsiselt võtta: äkki jaapanlased olekski nõus endale kalasabad taha kasvatama ja tagasi merre elama minema - lõpus oli juba peaaegu tunne, et nii ongi.
Hoolimata selest, et alguses tekitasid kirjeldused hämaraist maa-alustest basseinidest ja neis pesitsevaist amfiibolendeist ka parajat kõhedust.
Teksti loeti eesti keeles

Sisu eelpool lahti jutustatud, enamiku hinnangutegagi jääb vaid nõustuda. Kõhklesin kaua kolme ja nelja vahel, sest raske on seda raamatut kellelegi tõsimeeli soovitada, kummatigi on tegemist piisavalt omapärase nägemusega, mis kuhja põrunud ideedega selgelt teistest eristub. "3" tuli ikkagi sellepärast, et ideed ise on terve mõistusega vastuolus. Kuivõrd aga mõne Lääne autori sulest oleks teos isegi vast "2" saanud, tuleb hinne kenasti kokku - on jaapanipärane (rõhutaksin - sobivates oludes toimiksid jaapanlased umbes nii jah!), korralikult teostatud ja uudne. Aga mitte eriti põhjendatud fantastiliste elementide kuhjamine näib mulle tuttavate näidete põhjal selle maa ulmele omane olevat - meeleolu on tähtsam, kui maailma sisemine loogika.
Teksti loeti eesti keeles

See oli omapärane raamat. Natuke tühi nending, aga muud ei oskagi lisada. Lugesin selle läbi, vahepeal haaras isegi väga kaasa, aga nüüd mõni aeg hiljem ei meenu nagu suurt midagi. Mitteusutavuse tunnet ei tekkinud, mitte, et seal poleks selgeid jaburdusi, vaid selle teose "ontoloogiline universum":) töötas. Ühesõnaga meeleolu loomises on japsid vahest et isegi parimad.
Teksti loeti eesti keeles

Kuskil 12. lehekülje kandis hakkasin mõtlema selle üle, et polegi ammu enam BAAS-is millelegi "üht" pannud. Siis tulin, vaatasin arvustusi ja otsustasin ikkagi edasi lugeda. Halvale teele juhtisite mind, seltsimehed, halvale... Sest romaan on saast.

Asi pole mitte niivõrd geneetikaeelses bioloogias ning kaoseteooria ja transistorieelses informaatikas-matemaatikas, selle võiks kirjutamisaastat arvestades veel kuidagi ära seedida (kuigi Mendel on 19. sajandi mees ning kaoseteooriaga hakati kah 20. sajandi alguses juba peale). Aga laused nagu "Kas siis loomad naeravad või nutavad?" (lk 109), "Elevant saavutab sugulise küpsuse neljakümne aastaga" (lk 158) ning allveemaja katusel seisev helikopter (lk 167) ei jäta kahtlust, et autori seisund pidi kõnealuse teose kirjutamise ajal ikka raske küll olema...

Teine põhjus, miks seda romaaniräbalat ilgeks pidada, on muidugi pidev kummardamine NSVL-i ja kommunismi suunas - viis aastat pärast seda, kui oli lõppenud ajajärk, mis nõudis ohvriks umbes kuuskümmend miljonit inimelu...

Kolmandaks lisanduvad ilmselged loogikaapsud, näiteks peategelase vestlus palgamõrtuskaga kohvikus, kus palgamõrtsukas teatab, et allub vaid kirjalikele korraldustele... Kirbanud siis laua nurga peal talle kirjalik korraldus valmis, milles asi?!

Lõpuks jääb vaid üle tsiteerida autorit ennast: "Mitmel sambal maailm just püsib, seda ma täpselt ei tea, kolm neist on aga tõenäoliselt küll vaimupimedus, võhiklus ja nürimeelsus."

Teksti loeti eesti keeles

Lugemisest on möödas oma 15 aastat. Ma mäletan selgelt raamatu kaanekujundust, inimest, kellelt ma selle laenasin ja tingimusi, milles ma seda lugesin, kuid sisust meeles vaid mingi hiigelsuure veeuputuse lähenemine. Ju seal siis ei olnud ulme koha pealt midagi erilist, sest igasugused asimovid ja bradburyd tollest ajast on ju kenasti meeles. Samas kirjutab Abe hästi. Üldmulje - nagu oleks nobelist kirjutanud Godzilla loo.
Teksti loeti eesti keeles
x
Raimond Raiskaja
1976
Kasutaja rollid
Viimased 21 arvustused:

Aastat kaks lugemisest ja sisust ei mäleta enam suusrt midagi, kuigi lugemise ajal nagu konkreetselt ei häirinud. Ajaviiteks lugeda kõlbab. Zelazny kohta aga ikka nõrgavõitu.
Teksti loeti inglise keeles

Esimesi raamatuid mis sai inglise keeles ette võetud. Sellest tulenevalt ilmselt ka natuke kahvatum mulje. Kangelane isegi Zelazny kohta negatiivsevõitu. Muidugi eks tal need tegelased kõik kalduvad omaenda lahinguid eelkõige pidama ja hea kurja piiri mitte liiast teravdama. Jacki puhul muutub aga maailma vastu ette võetud erasõda kuidagi äärmuslikuks.
Teksti loeti inglise keeles

Noh ega see asi nüüd nii hull ka pole. Omal ajal ilmudes väga sügava mulje jättis. Hiljem on küll kahvatumaks muutunud Zelazny teiste asjade kõrval. Lugu võibolla natuke lihtsavõitu jah (Zelazny kohta). Kohal on aga vanameistri stiil ning pimedast julmast maailmast maalitud pilt jääb kokkuvõttes piisavalt mõjuvaks.
Teksti loeti eesti keeles

Ei ole segane. Ei ole venitatud. Ja illustratsioonid on ka kenad. Selline täiuslik raamat. Natuke kurb, natuke naljaks. Piisavalt palju kaasa mõtlema panevat ja muidugi klassikalised Zelazny stiilis kangelased, kellel on tihti kombeks aeg maha võtta ja maistele naudingutele (eriti suitsetamisele) anduda. Ja siis veel Sami jutlus munkadele jne jne jne
Teksti loeti eesti keeles

Njaa.Nagu ma kuulnud olen suisa mingi kultusteos olnud mingites ringkondades. Et indiviidi areng ja vabadus ja masside tühisusest kõrgemale tõusmine jne. Pelevini eraku ja kuuevarbalisega võrreldes jääb ikka kehvemaks kõvasti.
Teksti loeti eesti keeles

Lugemisest saab nüüd oma kolm aastat, aga midagi on ikka veel meeles. Oli vist mingi vana teener sellel rüütlil, kes nagu evolutsiooni käigus inimesest lahku läinud liini esindaja oli. Liigimälu ja pika elueaga.Ajaviiteks hea. Tugev kolm.
Teksti loeti inglise keeles

Või et ökoloogiline ulme. Loomad, olgu nad nii psi tundlikud kui tahes, põgenevad võimaluse korral ohu eest. Seiklusjutuna kõige halvem ei ole. Väärtust tõstab kurb tõsiasi, et järgmised osad on veel tunduvalt kehvemad, eriti teine.
Teksti loeti eesti keeles

Mitte, et ma ennast eriti vaimuhiiglaseks peaksin, aga Kalev Kaarna on minu arust küll täielik jobu. 12.05.2003.Pean vabandama. Ühe kirjatüki põhjal inimest jobuks nimetada pole ilus. Kirjatüki hinnet vabandus siiski ei muuda.
Teksti loeti eesti keeles

Raamatu esimene pool ei üllata küll millegiga.Täiesti tavaline action. Vapper kangelane peksab pahasid j.n.e.Teine pool on aga päris asja- lik. See viib hinde palli võrra kõrgemaks.
Teksti loeti eesti keeles