(jutt aastast 1990)
eesti keeles: ilmunud vaid perioodikas
Mäletan, et ta esimesed jutud, mis 80ndate keskel «Nooruses» ilmusid lubasid palju... aga enamus neist «Pioneeri/Põhjanaela» lugusid on (minu jaoks küll) lati alt läbi lippamine.
Ka kipuvad Urmas Alase jutud minule paljusid tuntuid (Lääne) lugusid meenutama, ka see! Miski Sheckley Gregori ja Arnoldi kloon... ääretult kunstlik lugu, mis algab suvaliselt ja kuhugi välja ei jõua... meelde ka eriti ei jäänud.
Alase häda ongi selles, et pikad tekstid upuvad tal mõttetusse sõnavahtu, samas jääb palju olulist tal lihtsalt lahti kirjutamata... lühilood aga kipuvad tal liialt ruttu ära lõppema. Esitatakse probleem, natuke uimerdatakse ning siis kiire lõpp!
Võimalik, et Urmas Alase jaoks on (ulme)kirjanduses olulised muud väärtused, aga mulle sihuke laad ei meeldi... ning tema variant ulmest pole ka kuigi veenev.