Kasutajainfo

William Peter Blatty

7.01.1928-12.01.2017

Teosed

· William Peter Blatty ·

The Exorcist

(romaan aastast 1971)

Sarjad:
  • Orpheuse Raamatukogu
Hinne
Hindajaid
7
1
0
1
0
Keskmine hinne
4.556
Arvustused (9)

Sain sellest romaanist suurepärase lugemiselamuse ja julgen ka seetõttu ka teistele soovitada. Nagu maailmakuulsast filmist paljudele teada, keerleb sündmustik ühte tüdrukusse pugenud kurja vaimu väljaajamise ümber. Eksortsismi viivad läbi kaks jesuiidi preestrit ning tegevusel on nende jaoks traagilised tagajärjed. Raamat põhineb Ühendriikides, St. Louisis 1949. aastal tegelikult toimunud sündmustel, milliseid on loomulikult horrorile sobivalt redigeeritud. 1949. aasta juhtumist on Thomas Allen kirjutanud dokumentaalromaani "Possessed", mis aga ilukirjanduslikule versioonile oma taseme poolest lähedalegi ei jõua.

Minu meelest "Exorcist" lausa karjub selle järele, et ta tõlgitaks eesti keelde.

Teksti loeti inglise keeles

Eks ta ole... käesoleva aasta jaanuaris romaani üle lugedes mõtlesin, et ilmselt olen ma raamatu esimene (ja hulk aega ka ainuke) hindaja BAASis... aga näe!

Et antud romaan käesoleva aasta juuni alguseni BAASis arvustamata oli, see on juba iseenesest sünge värk, sest müstilise põnevusromaanina (mis osaliselt kuulub kah õuduszhanri) on käesolev teos omas kategoorias niisama oluline, kui on näiteks SFis seda «Asum», või fantasys «Sõrmuste Isand»... teisisõnu igihaljas klassika, millest ei saa üle, ega ümber. Erinevalt romaanidest «Asum» ja «Sõrmuste Isand», on «Eksortsist» lisaks põnevale sisule ka hea kirjandus... okay, tegu on ka pisut värskema raamatuga kui eelmainitud ja ajaviitekirjanduses olid tehnilised nõuded vahepeal kõrgemale tõusnud...

Sisu on üsna lihtne: ühe tüdrukutirtsuga toimub seestumine. Et autor pole tavapärast zhanriulmekat kirjutanud, siis ei ole romaani tegelastel kohe selge, et mis toimub... kahjuks on suures osas ulmes asi just risti vastupidine ja kõik tegelased otsekui ootavad, et nende elus fantastiline nihe toimuks. «Eksortsist» on realistlikum lugu ja alguses arvatakse, et tüdrukutirtsul on lihtsalt psüühika pisut paigast ära – ema ju filmistaar, kes rohkem võtteplatsil kui kodus, isa pole kah silmapiiril ning õhkkond on selles elamises (tegelikult) üsnagi pinev. Filmistaarist ema on tegelikult hästi kirjapandud tegelane, ta on tõesti ema ning tahab tütrele parimat ning tema pole süüdi, et asjad nõnda on läinud.

Soovituseks võiks öelda, et milleski meenutab see romaan mulle Indrek Hargla lugusid eksortsist Grpowskist. Loomulikult ei taha ma väita, et Hargla on Blatty pealt maha kirjutanud... ma tean väga hästi, et Hargla polnud seda romaani (vähemasti siis) lugenud. Lihtsalt, detailides on neis midagi hästi ühist... feeling oli igatahes samasugune, kui on mul Grpowski lugusid lugedes... aga see võib ka puhtalt isiklik mulje olla!

Hea raamat ning hinne midagi sellist nõrga viie kanti... nelja jaoks on romaan lihtsalt liiga vinge... kuigi vahepeal tundus, et autor läks selle filmistaarist ema elu/olu kirjeldamisega pisut liiale, kuid ju oli siis vaja...

Raamatust on ka klassikaline film valminud... filmi järjega pole autoril aga mingit pistmist... mis tingis siis selle, et autor tosin aastat hiljem oma järje kirjutas... seegi tehti filmiks ja seda pakuti välja kui filmitriloogia kolmandat osa. Hollywood ja ta elanike pentsikud tegemised!!!

Teksti loeti inglise ja vene keeles

Viimase aja parimaid lugemiselamusi. Mõnus väljapeetud tempo tegi jutu väga realistlikuks. Kas raamat nii väga ulmekas on, mine sa tea!

Kaks aastat tagasi käisin Nigeerias ja jõlkusin nädalakese ühe misjonigrupiga kaasas. Ühes külas kukkus koosoleku ajal üks 30 aastane mees laamendama ja sõimama ja väänutas oma jäsemeid täiesti ebaloomulikeisse asenditesse. Lõpuks kümmekond meest sidusid tüübi väljas puu külge. Traadiga!!! Ja siis õnnestus mul oma silmaga praktiseerivat exortsisti näha. Aga ainult vilksamisi, sest rahvas aeti kenasti eemale. Sellest "vilksamisi" piisas täiesti. Oli päris jäle. Pritsis suust verd ja tatti ja karjumist oli üle terve küla kosta. Ja nii päev otsa! Kaheksa tunni pärast istus kenasti teistega koos ja ei mäletanud midagi. Elu ja tervise juures, nagu ikka.

Exortsisti raamat on väga tõetruu. Ja on ta siis ulme või mitte, kes teab. Mõne jaoks on see igapäevane reaalsus.

Teksti loeti inglise keeles

See Blatty romaan on korraga üsna mitut asja. Esiteks on see klassikaline õudusjutt, teispoolsuse sekkumisest inimeste ellu, üsna jube ja võigas. Teiseks on see selline kriminaalromaan, kus üks ülikaval võmm mõrvajuhtumit lahendab ning jõuab üpris hämmastavate tulemusteni – ainuke isik, kes saab olla mõrvar ei saa olla mõrvar. Kolmandaks on see ka psühholoogiline peredraama ning neljandaks väga üksikasjaline ekskurss psühhiaatria ja nö seestumistemaatika ühisosa juurde, võiks lausa öelda, et taustauuringute tase on a la Crichton, kuigi Blatty romaan ilmus ju enne Crichtoni debüüti.

Aga eks hea romaani tunnuseks ongi see, et ta on korraga mitut asja. Tasandeid, panoraame, perspektiive, allteemasid ja sõnumeid on mitu. Suurem osa romaanist on edasi antud dialoogina, mis teeb lugemise üsna hõlpsaks ja olustiku isegi realistlikumaks kui näiteks pikad kirjeldused sellest, et kuidas seestunud ohver siis ikka välja nägi. Peategelase Chrisi sisemaailm avaldub meile just tema jutuajamiste läbi, isa Karrase oma aga sisemõtiskluste kaudu, mis enamjaolt taanduvad huvitavale dilemmale – kuidas veenda mõistust selles, mida süda juba teab. Hiljem peab Karras selles veenama teisigi (ja see on raske). Tema süda usub, et deemon on tüdrukusse seestunud, ent mõistus keeldub seda vastuvõtmast.

Kes või on deemon jääb küll lahtiseks, nagu ka selle seotus ristiusuga või katoliiklike eksortsismirituaalidega. Mis ongi tegelikult põnev – nagu ei saa seda teada romaani tegelased, ei saa ka lugejad teada, milline meie maailm siis Blatty nägemuse järgi õigupoolest on.

Võrreldes filmiga on erinevused minimaalsed, paar tegelaskuju on eemaldatud ja eksortsismiguru Merrinile on rohkem ruumi antud.

Teksti loeti inglise keeles

Olemata eriline kollijuttude (moodsamalt horrori) austaja, peab tunnistama et The Exorcist on päris tõhus tükk.

Peamiselt dialoogidest koosnevas raamatus antakse edasi selline sünge ja teispoolsuse kardinat kergitav pilt, et võttis kohati tummaks. Kuna ma pole filmi näinud, siis stseenid räigelt ropendava, igasugu kehavedelikke eritava ja puust krutsifiksi enda sisse toppiva 12 - aastase tüdrukuga võtsid mõneks ajaks maigutama küll. Miinuspoolele võib kanda selle, et kui eelmised arvustajad kiidavad siin kirjapandu reaalsust, siis minu meelest kadus igasugune usutavus alates sellest, kui kurjast vaimust vaevatud tüdrukul käis pea kaela otsas ringi nagu vurr ja lõpetades voodi õhkutõusmisega. Ulmekirjanduses eksole, ei midagi eriskummalist, aga reaalsusega pole siin küll palju pistmist. Ette heita pole siin midagi, ülalnimetatud stseenid olid romaani haripunkt, kurvalt lõppev eksortsism. Mitte just kõige õnnelikum lõpp oli samuti kõva pluss.

Teine pisuke asi, mis silma hakkas oli see, et Blatty on seda raamatut kirjutanud nagu mingi sarja teist osa. Polnud tal õiget algust ega ka mitte lõppu. Deemoni olemus ja päritolu ning tema varasem kohtumine isa Merriniga jäid lugeja fantaasia kanda, samuti mis siis ikkagi lõpuks sai. Kuid see pole eriti tähtis, raamatu lugemisest tingitud teatav kõhedusemoment on selleks ajaks ammu tekkinud.

Hinne oleks nagu Jyrkalgi, viis miinusega, sest nelja jaoks on raamat ilmselgelt liiga hardcore. Mis aga tõlkimist puudutab, ühinen Silver Säraga: seda raamatut oleks eesti keeles vaja.

Teksti loeti inglise keeles

Erakordset horrori-vapustust, mida raamatu tagakaanel lahkesti lubati, ma sellest teosest tõtt-öelda ei saanud. Aga üle keskmise lugemiselamuse kindlasti. Mõned tegevusliinid - näiteks detektiiv Kindermani ja isa Karrase dialoogid - tekitasid sellise mõnusa nostalgilise tunde (antud romaani puhul muidugi eriti asjakohane) justkui loeks Arthur Conan Doyle`i. Mõned jälle tundusid liialt stamplikud-melodramaatilised (rootslastest teenijapere ja nende surnud-või-siiski-mitte tütar). Kokkuvõttes võib "The Exorcisti" soovitada küll - kellel veel lugemata, see ei kahetse.
Teksti loeti inglise keeles

"The Exorcist" on ilmselt üks kuulsamaid õudukaid, mis eales publiku ette toodud. Ka mina, nagu kindlasti paljud teised, nägin esimesena raamatul põhinevat filmiversiooni. Kahjuks see ei meeldinud mulle eriti. Mõned aastad hiljem otsustasin jälle õnne proovida. Seekord siis juba versiooniga, millele ka autor oma õnnistuse oli andnud. Tulemus oli küll parem, kuid ülevoolavast vaimustusest jäi ikkagi jupp puudu. Aga mingisugust huvi see minus siiski tekitas. Hiljuti raamatukogus sorides sattus see romaan juhuslikult mulle ette. Otsustasin läbi lugeda ja pean ausalt tunnistama, et ei kahetse. Blatty ei seleta midagi otseselt ära, ei paku oma teooriaid, vaid laseb lugejal ise oma arvamuse kujundada. Tänu sügavalt usklikule emale ning mitmele katoliiklikule/jesuiitlikule koolile on tal kristlusega üsna isiklik suhe ning seda on ka ka raamatu lehekülgedelt paista. Väidetakse, et sarnane eksortsism leidis päriselt ka aset, kuid eelkõige on tegu ikkagi fiktsiooniga ning sellena tuleb seda ka käsitleda, sest dokumentaalide hindamskriteeriumid on teised. Põnev, ladusalt kirjutatud ning natuke ka õõvastav. Viis
Teksti loeti inglise keeles

Ei ühine kiidulauluga. Tähendab, viga on minus, raamat on hästi kirjutatud. Aga esiteks ma tean, mis seal juhtub. No elus vast vähemalt poole tosina sellesisulise filmiga aega raisatud. Teiseks puudub minus usk üleloomulikku ja kui ma seda suudaksin võtta mänguna, et miks mitte, siis religioosse teksti mõju ületab minu jaoks hea maitse piirid. Veelkord, ma mõistan inimesi, kellele see raamat meeldib. Minus lihtsalt puudub igasugune usk üleloomulikku, veel vähem religiooniga seotud atribuutidesse. Ja raamatut lugedes ma avastasin, et eksortsismil on üks ühine joon zombidega -- kui filmis võib neid mõlemaid teinekord meelelahutuseks vaadata, siis lugeda neist on lihtsalt nüri.
***
Kordan igaks juhuks, et see on raamat, mida tegelikult tasub läbi lugeda -- klassika ja päris hästi kirjutatud! Ent minu maitse on nagu on ja ma ei pane hindeid lihtsalt selleks, et teiste moodi olla...
Teksti loeti eesti keeles

Romaan, mis nagu iseenesest kahe päevaga läbi sai. Lisaks sellele, et meeldis, on ka see boonuseks. Kuigi usuasjad mind teg. elus ei huvita, on see kirjanduses OK. Filmi nägemisest on aastakümneid, nüüd ka raamat loetud.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: detsember 2022
november 2022
oktoober 2022
september 2022
august 2022
juuli 2022

Autorite sildid: