Kasutajainfo

Herta Laipaik

29.01.1921-17.01.2008

  • Eesti

Teosed

· Herta Laipaik ·

Titekirikuleib

(jutt aastast 1986)

ajakirjapublikatsioon: «Looming» 1986; nr 12
♦   ♦   ♦

eesti keeles: autorikogu «Hauakaevaja lood» 1991

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
5
1
0
0
0
Keskmine hinne
4.833
Arvustused (6)

Väga hea ja väga karm jutt! Kõige parem eesti algupära ning taustaga õuduk, mida olen lugenud. Peaks olema kohustuslik kirjavara kõigile, kes tahavad sel teemal ise vesta!
Teksti loeti eesti keeles

Sisutihe ja traagiline klassikaline suhtenovell, milles õudustemaatika küll esiplaanil, kuid mis samas lubab ka täiesti realistlikku tõlgendust. See on taluneiu Iba lühikeseks jäänud elu masendav kroonika, elu, mille hukutab kirg mehe vastu, kes teda ei vääri. Miks elavad paljud inimesed nii, et sellest tuleb neile endile ja nende lähedatsele ainult häda ja hukatust? Ohjeldamatu kirg teeb Ibast abielurikkuja, nõiduja, mõrtsuka, hullumeelse ja enesetapja. Lugu on karm ja masendav; ja hoolimata sellest, et psühholoogiline aines domineerib ulmelise plaani üle, võib seda siiski pidada eesti etnoõuduse üheks tipplooks.
Teksti loeti eesti keeles

Päris valus... muud ei oskagi öelda. Liigagi valus... nii valus, et oleks suisa ühe tahtnud hindeks keerata! Miks peab lugejale niimoodi tegema? Tegelikult on hinne muidugi viis.Teostuse vormistuslik külg on küll liiga maavillane ja murdekeele ning "lopsaka" kirjeldus/jutustusviisi asendamine moodsamaga poleks teksti lõikavteravusele kuidagi kahjuks tulnud...
Teksti loeti eesti keeles

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles

Eks ta oli sünge, masendav ja teravalt depressiivne jah, paraku aga olid juba sedasama kõik varasema kogumiku "Maarjakask" lood. "Maarjakase" lugude kuuluvus etnohorrori alla ei jäta mingit kahtlust, "Titekirikuleiba" aga on võimalik tõlgendada ka täiesti realistlikult, ulmevabalt ja ilma igasuguse fantastilise elemendita. Nõidumist titekirikuleivaga võib võtta lihtsalt posimisena ja surnu hinge ilmumist linnuna käsitletakse hoopis põhjalikumalt, ja oluliselt rohkem spookyna varasema "Toonekäos". Mina võtan seda "Titekirikuleiba" karmi, realistliku ja depressiivse külajutuna, mis muidugi ei vähenda ta kirjanduslikku väärtust sugugi.

Etnohorrori huvilised peaksid jätkuvalt kiikama Indrek Hargla ja Karen Orlau poole, aga no Herta Laipaiga kogumik "Maarjakask" kuulub ka muidugi žanri kohustusliku kirjanduse hulka.

Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: november 2019
oktoober 2019
september 2019
august 2019
juuli 2019
juuni 2019

Autorite sildid: