Kasutajainfo

Ralf Toming

  • Eesti

Teosed

· Ralf Toming ·

Põgenemiskatse: Teaduslik-fantastilisi jutustusi

(antoloogia aastast 1965)

eesti keeles: Tallinn «Eesti Raamat» 1965 (Noorus ja maailm)

Sisukord:
Hinne
Hindajaid
1
3
7
4
0
Keskmine hinne
3.067
Arvustused (15)

Suhteliselt keskpärase tasemega kogumik. Päris selliseid lugusid sees ei olnudki, mille pärast lakke oleks tahtnud karata, muidugi lugeda nad enamikus aitasid hädapärast (eriti "995. pühak" ja "Põgenemiskatse"), aga üldiselt ikkagi sageli seda kätte ei viitsi võtta. Muidugi, mingisuguse ülevaate ta muidugi tolleaegsest N ulmest annab, kuid ehk oleks mõned teised lood natuke etemad olnud.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult pole «Põgenemiskatse» päris originaalantoloogia, tegu on lühendatud versiooniga antoloogiast «Fantastika, 1962 god».

Välja jäeti kaks juttu ning üks tobe artikkel... miks need välja jäeti: noh see Jefremovi artikkel oli lihtsalt idiootlik, aga juttude puhul on mul tõsine kahtlus, et lihtsalt seetõttu, et nende kahe väljajäänud jutu autoril polnud eesnime kirjas... siis ühtlustatigi ära, et eestikeelsesse raamatusse said vaid need, kel eesnimi välja kirjutatud :-)).

Raamat ise annab selle perioodi vene nõukogude ulmest (siis alles veel teaduslikust fantastikast) hea ülevaate. Kõik antoloogia autorid kuuluvad sellesse põlvkonda, kes tuli ulmesse Ivan Jefremovi «Andromeeda udukogu» tuules, vaid Anatoli Glebov jõudis enne sõda paar ulmeteksti avaldada ning ka Gennadi Gor kirjutas juba jupp aega enne 1957. aastat, kuid mitte ulmet.

Raamat pakatab sellest 60ndate alguse entusiasmist ning ajastu dokumendina on ta väärikas volume. Minu meelest on see kogu nelja kindlasti väärt – loen sealt mitmeid jutte üsna sageli üle... vaid «Kangelastegu» (Podvig) on lugu mida eriti lugeda ei soovi, ka «Rändur ja aeg» (Strannik i vremja) on säherdune tekst, mida tervikuna üle lugema ei kipu, vaid valitud lõike tarbin...

Aga tervikuna suht tugev üllitis... usun et eestikeelne ulmeriiul oleks ilma selle raamatuta tunduvalt tühjem. Meeldivad ka Heldur Viirese illustratsioonid, mis asetavad antoloogia ilusasti oma aega.

Teksti loeti eesti keeles

Ei sisalda eriti midagi väärtuslikku peale "Ränduri ja aja", mis jääb kusagile 4 kanti. Kehva muljet süvendavad veel äärmiselt lapsikud illustratsioonid ja kaanekujundus.
Teksti loeti eesti keeles

Nõukogude ulme on üks omapärane asi. Seda saab võtta üsna mitut moodi, kuid tegelikult on järeldus vaid üks: minu meelest polnud tegu eriti hiilgava või huvitava kogumikuga. Loomulikult leidus jutte, mida oli huvitav lugeda (näiteks 995. pühak), kuid mitte kõik ei olnud sellised omapärased või intrigeerivad. Ilmselt häiris mind, kui praktiliselt puhast Eesti Vabariigi võsukest, eelkõige see kommunismi tohutu propageerimine. Arvatavasti lihtsalt tollal polnudki eriti suurt võimalust teistsugust tulevikku kujutada, aga okas jääb kurku siiski...
Teksti loeti eesti keeles

Mina ei saa antoloogiale, mis sisaldab niihead asja, kui Strugackite "Põgenemiskatse" kuidagi alla nelja panna... Muidugi ei küüni mitmed teised tekstid kolmest kõrgemale aga Cvetkovi ja Gori tekstid võtavad "neljani" vabalt.

Eks ta rohkem ajalooline dokument ole, vene ulmes uus tugev põlvkond peale kasvanud ja paistab, et tollest perioodist peale Strugactkite suurt midagi pole sõelale jäänud.

Kujundus - noh, ega tollal suurt paremat polnudki. "Seiklusjutte..." oli juba hääbumas ja maad võttis üsna haige modernism.

Ise hankisin ta üsna hiljuti ja, noh, kuna läbi lugeda kannatas küll, vasta ei hakanud, siis pole vist ka suurt midagi ette heita.
Teksti loeti eesti keeles

Sajas arvustus.:)

Mis kogumikku endasse puutub, siis nõus Andrei Golikoviga -- suurt midagi ette heita pole, aga head hinnet kah ei vääri. Taseme poolest oli nimilugu parim, kuid meeldis ka "995. pühaku" huumor. Kuna pärast esmalugemist (nii `95 aasta paiku) on vene SF-i rohkem näppu juhtunud, siis korrigeerin ka hinnet. Allapoole.

Teksti loeti eesti keeles

Üks neist kogumikest, mida otsida ei osanud ja mis kogemata näppu jäid, kui kunagi noorukipõlves raamatukogus riiulite vahel kondasin. Siis ta meeldis isegi väga.

Hiljaaegu komistasin selle kogumiku otsa ühes vanade raamatute letis ja sealt sai ta kohe ära ostetud - nostalgia.

Juttudest... Eks nad sellised "teadusliku fantastika" esindajad ole. Aga mitte ometi kehvad... Valik suht ühtlane ka. Juba heade mälestuste eest tuleb 4.
Teksti loeti eesti keeles

Täiesti keskpärane antoloogia. Midagi väga säravat polnud, vahest tõstaks esile Adriana Gromova "Glegid". Ka Strugatskid on neile omasel tasemel, ning ka Juri Tsvetkovi "995. pühak" oli hea. Aga ülejäänud on saast.
Teksti loeti eesti keeles

Mina keeldun nimetamast propagandistlikku teksti kirjanduseks ja propagandistlik "Põgenemiskatse" kahtlemata on. Ühte ei saa see õnnetu laastuke aga Strugatskite pärast, kuigi ka "Popõtka..." ei kuulu kaugeltki mitte minu lemmikute hulka. Vitsa tuleks selliste lugude eest autoritele anda! Meie Hiir sisaldab kah tuntavalt paremaid lugusid, kui "Põgenemiskatse" õnnetused.
Teksti loeti eesti keeles

Lehitsesin veelkord, kuna hakkas arvustusi tulema ;-) Panin Strugatskitele "3", ent peale raamatu lugemist tahaks lausa hinnet tõsta, sest muu (peale ühe - "995. pühak" on vist isegi kogumiku parim lugu) on täielik saast. Avastasin, et pole neid teisi lugusid oma 20 aastat lugenud ja ei oleks pidanud seda ka nüüd tegema - tuim säratu padupunane propaganda, mis suudab ka teadusliku fantastika piinlikkust tekitavaks muuta. Panen siia punkti, sest edasi saaks selle kogu kohta mu sulest tulla vaid sõimu. Sorry.
Teksti loeti eesti keeles

Kui ma seda raamatut 15 aastat tagasi lugesin, oleksin hinnanud neljaga, kuna sel ajal oli ulmekogumiku kätte sattumine täielik õnneasi, aga praegu uuesti sirvides tundub kogu raamat üsna mõttetuna. Oli jah ainult üks hea lugu -- see "995.pühak" ja mõni kõlbas veel lugeda. Tegelikult kolmega hinnata oleks isegi natuke palju.
Teksti loeti eesti keeles

Suht ilge kogumik, nõuka ulme - ilmselt ajastule vastavalt - punasem, kommunismiihaldavam pool (näiteks "Diogenese latern" on juba hoopis teisest puust). Lood on tobedad, tüütud ja masendavalt üksluised. Vendade Strugatskite lugu ehk tasuks parimana välja tõsta, ülejäänud oli märatsev jama.
Teksti loeti eesti keeles

Jüri Kallase igiammuse arvustuse ässitusel otsisin võrgust selle 1962. aasta venekeelse fantastikakogumiku üles vaatamaks, mis need kaks väljajäänud lugu siis endast kujutavad. Ja leidsin, et Ralf Toming tegi neid välja jättes õigesti. Oleks "Kangelastegu" ka veel välja jäänud :P
Kuid mõne eelarvustaja seisukohta, et kogumik on "üks punane jama", ei jaga ma kuidagimoodi. Tegu on oma aja peegeldusega ja nii tuleb teda ka hinnata. Eks oma osa on hinde kujundamisel ka selles, et mulle optimism hirmsasti maitseb, eriti kui see juhtub tehnilist laadi olema.
Mis ei tähenda, nagu ma lakkaksin nimijutustust selle kogumiku kaugelt kõige paremaks looks pidamast.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: oktoober 2019
september 2019
august 2019
juuli 2019
juuni 2019
mai 2019

Autorite sildid: