Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Ralf Toming

1928–2005

  • Eesti

Teosed

· Ralf Toming ·

Põgenemiskatse: Teaduslik-fantastilisi jutustusi

(antoloogia aastast 1965)

eesti keeles: Tallinn «Eesti Raamat» 1965 (Noorus ja maailm)

Sisukord:
Hinne
Hindajaid
1
3
7
4
0
Keskmine hinne
3.067
Arvustused (15)
Laur Salundi

Suhteliselt keskpärase tasemega kogumik. Päris selliseid lugusid sees ei olnudki, mille pärast lakke oleks tahtnud karata, muidugi lugeda nad enamikus aitasid hädapärast (eriti "995. pühak" ja "Põgenemiskatse"), aga üldiselt ikkagi sageli seda kätte ei viitsi võtta. Muidugi, mingisuguse ülevaate ta muidugi tolleaegsest N ulmest annab, kuid ehk oleks mõned teised lood natuke etemad olnud.
Teksti loeti eesti keeles
Jüri Kallas

Tegelikult pole «Põgenemiskatse» päris originaalantoloogia, tegu on lühendatud versiooniga antoloogiast «Fantastika, 1962 god».

Välja jäeti kaks juttu ning üks tobe artikkel... miks need välja jäeti: noh see Jefremovi artikkel oli lihtsalt idiootlik, aga juttude puhul on mul tõsine kahtlus, et lihtsalt seetõttu, et nende kahe väljajäänud jutu autoril polnud eesnime kirjas... siis ühtlustatigi ära, et eestikeelsesse raamatusse said vaid need, kel eesnimi välja kirjutatud :-)).

Raamat ise annab selle perioodi vene nõukogude ulmest (siis alles veel teaduslikust fantastikast) hea ülevaate. Kõik antoloogia autorid kuuluvad sellesse põlvkonda, kes tuli ulmesse Ivan Jefremovi «Andromeeda udukogu» tuules, vaid Anatoli Glebov jõudis enne sõda paar ulmeteksti avaldada ning ka Gennadi Gor kirjutas juba jupp aega enne 1957. aastat, kuid mitte ulmet.

Raamat pakatab sellest 60ndate alguse entusiasmist ning ajastu dokumendina on ta väärikas volume. Minu meelest on see kogu nelja kindlasti väärt – loen sealt mitmeid jutte üsna sageli üle... vaid «Kangelastegu» (Podvig) on lugu mida eriti lugeda ei soovi, ka «Rändur ja aeg» (Strannik i vremja) on säherdune tekst, mida tervikuna üle lugema ei kipu, vaid valitud lõike tarbin...

Aga tervikuna suht tugev üllitis... usun et eestikeelne ulmeriiul oleks ilma selle raamatuta tunduvalt tühjem. Meeldivad ka Heldur Viirese illustratsioonid, mis asetavad antoloogia ilusasti oma aega.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Ei sisalda eriti midagi väärtuslikku peale "Ränduri ja aja", mis jääb kusagile 4 kanti. Kehva muljet süvendavad veel äärmiselt lapsikud illustratsioonid ja kaanekujundus.
Teksti loeti eesti keeles
Dragofor

Nõukogude ulme on üks omapärane asi. Seda saab võtta üsna mitut moodi, kuid tegelikult on järeldus vaid üks: minu meelest polnud tegu eriti hiilgava või huvitava kogumikuga. Loomulikult leidus jutte, mida oli huvitav lugeda (näiteks 995. pühak), kuid mitte kõik ei olnud sellised omapärased või intrigeerivad. Ilmselt häiris mind, kui praktiliselt puhast Eesti Vabariigi võsukest, eelkõige see kommunismi tohutu propageerimine. Arvatavasti lihtsalt tollal polnudki eriti suurt võimalust teistsugust tulevikku kujutada, aga okas jääb kurku siiski...
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

Mina ei saa antoloogiale, mis sisaldab niihead asja, kui Strugackite "Põgenemiskatse" kuidagi alla nelja panna... Muidugi ei küüni mitmed teised tekstid kolmest kõrgemale aga Cvetkovi ja Gori tekstid võtavad "neljani" vabalt.

Eks ta rohkem ajalooline dokument ole, vene ulmes uus tugev põlvkond peale kasvanud ja paistab, et tollest perioodist peale Strugactkite suurt midagi pole sõelale jäänud.

Kujundus - noh, ega tollal suurt paremat polnudki. "Seiklusjutte..." oli juba hääbumas ja maad võttis üsna haige modernism.

Ise hankisin ta üsna hiljuti ja, noh, kuna läbi lugeda kannatas küll, vasta ei hakanud, siis pole vist ka suurt midagi ette heita.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Laur

Sajas arvustus.:)

Mis kogumikku endasse puutub, siis nõus Andrei Golikoviga -- suurt midagi ette heita pole, aga head hinnet kah ei vääri. Taseme poolest oli nimilugu parim, kuid meeldis ka "995. pühaku" huumor. Kuna pärast esmalugemist (nii `95 aasta paiku) on vene SF-i rohkem näppu juhtunud, siis korrigeerin ka hinnet. Allapoole.
Teksti loeti eesti keeles
Krister Haav

Üks neist kogumikest, mida otsida ei osanud ja mis kogemata näppu jäid, kui kunagi noorukipõlves raamatukogus riiulite vahel kondasin. Siis ta meeldis isegi väga.

Hiljaaegu komistasin selle kogumiku otsa ühes vanade raamatute letis ja sealt sai ta kohe ära ostetud - nostalgia.

Juttudest... Eks nad sellised "teadusliku fantastika" esindajad ole. Aga mitte ometi kehvad... Valik suht ühtlane ka. Juba heade mälestuste eest tuleb 4.
Teksti loeti eesti keeles
Taavi Kalju aka Ghilderich

Täiesti keskpärane antoloogia. Midagi väga säravat polnud, vahest tõstaks esile Adriana Gromova "Glegid". Ka Strugatskid on neile omasel tasemel, ning ka Juri Tsvetkovi "995. pühak" oli hea. Aga ülejäänud on saast.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Mina keeldun nimetamast propagandistlikku teksti kirjanduseks ja propagandistlik "Põgenemiskatse" kahtlemata on. Ühte ei saa see õnnetu laastuke aga Strugatskite pärast, kuigi ka "Popõtka..." ei kuulu kaugeltki mitte minu lemmikute hulka. Vitsa tuleks selliste lugude eest autoritele anda! Meie Hiir sisaldab kah tuntavalt paremaid lugusid, kui "Põgenemiskatse" õnnetused.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Lehitsesin veelkord, kuna hakkas arvustusi tulema ;-) Panin Strugatskitele "3", ent peale raamatu lugemist tahaks lausa hinnet tõsta, sest muu (peale ühe - "995. pühak" on vist isegi kogumiku parim lugu) on täielik saast. Avastasin, et pole neid teisi lugusid oma 20 aastat lugenud ja ei oleks pidanud seda ka nüüd tegema - tuim säratu padupunane propaganda, mis suudab ka teadusliku fantastika piinlikkust tekitavaks muuta. Panen siia punkti, sest edasi saaks selle kogu kohta mu sulest tulla vaid sõimu. Sorry.
Teksti loeti eesti keeles
Orcus K.

Kui ma seda raamatut 15 aastat tagasi lugesin, oleksin hinnanud neljaga, kuna sel ajal oli ulmekogumiku kätte sattumine täielik õnneasi, aga praegu uuesti sirvides tundub kogu raamat üsna mõttetuna. Oli jah ainult üks hea lugu -- see "995.pühak" ja mõni kõlbas veel lugeda. Tegelikult kolmega hinnata oleks isegi natuke palju.
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Sepp

Suht ilge kogumik, nõuka ulme - ilmselt ajastule vastavalt - punasem, kommunismiihaldavam pool (näiteks "Diogenese latern" on juba hoopis teisest puust). Lood on tobedad, tüütud ja masendavalt üksluised. Vendade Strugatskite lugu ehk tasuks parimana välja tõsta, ülejäänud oli märatsev jama.
Teksti loeti eesti keeles
Olev Toom

Jüri Kallase igiammuse arvustuse ässitusel otsisin võrgust selle 1962. aasta venekeelse fantastikakogumiku üles vaatamaks, mis need kaks väljajäänud lugu siis endast kujutavad. Ja leidsin, et Ralf Toming tegi neid välja jättes õigesti. Oleks "Kangelastegu" ka veel välja jäänud :P
Kuid mõne eelarvustaja seisukohta, et kogumik on "üks punane jama", ei jaga ma kuidagimoodi. Tegu on oma aja peegeldusega ja nii tuleb teda ka hinnata. Eks oma osa on hinde kujundamisel ka selles, et mulle optimism hirmsasti maitseb, eriti kui see juhtub tehnilist laadi olema.
Mis ei tähenda, nagu ma lakkaksin nimijutustust selle kogumiku kaugelt kõige paremaks looks pidamast.
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Laur Salundi

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles