Kasutajainfo

Ralf Toming

1928–2005

  • Eesti

Teosed

· Ralf Toming ·

Põgenemiskatse: Teaduslik-fantastilisi jutustusi

(antoloogia aastast 1965)

eesti keeles: Tallinn «Eesti Raamat» 1965 (Noorus ja maailm)

Sisukord:
Hinne
Hindajaid
1
3
7
4
0
Keskmine hinne
3.067
Arvustused (15)

Suhteliselt keskpärase tasemega kogumik. Päris selliseid lugusid sees ei olnudki, mille pärast lakke oleks tahtnud karata, muidugi lugeda nad enamikus aitasid hädapärast (eriti "995. pühak" ja "Põgenemiskatse"), aga üldiselt ikkagi sageli seda kätte ei viitsi võtta. Muidugi, mingisuguse ülevaate ta muidugi tolleaegsest N ulmest annab, kuid ehk oleks mõned teised lood natuke etemad olnud.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult pole «Põgenemiskatse» päris originaalantoloogia, tegu on lühendatud versiooniga antoloogiast «Fantastika, 1962 god».

Välja jäeti kaks juttu ning üks tobe artikkel... miks need välja jäeti: noh see Jefremovi artikkel oli lihtsalt idiootlik, aga juttude puhul on mul tõsine kahtlus, et lihtsalt seetõttu, et nende kahe väljajäänud jutu autoril polnud eesnime kirjas... siis ühtlustatigi ära, et eestikeelsesse raamatusse said vaid need, kel eesnimi välja kirjutatud :-)).

Raamat ise annab selle perioodi vene nõukogude ulmest (siis alles veel teaduslikust fantastikast) hea ülevaate. Kõik antoloogia autorid kuuluvad sellesse põlvkonda, kes tuli ulmesse Ivan Jefremovi «Andromeeda udukogu» tuules, vaid Anatoli Glebov jõudis enne sõda paar ulmeteksti avaldada ning ka Gennadi Gor kirjutas juba jupp aega enne 1957. aastat, kuid mitte ulmet.

Raamat pakatab sellest 60ndate alguse entusiasmist ning ajastu dokumendina on ta väärikas volume. Minu meelest on see kogu nelja kindlasti väärt – loen sealt mitmeid jutte üsna sageli üle... vaid «Kangelastegu» (Podvig) on lugu mida eriti lugeda ei soovi, ka «Rändur ja aeg» (Strannik i vremja) on säherdune tekst, mida tervikuna üle lugema ei kipu, vaid valitud lõike tarbin...

Aga tervikuna suht tugev üllitis... usun et eestikeelne ulmeriiul oleks ilma selle raamatuta tunduvalt tühjem. Meeldivad ka Heldur Viirese illustratsioonid, mis asetavad antoloogia ilusasti oma aega.

Teksti loeti eesti keeles

Ei sisalda eriti midagi väärtuslikku peale "Ränduri ja aja", mis jääb kusagile 4 kanti. Kehva muljet süvendavad veel äärmiselt lapsikud illustratsioonid ja kaanekujundus.
Teksti loeti eesti keeles

Nõukogude ulme on üks omapärane asi. Seda saab võtta üsna mitut moodi, kuid tegelikult on järeldus vaid üks: minu meelest polnud tegu eriti hiilgava või huvitava kogumikuga. Loomulikult leidus jutte, mida oli huvitav lugeda (näiteks 995. pühak), kuid mitte kõik ei olnud sellised omapärased või intrigeerivad. Ilmselt häiris mind, kui praktiliselt puhast Eesti Vabariigi võsukest, eelkõige see kommunismi tohutu propageerimine. Arvatavasti lihtsalt tollal polnudki eriti suurt võimalust teistsugust tulevikku kujutada, aga okas jääb kurku siiski...
Teksti loeti eesti keeles

Mina ei saa antoloogiale, mis sisaldab niihead asja, kui Strugackite "Põgenemiskatse" kuidagi alla nelja panna... Muidugi ei küüni mitmed teised tekstid kolmest kõrgemale aga Cvetkovi ja Gori tekstid võtavad "neljani" vabalt.

Eks ta rohkem ajalooline dokument ole, vene ulmes uus tugev põlvkond peale kasvanud ja paistab, et tollest perioodist peale Strugactkite suurt midagi pole sõelale jäänud.

Kujundus - noh, ega tollal suurt paremat polnudki. "Seiklusjutte..." oli juba hääbumas ja maad võttis üsna haige modernism.

Ise hankisin ta üsna hiljuti ja, noh, kuna läbi lugeda kannatas küll, vasta ei hakanud, siis pole vist ka suurt midagi ette heita.
Teksti loeti eesti keeles

Sajas arvustus.:)

Mis kogumikku endasse puutub, siis nõus Andrei Golikoviga -- suurt midagi ette heita pole, aga head hinnet kah ei vääri. Taseme poolest oli nimilugu parim, kuid meeldis ka "995. pühaku" huumor. Kuna pärast esmalugemist (nii `95 aasta paiku) on vene SF-i rohkem näppu juhtunud, siis korrigeerin ka hinnet. Allapoole.

Teksti loeti eesti keeles

Üks neist kogumikest, mida otsida ei osanud ja mis kogemata näppu jäid, kui kunagi noorukipõlves raamatukogus riiulite vahel kondasin. Siis ta meeldis isegi väga.

Hiljaaegu komistasin selle kogumiku otsa ühes vanade raamatute letis ja sealt sai ta kohe ära ostetud - nostalgia.

Juttudest... Eks nad sellised "teadusliku fantastika" esindajad ole. Aga mitte ometi kehvad... Valik suht ühtlane ka. Juba heade mälestuste eest tuleb 4.
Teksti loeti eesti keeles

Täiesti keskpärane antoloogia. Midagi väga säravat polnud, vahest tõstaks esile Adriana Gromova "Glegid". Ka Strugatskid on neile omasel tasemel, ning ka Juri Tsvetkovi "995. pühak" oli hea. Aga ülejäänud on saast.
Teksti loeti eesti keeles

Mina keeldun nimetamast propagandistlikku teksti kirjanduseks ja propagandistlik "Põgenemiskatse" kahtlemata on. Ühte ei saa see õnnetu laastuke aga Strugatskite pärast, kuigi ka "Popõtka..." ei kuulu kaugeltki mitte minu lemmikute hulka. Vitsa tuleks selliste lugude eest autoritele anda! Meie Hiir sisaldab kah tuntavalt paremaid lugusid, kui "Põgenemiskatse" õnnetused.
Teksti loeti eesti keeles

Lehitsesin veelkord, kuna hakkas arvustusi tulema ;-) Panin Strugatskitele "3", ent peale raamatu lugemist tahaks lausa hinnet tõsta, sest muu (peale ühe - "995. pühak" on vist isegi kogumiku parim lugu) on täielik saast. Avastasin, et pole neid teisi lugusid oma 20 aastat lugenud ja ei oleks pidanud seda ka nüüd tegema - tuim säratu padupunane propaganda, mis suudab ka teadusliku fantastika piinlikkust tekitavaks muuta. Panen siia punkti, sest edasi saaks selle kogu kohta mu sulest tulla vaid sõimu. Sorry.
Teksti loeti eesti keeles

Kui ma seda raamatut 15 aastat tagasi lugesin, oleksin hinnanud neljaga, kuna sel ajal oli ulmekogumiku kätte sattumine täielik õnneasi, aga praegu uuesti sirvides tundub kogu raamat üsna mõttetuna. Oli jah ainult üks hea lugu -- see "995.pühak" ja mõni kõlbas veel lugeda. Tegelikult kolmega hinnata oleks isegi natuke palju.
Teksti loeti eesti keeles

Suht ilge kogumik, nõuka ulme - ilmselt ajastule vastavalt - punasem, kommunismiihaldavam pool (näiteks "Diogenese latern" on juba hoopis teisest puust). Lood on tobedad, tüütud ja masendavalt üksluised. Vendade Strugatskite lugu ehk tasuks parimana välja tõsta, ülejäänud oli märatsev jama.
Teksti loeti eesti keeles

Jüri Kallase igiammuse arvustuse ässitusel otsisin võrgust selle 1962. aasta venekeelse fantastikakogumiku üles vaatamaks, mis need kaks väljajäänud lugu siis endast kujutavad. Ja leidsin, et Ralf Toming tegi neid välja jättes õigesti. Oleks "Kangelastegu" ka veel välja jäänud :P
Kuid mõne eelarvustaja seisukohta, et kogumik on "üks punane jama", ei jaga ma kuidagimoodi. Tegu on oma aja peegeldusega ja nii tuleb teda ka hinnata. Eks oma osa on hinde kujundamisel ka selles, et mulle optimism hirmsasti maitseb, eriti kui see juhtub tehnilist laadi olema.
Mis ei tähenda, nagu ma lakkaksin nimijutustust selle kogumiku kaugelt kõige paremaks looks pidamast.
Teksti loeti eesti keeles
x
Krister Haav
04.10.1977
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Oijah...

Teine kokkupuude siis Bujoldi loominguga. Kindlasti üks neist autoreist, kel kalduvus lemmikuks saada...

Kui raamatust rääkida, siis minule tundus (taas kord), et raamatu algus oli veidike liiga vaoshoitud, ehk natuke liialt venitatudki. Esimesed mõnedkümned leheküljed olid ikka kaunis rasked, pidin end suisa sundima - ei leidnud sellist iva, mis hoiaks silmad raamatu küljes kinni ja südame erutusest värisemas. Õige hoo saavad asjad sisse alles äpardunud atendaadikatsest ning sellest alates tegin ise vaid ühe pausi sisse - nii kaasakiskuvaks osutus see alul veninud lugu.

Milles siis asi? Pärast (sarja eelmises osas) toimunud sündmusi on Barrayaril kujunenud uus poliitiline olukord. Võim on läinud uue, vaid viieaastase imperaatori kätte. Tegelikuks valitsejaks on regent Aral Vorkosigan. Poliitiline olukord on kaunis pingeline, ka teised oleks tahtnud riigipirukast osa saada. Nii fabritseeritakse paar intriigi, mis viivad ühe aadelkonna liikme dekaputeerimise ja sellest tulenevalt atendaadini imperaatorlikule regendile. Kasutades ära sogast vett ja paljude kalade ringiujumist selles organiseerib üks tähtsate esivanemate järeltulija riigipöörde, mis aga esialgu on nurjumisele määratud. Olukord on aga väga terav...

Ei hakkagi siinkohal rohkem rääkima, edasitoimuv on juba (minu arust) raamatu magusaim osa, selline hoogne ja haarav "hide & seek" lugu.

Kõik, kes aga veel kahtlevad teose headuses ja seetõttu ei loe - ei ole mõtet. Tegu on tõeliselt toreda raamatuga.
Teksti loeti inglise keeles

Kõigepealt mõned täpsustused eelnevale päris heale tutvustusele. Nimelt ei olnud must maag ja nekromant mitte too potentsiaalne väimees, vaid selle sõber ja abiline (kes raamatus Vitellina esineb, kuigi selgub, et...); samuti saab kogu kisma alguse just sellest, et "väimehe" huviobjektiks ka must maagia on.

Muidu on aga raamat kirjutatud väga hästi. Endal ei tekkinud kordagi tunnet, et tegevus veniks või et miski väga raskesti seeditav oleks.

Igatahes soovitan kõigile, Bujold on tõesti täpselt nii hea kirjanik kui väidetakse.
Teksti loeti inglise keeles

Raamat, mille ma leidsin ühelt pööningult. Esimese hooga ei osanud sellest kaanteta närust midagi arvata, võtsin lihtsalt kaasa ja unustasin kapile tolmu koguma. Kui aga järgmine kord kätte juhtus, otsustasin läbi lugeda.

Minu tõeliseks üllatuseks oli see täitsa hea raamat! Oli ajaloo hõngu, huvitavaid sündmusi, fantaseerimist ja kõike muudki. Noor Hellase kujur läheb laia maailma kogemusi omandama ja satub Mustale maale orjaks... Lugu inimese kasvamisest ja "mehistumisest" (teema, mis N kirjanikele väga südamelähedane). See, et teose kirjutajaks "punane" kirjanik oli ei mõjutanud raamatu loetavust mingilgi määral.

Igatahes, kui kätte satub, lugege läbi. Minul tekitas see raamat ainult positiivseid emotsioone ja olen teda üle lugenud hiljemgi.
Teksti loeti eesti keeles

Minu poolest parim lugu selles kogumikus.

Lugu natuke sinna "odüsseia" kanti - kuidas laevad intelligentseks said ja inimesed üle parda viskasid. Iseenesest aga, ei kujuta hästi ette inimlikku arvutit :)
Teksti loeti eesti keeles

Mmmm... Nostalgia koha pealt saab see lugu muidugi kõvasti plusse. Oleks oodanud vähe libedamat esitust, kuid hinde ta saab siiski hea.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu meeldis, kuid mitte parim sellest kogumikust. See kogemata kaasavõetud intelligentse eluvormi idee on päris tore, kuigi mitte ainulaadne; muutuvad kehad on aga juba parem. Neli. Plussiga.
Teksti loeti eesti keeles

Esimene antoloogia, mis kätte sattus ja läbi lugesin. Enamus lugusid väga head, eraldi tõstaks esile "ValGus"-i loo, "pimeduse mere" ja miks mitte ka "pseudoajaloolised pajatused"!
Teksti loeti eesti keeles

Garin oli kindlasti parem. Kui veel noor pioneer sai oldud, oli ka Aeliita väga hea, kuid nüüd on see etapp läbitud.
Teksti loeti eesti keeles

Minu silmis üks kultusraamatutest - kes ei oleks siis sellest teosest kuulnud! Minule ta igatahes meeldis, kuigi kohati üsnagi punane oli. Ja pealegi, mis viga lugeda maailmarevolutsioonist, kui sellest (seni) pole asja saanud!
Teksti loeti eesti keeles