Kasutajainfo

Ralf Toming

  • Eesti

Teosed

· Ralf Toming ·

Põgenemiskatse: Teaduslik-fantastilisi jutustusi

(antoloogia aastast 1965)

eesti keeles: Tallinn «Eesti Raamat» 1965 (Noorus ja maailm)

Sisukord:
Hinne
Hindajaid
1
3
7
4
0
Keskmine hinne
3.067
Arvustused (15)

Suhteliselt keskpärase tasemega kogumik. Päris selliseid lugusid sees ei olnudki, mille pärast lakke oleks tahtnud karata, muidugi lugeda nad enamikus aitasid hädapärast (eriti "995. pühak" ja "Põgenemiskatse"), aga üldiselt ikkagi sageli seda kätte ei viitsi võtta. Muidugi, mingisuguse ülevaate ta muidugi tolleaegsest N ulmest annab, kuid ehk oleks mõned teised lood natuke etemad olnud.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult pole «Põgenemiskatse» päris originaalantoloogia, tegu on lühendatud versiooniga antoloogiast «Fantastika, 1962 god».

Välja jäeti kaks juttu ning üks tobe artikkel... miks need välja jäeti: noh see Jefremovi artikkel oli lihtsalt idiootlik, aga juttude puhul on mul tõsine kahtlus, et lihtsalt seetõttu, et nende kahe väljajäänud jutu autoril polnud eesnime kirjas... siis ühtlustatigi ära, et eestikeelsesse raamatusse said vaid need, kel eesnimi välja kirjutatud :-)).

Raamat ise annab selle perioodi vene nõukogude ulmest (siis alles veel teaduslikust fantastikast) hea ülevaate. Kõik antoloogia autorid kuuluvad sellesse põlvkonda, kes tuli ulmesse Ivan Jefremovi «Andromeeda udukogu» tuules, vaid Anatoli Glebov jõudis enne sõda paar ulmeteksti avaldada ning ka Gennadi Gor kirjutas juba jupp aega enne 1957. aastat, kuid mitte ulmet.

Raamat pakatab sellest 60ndate alguse entusiasmist ning ajastu dokumendina on ta väärikas volume. Minu meelest on see kogu nelja kindlasti väärt – loen sealt mitmeid jutte üsna sageli üle... vaid «Kangelastegu» (Podvig) on lugu mida eriti lugeda ei soovi, ka «Rändur ja aeg» (Strannik i vremja) on säherdune tekst, mida tervikuna üle lugema ei kipu, vaid valitud lõike tarbin...

Aga tervikuna suht tugev üllitis... usun et eestikeelne ulmeriiul oleks ilma selle raamatuta tunduvalt tühjem. Meeldivad ka Heldur Viirese illustratsioonid, mis asetavad antoloogia ilusasti oma aega.

Teksti loeti eesti keeles

Ei sisalda eriti midagi väärtuslikku peale "Ränduri ja aja", mis jääb kusagile 4 kanti. Kehva muljet süvendavad veel äärmiselt lapsikud illustratsioonid ja kaanekujundus.
Teksti loeti eesti keeles

Nõukogude ulme on üks omapärane asi. Seda saab võtta üsna mitut moodi, kuid tegelikult on järeldus vaid üks: minu meelest polnud tegu eriti hiilgava või huvitava kogumikuga. Loomulikult leidus jutte, mida oli huvitav lugeda (näiteks 995. pühak), kuid mitte kõik ei olnud sellised omapärased või intrigeerivad. Ilmselt häiris mind, kui praktiliselt puhast Eesti Vabariigi võsukest, eelkõige see kommunismi tohutu propageerimine. Arvatavasti lihtsalt tollal polnudki eriti suurt võimalust teistsugust tulevikku kujutada, aga okas jääb kurku siiski...
Teksti loeti eesti keeles

Mina ei saa antoloogiale, mis sisaldab niihead asja, kui Strugackite "Põgenemiskatse" kuidagi alla nelja panna... Muidugi ei küüni mitmed teised tekstid kolmest kõrgemale aga Cvetkovi ja Gori tekstid võtavad "neljani" vabalt.

Eks ta rohkem ajalooline dokument ole, vene ulmes uus tugev põlvkond peale kasvanud ja paistab, et tollest perioodist peale Strugactkite suurt midagi pole sõelale jäänud.

Kujundus - noh, ega tollal suurt paremat polnudki. "Seiklusjutte..." oli juba hääbumas ja maad võttis üsna haige modernism.

Ise hankisin ta üsna hiljuti ja, noh, kuna läbi lugeda kannatas küll, vasta ei hakanud, siis pole vist ka suurt midagi ette heita.
Teksti loeti eesti keeles

Sajas arvustus.:)

Mis kogumikku endasse puutub, siis nõus Andrei Golikoviga -- suurt midagi ette heita pole, aga head hinnet kah ei vääri. Taseme poolest oli nimilugu parim, kuid meeldis ka "995. pühaku" huumor. Kuna pärast esmalugemist (nii `95 aasta paiku) on vene SF-i rohkem näppu juhtunud, siis korrigeerin ka hinnet. Allapoole.

Teksti loeti eesti keeles

Üks neist kogumikest, mida otsida ei osanud ja mis kogemata näppu jäid, kui kunagi noorukipõlves raamatukogus riiulite vahel kondasin. Siis ta meeldis isegi väga.

Hiljaaegu komistasin selle kogumiku otsa ühes vanade raamatute letis ja sealt sai ta kohe ära ostetud - nostalgia.

Juttudest... Eks nad sellised "teadusliku fantastika" esindajad ole. Aga mitte ometi kehvad... Valik suht ühtlane ka. Juba heade mälestuste eest tuleb 4.
Teksti loeti eesti keeles

Täiesti keskpärane antoloogia. Midagi väga säravat polnud, vahest tõstaks esile Adriana Gromova "Glegid". Ka Strugatskid on neile omasel tasemel, ning ka Juri Tsvetkovi "995. pühak" oli hea. Aga ülejäänud on saast.
Teksti loeti eesti keeles

Mina keeldun nimetamast propagandistlikku teksti kirjanduseks ja propagandistlik "Põgenemiskatse" kahtlemata on. Ühte ei saa see õnnetu laastuke aga Strugatskite pärast, kuigi ka "Popõtka..." ei kuulu kaugeltki mitte minu lemmikute hulka. Vitsa tuleks selliste lugude eest autoritele anda! Meie Hiir sisaldab kah tuntavalt paremaid lugusid, kui "Põgenemiskatse" õnnetused.
Teksti loeti eesti keeles

Lehitsesin veelkord, kuna hakkas arvustusi tulema ;-) Panin Strugatskitele "3", ent peale raamatu lugemist tahaks lausa hinnet tõsta, sest muu (peale ühe - "995. pühak" on vist isegi kogumiku parim lugu) on täielik saast. Avastasin, et pole neid teisi lugusid oma 20 aastat lugenud ja ei oleks pidanud seda ka nüüd tegema - tuim säratu padupunane propaganda, mis suudab ka teadusliku fantastika piinlikkust tekitavaks muuta. Panen siia punkti, sest edasi saaks selle kogu kohta mu sulest tulla vaid sõimu. Sorry.
Teksti loeti eesti keeles

Kui ma seda raamatut 15 aastat tagasi lugesin, oleksin hinnanud neljaga, kuna sel ajal oli ulmekogumiku kätte sattumine täielik õnneasi, aga praegu uuesti sirvides tundub kogu raamat üsna mõttetuna. Oli jah ainult üks hea lugu -- see "995.pühak" ja mõni kõlbas veel lugeda. Tegelikult kolmega hinnata oleks isegi natuke palju.
Teksti loeti eesti keeles

Suht ilge kogumik, nõuka ulme - ilmselt ajastule vastavalt - punasem, kommunismiihaldavam pool (näiteks "Diogenese latern" on juba hoopis teisest puust). Lood on tobedad, tüütud ja masendavalt üksluised. Vendade Strugatskite lugu ehk tasuks parimana välja tõsta, ülejäänud oli märatsev jama.
Teksti loeti eesti keeles

Jüri Kallase igiammuse arvustuse ässitusel otsisin võrgust selle 1962. aasta venekeelse fantastikakogumiku üles vaatamaks, mis need kaks väljajäänud lugu siis endast kujutavad. Ja leidsin, et Ralf Toming tegi neid välja jättes õigesti. Oleks "Kangelastegu" ka veel välja jäänud :P
Kuid mõne eelarvustaja seisukohta, et kogumik on "üks punane jama", ei jaga ma kuidagimoodi. Tegu on oma aja peegeldusega ja nii tuleb teda ka hinnata. Eks oma osa on hinde kujundamisel ka selles, et mulle optimism hirmsasti maitseb, eriti kui see juhtub tehnilist laadi olema.
Mis ei tähenda, nagu ma lakkaksin nimijutustust selle kogumiku kaugelt kõige paremaks looks pidamast.
Teksti loeti eesti keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Nüüd, kus olen Baasi sisse kõik "Praktitšnoje izobretenie" lugude arvustused ära valanud, on kord kogumiku enda käes.
Üldiselt läksid need väikesed vene fantastikakogumikud aasta-aastalt ikka veidi kehvemaks (eks esimestesse oli koor ka riisutud), kuid lugeda ikka kannatas. Eriti seitsmekümnendate keskel ("Lilli" polnud siis veel trükitud, näiteks).
Keskmiselt said jutud minult hindeks 3,13. Las' ta nii siis jäädagi. Kolm ja pool tegelikult, aga "nelja" ka ei taha anda.
 
 
Teksti loeti vene keeles

On kaks sõpra, üks poissmees, teine abielus. Nagu ikka, unistavad kergest rahateenimisvõimalusest. Selle teise tüübi naine räägib ühel päeval et tema isa olla kõik oma leiutised-avastused ühte raamatusse üles kirjutanud. (Ainus teadaolev leiutis on nn. kunstlik vikerkaar, mida on reklaamiagentuuridele olnud kerge maha müüa).
Otsitakse raamat välja ja sõbrad hakkavad seda uurima. Tekst on peaaegu mitteloetav (paljudes keeltes vaheldumisi ka veel), aga lõpuks nad leiavad mingi vahendi retsepti. Vahendi nime nad tõlgivad kui "universaalne parandaja", pealekauba on seal jutt mingist 25 aastast. Ju vanamees kulutas nii palju selle valemi saamise peale...
Tehakse sodi valmis ja hakatakse katsetama... aga edasi lugege ise.  
Teksti loeti vene keeles

Lugedes oleksin tahtnud härjavõitluse üksikasju pisut paremini tunda, aga, noh, vähemalt teadsin, mis on viimane vaatus.
Kui toreadooride nimed (ja ka korriida kirjeldus) viisid mõttele, et tegu on naljalooga, siis lõpp osutus veidi teistsuguseks.
Teksti loeti vene keeles

No ei ole minu jutt. Ilmselt kõigi nende pärast, kes räägivad, kuidas nad taimedega suhtlevad ja kuidas lilled longu vajuvad, kui nende peale käratada ja...
Teksti loeti vene keeles

Natuke Simakit meenutav jutustamisviis (ei tule asjale kahjuks). Minategelane on kasvatanud üles kaks suurepärase tehnilise haridusega poega, kes vabal ajal oma oskusi mustkunsti huvides rakendavad. Sealt tuleb papal idee...
 
Teksti loeti vene keeles

Väga hea põhjendus sellele, et kui surematus oleks tehniliselt isegi võimalik, poleks meil sellest ****agi kasu.
Pall läheb maha pisut loenguliku esituse eest.
 
Teksti loeti vene keeles

Noh, esmailmumise koht on küll jummmala õige saanud. Kuskil ameerikamaa kolkas tahavad farmerid saaki koristama hakata, aga ei saa...
Kohati naljakas, kohati õige veidi tüütu lugu, mis minu sees kergitas üles Simaki "All Flesh Is Grass" ... ja paaris kohas Ijon Tichy reiside piraatkartulid. Viimase eest pool palli juurde, muidu olnuks 3 1/2.
 
Teksti loeti vene keeles

Krt, 14 aastat enne mind on mul sõnad suust võetud. Aga, noh, lohutan end sellega, et Vonneguti jutt sobib Strugatskite AAA kondikavaks...
Teksti loeti vene keeles

Asimovi loo "The Dead Past" nigel ümberjutustus. Pealegi jääb lõpust mulje, nagu olekski oht inimkonna kohalt kadunud.
Teksti loeti vene keeles

Eks see jutt natuke A- või H-pommi varjus kirjutatud ole, kuid sellest hoolimata on jube, kui iga frukt saab vaadata, mida sa tegid möödunud aastal... või sekundi eest...
Ja leiutise saladuses hoidmine ei õnnestu mitte kunagi mitte kuidagi. Ikka leidub järjekordne geenius.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Sihuke leiutise-fantastika... millegipärast meenus mulle Bogomil Rajnov samast riigist, kuigi temal fantastikaga kül pistmist polnud, ega Rodevil rinnakate spioonitaridega...
 
Teksti loeti vene keeles

Tsivilisatsioonide kontakti lugu, välja peetud asimovlikus mõttes: ükski arenenud tsivilisatsioon ei saa olla vaenulik.
Teksti loeti vene keeles

Taas lugu meeste ja naiste vahelistest suhtest. Ja sellest, et õnn ei peitu rahas...
Originaali pealkiri on parem kui jutt ise.
 
Teksti loeti vene keeles

Nunnu jutt. Mõned ilmselt ütlevad -- sentimentaalne. Kuid parajalt lühike, et mitte tüütama hakata.
... Tegelased on ilmselt pikemat aega abielus olnud.
Teksti loeti vene keeles