Kasutajainfo

Dan Morgan

24.12.1925-4.11.2011

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Dan Morgan ·

Parking Problem

(jutt aastast 1965)

eesti keeles: «Parkimisprobleem»
«Horisont» 1968; nr 8

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
9
0
0
0
0
Keskmine hinne
5.0
Arvustused (9)

Muhe lugu minu lapsepõlvest!

Ajakirjas «Horisont» ilmunud ulmejutud kuuluvad enamjaolt minu kõigi aegade mõttelisse TOP 100sse. Ilmselt on põhjuseks nostalgia ning ka see, et omal ajal kui ma neid esmakordselt lugesin, siis olin ma noor ja ulmet vähelugenud kodanik. Loomulikult tuleb kiita ka ajakirjas ilmunud juttude väga head valikut...

«Parkimisprobleem» on selles suhtes eriline, et väikeseformaadilises «Horisondis» oli see viimane ulmejutt, mida ma lugesin, sest minu kasutatavas lugemissaalis antud ajakirjanumber puudus ning juttu sain ma lugeda alles siis, kui õnnestus see ajakiri osta.

Jutt on muheda huumoriga kirjapandud tekst. Mitmed lõigud on senini peas. Sisuseletus oleks liiast, sest lühijutt on ühe hingetõmbega loetav. Soovitan! Iseäranis hurmavad on need jutu alguses ja lõpus olevad entsüklopeedilised katked. Lugege seda ruumiväliste parkimiskambrite lugu... juhul kui te seda muidugi juba teinud pole!

Aeg on vaid viielt plussid maha lihvinud... igatahes on mul üsna tõsine huvi Dan Morgani teiste juttude järele. Kahjuks on see kulukas huvi, sest jutukogu talt ilmunud pole: kõik tekstid on laiali antoloogiates ja ajakirjades...

Teksti loeti eesti keeles

Kole hea jutt tõesti, olin ise vist ca 11-12 aastat vana, kui seda lugesin, ja käisin pärast kõigile ühe teatud punase plastmassi huvitavatest omadustest seletamas ;-) Igal juhul tasub juba üksnes selle jutu pärast raamatukokku minna.
Teksti loeti eesti keeles

Eriti mönus lugu "meisterkurjategija" Arthur Crunchi äpardustest ruumivälisest parkimiskambrist varastatud kolmerattalise söidukiga.Need kes seda lugu vanast väikseformaadilisest "Horisondist" veel lugenud pole,peaksid seda kindlasti tegema,lugu on seda väärt.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu sellest, kuidas üks teadlane leiutab antigravitatsiooni otsides kambri, millesse pandud esemed kaovad, kuid ilmuvad kuue tunni pärast tagasi. Elusad elutult aga elutud muutumata kujul. Teadlane ise vistkab uurimustöö peatselt nurka, kuid tema assistent näeb sellises kambris lahendust arenenud riike vaevavale parkimisprobleemile - ning leiutabki parkimiskambri. Selle tööpõhimõte on lihtne: lükka aga kuue tunni jooksul kuipalju tahes autosid sisse ja võta hiljem välja - peaasi, et vaid õigel ajal kohal oled, sest muidu on järgmine
võimalus jälle kuue tunni pärast. Selline praktiline lahendus töötab aastakümneid, kuni ühele kurjategijate jõugule tuleb pähe mõte kambrist autosid pihta panema hakata. Ja siis hakkavad sündmused arenema...
Tõepoolest igatepidi väga hea jutt: on huumorit, on actionit, on mõtlemiskohti. Viis, mis viis!
Teksti loeti eesti keeles

20200202 ja veel üks kummardus väikese "Horisondi" fantastikavaramule. Lugu ajab ikka ja jälle itsitama.
Elulähedusest: Heinlein defineeris ühes oma jutus juba kas 40. või 41. aastal jalakäija kui inimese, kellel on õnnestunud oma auto ära parkida.
Teksti loeti eesti keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Sõnade "Trantor", "Hari Seldon", "Asum" jne. kasutamine ei tee sellest jutust ulmet ega muuda seda loetavaks.
Teksti loeti inglise keeles

Ma lugesin kõigepealt juttu ja siis Jüri Kallase arvustust. Mistõttu olen üpris kindel, et ükski lihtsurelik ei saa iial teada, keda või mida Harrison siin parodeerib.  Ja on tõesti säärane naerukiskuja jutt. Ühekordseks lugemiseks.
Teksti loeti inglise keeles

Hal Clementi jutud mulle üldiselt meeldivad -- see on ehe teaduslik fantastika. Kuid selles loos ei paistnud autoril selget eesmärki olevat.
Teksti loeti inglise keeles

 Ei ole fantastika, ega isegi mitte ulme. Mõningane uba lühijutuna siiski on.
P.S. Kas teie oskate une pealt tähtede spektriklassid üles lugeda -- kuumemalt külmemale? Õige vastus on
O, B, A, F, G, K, M
Kui olete jutu läbi lugenud, siis võite uurima hakata, miks need on nii lihtsad meelde jätta.
Teksti loeti inglise keeles

Sheckley: mida, lühem, seda parem. Mulle hirmsasti meeldivad praktiliselt kõik tema lühijutud. Ja ma ei ole veel leidnud ühtki tema romaani, mida suutnuksin lõpuni lugeda.
See lugu on seal vahepeal. Algab ja mõnda aega ka jätkub Sheckleyle omase lustaka ibaga, kuid siis märkab lugeja, et autor pole taibanud õigel ajal retrorakette käivitada... ja siis läheb pisut igavaks. 
Kuid ainult pisut, ja antud "neli" on mõningane karistus selle liigpikkuse eest. Võiks ka "viie" panna, kõlbab süüa küll.
Teksti loeti inglise keeles

Asimovist valgusaastate kaugusel, pole autor mõistnud teadusliku maailmavaate olemust (mida psühhoajalugu ikkagi esindab) ega osanud oma heietusi ka mõistlikult kokku võtta.
Teksti loeti inglise keeles

Meistrit tunned tema sulest ... või siis juba klaviatuurist?
Arvan, et lugu ümber jutustada ei ole hea mõte, kuid Powelli-Donovani sarja see klapib.
Teksti loeti inglise keeles

Stephen Byerley on selle mehe nimi, kelle Tim ... hävitama ... peab.
Ei olnud minu maailm, kuid hästi kirjeldatud siiski.
Teksti loeti inglise keeles

 Teate, kui mõni asi on erakordselt hästi kirja pandud (Asimovi "The Dead Past"), siis ei maksa samal teemal enam halamisest koosnevat teksti levitama hakata, eks?
Võib-olla lõpus midagi head tuli, kuid ma sinnani pingutada ei suutnud.
Teksti loeti inglise keeles

Kõikusin "nelja" ja "viie" vahel ning otsustajaks sai jutu lõpp. Ehk küll see oli õige pisut ülearu puust ja punaseks.
P.S. Naljalooga siin tõesti midagi pistmist ei ole.
Teksti loeti inglise keeles

Kui neiu Maureeni lugude austaja olla, siis tuleb hinne muidugi kõrgem, kuid praegu läheb see sinna, kuhu läheb, peamiselt seepärast, et seos Asimovi loominguga on juurde tõmmatud mõne firma ComeUp valiku ülemise otsa vintsiga.
Kuid lugeda oli üpris kerge.
Teksti loeti inglise keeles

Eks see asi oleks muidu "kahe" saanud , kuid poole peal tuli mulle meelde see koht Ijon Tichy mälestustest, kus kartulid kablisid end mullast välja ja hakkasid tähtedevahelistel ühendusteedel piraaditsema. Vabandage, kui te juba iba kirjutate, siis olgu see ka kõrgeima kategooria iba.
Ja Wendell Urth võiks autori kohtusse kaevata. Mõnitamise eest.
Teksti loeti inglise keeles

Kõlbab kogumikku küll - lugedes oli mul "Teraskoobastest" saadud pilt kogu aeg silme ees. Ja agorafoobia pole tingimata Clarke'ilt laenatud. Mäletatavasti ei tükkinud Elijah Bailey kah eriti vaba õhu kätte, Julius Enderbyst rääkimata. Miks neli? Ei lähe lugu "Teraskoobastest" kuhugi edasi. 
Teksti loeti inglise keeles

Oh, issand olgu kiidetud, ikka fantastikat ka veel kirjutatakse :P Täitsa loetav, kuigi natuke jääks "viiest" justkui puudu. Kuid selle puuduva palli annab osa, mis mu e-raamatus algab 345. leheküljelt.
Teksti loeti inglise keeles

Keskkauge tulevik. Isa ja poeg reisivad ühelt koloniaalplaneedilt Maale parandamaks kunagi ühe roboti tehtud hirmsat viga. Kohtuvad üpris harjumatu sotsiaalse süsteemiga, millel siiski ei puudu teatud võlu.
 Vea parandamine aga polegi nii lihtne... ja lõpptulemus üllatab.
Muidu oleks "neli", kuid mäletan, et kunagi venekeelses tõlkes loetuna oli see jutt veel naljakam. Peab üles otsima...
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Ajamasinaseiklus, näpuotsaga kosmost kah -- bojevik?  Ei ole niisama lihtne; meenutage, millised on Youngi paremad jutud (ja need minu arvates ei ole satiirilised). Tegelik hinne on 4,5... kuid seekord ümardame üles.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

 „Пасынки Вселенной” ehk maakeeli „Taeva orvud” on pisut veider kogumik. Ilmus see 1989. aastal ja koguni Kišinjovis. Tundub, et tegu on ühe sellise ettevõtmisega, mida vedru väljaviskava kommunismi viljastavates tingimustes esines – pisut piraatlik, pisut entusiastlik... ja ma kõvasti kahtlen, kas keegi kopiraidist ka midagi hoolis. Noh, vähemasti on juttude juures märgitud, kuskohast on tõlge võetud.  

Võrgus on kogumik olemas, kuid kui sisukord õige on, siis poolik. Jutud on jagatud nelja ossa:  

„Кто ты?”,  

„Абсолютное оружие”,  

„Пасынки Вселенной”,  

„На страже времен”  

ja kolmandas osas peale Heinleini sellele osale nime andnud teose suurt muud pole. Sisukorra järgi pidanuksid seal leiduma veel  

Robert Sheckley „Shape” (1953),  

Christopher Anvili „Behind the Sandrat Hoax” (1968),  

Randall Garretti „The Best Policy” (1957),  

Murray Leinsteri „The First Contact” (1945),  

Ray Bradbury „Frost and Fire”(1946) ja  

F. L. Wallace’i „Mezzerow Loves Company” (1956).  

Selline segane kogumik niisiis. Kui kätte satub, võite lugeda, venelased üldiselt tõlkisid hästi. Kuid taga otsida pole tarvis.  

P.S. Hinne on kogumikule, mitte selles sisalduvatele juttudele.

 

Teksti loeti vene keeles

Väga õpetlik jutt. Selgitab meesterahvastele, et kui naine on mehele kord käpa peale pannud, siis pääsu pole. Ja et iga naine on nõid (olgu, Kroonika kaanepiltide kohta ma seda ütlema ei hakka, need vaevalt et selliste asjadega toime saavad) ja et ainus, mida mees teha saab, on valida, kas äratab ingel-nõia või saatan-nõia. Et me kõik ikka need inglid üles leiaksime.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Fantastikakogumikku on valitud jutud, mis viivad meid läbi kogu Päikesesüsteemi. Tõsi, Neptuun on miskipärast vaatluse alt välja jäänud. Ju siis on nii nõme planeet.
Head lood on. Kui välja arvata Zegalski ja Raschi omad, mille puhul ma saan ainult arvata, et ju oli paras protsent vennalikke sotsmaid raamatu avaldamiseks vajalik või vähemalt kergendas seda. A' nüüd neid lugema ei pea. Ülejäänusid tasub.
Teksti loeti vene keeles