Kasutajainfo

Harry Harrison

12.03.1925-15.08.2012

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Harry Harrison ·

The Stainless Steel Rat

(romaan aastast 1961)

eesti keeles: «Terasrott»
Tallinn, Raiku Studios, Inc., 1995

Sarjad:
Sisukord:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
9
8
7
4
0
Keskmine hinne
3.786
Arvustused (28)

Terasrott peaks taaskord olema naljakas raamat. Ja taaskord ei ole ta seda mitte. Kohati ju veidi muigeleajavat dialoogi on, aga üldpilt on masendav. Lugu räägib vahetevahel Jim diGrizi nime kandvast kurjamist, kelle erialaks on ühiskondliku rahu rikkumine. Ja seda suurema põhjuseta. Ning üht järjekordselt pahategu tehes, jääbki lurjus erirühma meestele pihku, kes just selliste osavate sullerite seast endale kaadrit hangivad. Nagu arvata võib, algab tõeline seiklus alles nüüd. DiGriz asub jälitama üht naiskurjamit, kellesse ta enne oma missiooni lõppu kogemata armub. Puuduseks taas ulmeliste elementide vähesus ning tegevuspaigaks oleva üsna huvitava maailma pealiskaudne kujutamine. Vähemasti on tõlge loetav. Aga ei enamat. Raamat saanud palju järgesid, mis ilmselt sama naljakad.
Teksti loeti eesti keeles

Terasrott ja Harrisoni raamatud suuremas osas on nagu alkoholijoove. Lugedes on kõik korras, isegi väga. Lugemisjärgselt poeb hinge tühi tunne ja pähe küsimus - mis see nüüd siis oli, millele n tundi sai kulutatud? Ei olnudki nagu midagi! Minul isiklikult on kahju, et vaieldamatult kirjaoskaja kirjanik raiskab oma aega ilmselt alaväärtusliku kraami produtseerimisele.
Teadmata kombel on eestikeelse tõlke autor osanud lobedas keeles tükist mingi kohutava ilguse valmis meisterdada, originaali lugemise järgselt kergitasin hinnet siin kahe palli võrra. Kui midagi sellest voolavast inglise keelest, siis ", of course" igas võimalikus kohas kais jubedalt närvidele, mul oli kange tahtmine võtta must vildikas et nood olematuks kriipsutada. Tegu jäi küll tegemata, aga arvan siiani, et et see tuleks raamatule kasuks.
Teksti loeti eesti ja inglise keeles

Õudselt mõnus iisiriiding igavateks talveõhtuteks. Väga mõnus ja voolav inglise keel. Sama pehme ja peategelast sujuvalt ülistav stiil on omane kõigile Harrissoni raamatutele, mida lugenud olen. Need on nagu James Bondi filmid mis külll ei jäta sinusse kasvama migit probleemi,ent mida on lihtsalt mõnus vaadata. Huumor on ka täiesti tugevalt olemas, põhiliselt paroodia vormis (muudes rattides on seda isegi rohkemkui ''The Stainless steel ratis''). Ia raamat mu arust.
Teksti loeti inglise keeles

Juhin kaaskodanike tähelepanu sellele, et enamik neist, kes seda raamatut mingis muus keeles peale eesti keele on lugenud, on pannud hindeks viie, kõik, kes on lugenud ainult tõlget, on pannud madalama hinde, tõlkija võiks sellest omad järeldused teha. Ja ülejäänud rahvale jääb vaid valik: lugeda see raamat originaalis läbi või jääda ilma ühest tõeliselt lahedast tükist.
PS Järgmises arvustuses on seda raamatut nimetatud tapmise-tagaajamise looks. Juhin tähelepanu ka sellele, et rotiraamatutes tapetakse väga harva kedagi, peaosaline üritab seda üldse vältida kui vähegi võimalik, palju rohkem valatakse tomatimahla kui verd ;-)
Teksti loeti eesti ja inglise keeles

Üldiselt mittemidagiütlev teos. Ajaviiteks lugeda võib - näiteks bussis või kuskil midagi oodates. Teose lõpuosas tundub seni kestnud hoogne tegevus nagu vaibuvat, andmaks maad peasosalise kahtlustele ja kõhklustele. Ja tõlkijaks on valitud mingi totaalne infantiil, kes ei oska ei inglise ega ka eesti keelt. Originaalis loetud "The Stainless Steel Rat Saves the World"" oli tunduvalt loetavam.
Teksti loeti eesti keeles

Kui Teil pole midagi teha, siis võtke see raamat ja lugege. Kui Teil on midagi teha, siis jätke lugemata. Väga hea raamat ühekordseks kasutamiseks.
Teksti loeti vene keeles

C''mon guys! Kus on kirjas, et sci-fi tingimata Bradbury või Dick''i moodi morn ja painajalik peab olema?! Terasrott on *puhas* meelelahutus, sellisena mõeldud ja sellisena ka kuradi hästi välja kukkunud. James Bondi filme ka vaatate niimoodi tõsimeeli kriitiliselt või? Ja minumeelest on Terasrott oma humoorikuse, tempokuse ja lahedusega keskmisest Bondi jutust yle. Inimesed, mis on lahti teie huumorimeelega? PS! Äkitsi on asi selles, et kõik on seda raamatut eestikeelses tõlkes lugenud? Ka minul vedeleb see riiulis, esimesest lehekyljest kaugemale ei saanud - paha hakkas. Kusjuures originaalis ei ole ma seda ka ise lugenud, vaid ypris hästi välja kukkunud venekeelses tõlkes.
Teksti loeti vene keeles

Suuremat ei kiida. Vastikult sihuke ajututele väljakukkunud raamat. Nõrk nii idee kui teostuse poolest, stamplugu. Ainus mis positiivselt märkimist väärib oli peategelase humanism.
Teksti loeti eesti keeles

Kui juba Simakit sageli teaduskauguses süüdistatakse, siis Harrison on veel naljakam, tema süüdimatust antud teemas lihtsalt ei panda tähele. "Terasrott" mulle ei meeldinud - ega oleks meeldinud ilmselt ka ei inglise ega ka hiina keeles lugedes - üldse tunduvad raamatud, kus juba kahekümnendaks leheküljeks tead enam-vähem kõike, mis lõpuni sündida võib lamedatena. Ehk oleksin pidanud teost lugema kümneaastasena?
Teksti loeti eesti keeles

Lugesin siin eelnevaid arvustusi ning imestan, et küll see naljasoon on ikka üks haruldane asi... pean isegi ennast selliseks üsna kehva naljasoone omanikuks, aga näe mul on seda naljasoont ikka mäekõrguselt rohkem...

Lugesin romaani omal ajal mingis suht tuhmis vene tõlkes... noh polnud paha märululme... siis sattusid mulle kätte sarja esimesed kaks romaani suurepärases vene tõlkes ning ma tundsin, et peaks oma seisukohti vist revideerima hakkama. Viimase paugu pani aga see, kui ma lugesin köidet «The Adventures of the Stainless Steel Rat»... see on omnibus, mis sisaldab klassikalise rotitriloogia. Selgus, et tegu on suurepärase ja hästi naljaka sarjaga, mis ainult õige pisut jääb alla Harry Harrisoni (vist? parimale) Surmailma sarjale.

Libe Jim on tore tegelane, maailm on tore ja ka Angelina on tore tegelane... aga see eesti tõlkija on tõbras, selline tore raamat ära solkida!!! Ja milleks veel kaude tõlkida? Ning milles vanapapi Occam süüdi oli, et tast Ockham tehti? Loodan, et kunagi on ka kogu Roostevaba Terasroti saaga eesti keeles olemas ning loomulikult loodan, et see ilmuks heas tõlkes!!!

Muide, jutt «The Stainless Steel Rat», millest hiljem sai antud romaani algus, oli esimene Harrisoni tekst, mis ilmus John W. Campbell Jr.-i toimetatud ajakirjas «Astounding Science Fiction»... Ameerikas tähendab see palju!!!

Teksti loeti vene, inglise ja eesti keeles

Lugedes eelkirjutanute arvasmust, on mul kuidagi hea meel, et mina midagi ei teadnud asjaolust, et TSSR ka maakeeli ilmunud on. Ise lugesin seda u. 6-7 aastat tagasi idanaabri tõlkes. Peris ia oli. Siuke mitte millelegi peale laheda lugemise pretendeeriv lugu. Ja kahtlemata teda lahe lugeda on. Ei saa teda kuidagi teab mis filosoofiliseks ja sygavaks kirjanduseks lugeda, kuid kuulub raamatute hulka, mida vaba aja olemasolu korral hea ja lahe lugeda on. Ei vaja ajusid ja nende olemasolu korrale ei vaeva neid.
Teksti loeti vene keeles

Sügavate mõtete otsijail seda lugeda küll ei tasu. Naljakas ta aga ka ei ole. Imelik on. Suhteliselt mõttetu raamat, igas mõttes.
Teksti loeti eesti keeles

Libe Jim tegelemas tavalise röövimise, sulitempude, pettuste ja muu tulutoova tegevusega lauslolluse all kannatavas Universumis. Teose teeb nauditavaks Jimi lausa ülivõrdes ego ja samuti killud, mis kukuvad korrapäraselt.
Teksti loeti vene keeles

jäi ette. lehitsesin. varsti sain aru, et kunagi ammu olen - vist vene keeles - juba lugenud. erilist muljet ei jätnud siis ega nüüd. usun, et tegelasest saab naljakaid kilde välja pigistada, aga ei tundu nii, et viitsiks neid muid osasid võrgust maha laadida.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Eestikeelset lugenud ei ole ja eelarvustusi vaadates tundub, et mul on vedanud ;-) Olla üks esimestest arvustajatest on hea, olla kahekümnes... mjah. Tegemist on nii kuulsa raamatuga, et kunagi ammu olen üritanud seda vene keeles lugeda ja - eelpool Jürka arvustust lugedes - ilmselt oli tegu tolle nürida variandiga. Nii et kahjuks ma teadsin täpselt, mis raamatus sünnib. Ometigi nõustun nendega, kes kiidavad HH keelt - teos oli selline lahe lobisev tekst, mis kusagil peatumata omaette jooksis, kogu aeg midagi juhtus, mingeid erilisi pärl-kilde ei olnud, aga huumorit ikka jagus. Helge... ja kahjuks ka tühi. Aga ei kahetse - üks kord lugeda võib.
Teksti loeti inglise keeles

Kergelt humoorika märuliulme vastu pole mul midagi, aga asjal peaks vähemalt mingi mõtegi olema. Või on see tõesti nii osavalt ära peidetud? Kõike kirjeldati ka nii pealiskaudselt ja möödaminnes, et see hakkas lausa häirima. Positiivne on vähemalt see, et polegi üritatudki üht kildu teise järel sisse toppida.

Sellistel geeniustest tegelastel, nagu meie diGris, võttis mõne elementaarse asja taipamine ikka liiga kaua aega. Seegi, et põhikurjam oli naine, ei olnud kahjuks üllatus. Eriti veel kui eespool rõhutatakse (arvatakse, eeldatakse) et too on mees.

Ja veel: Lõpp tuli liiga järsku vastu - nagu oleks autoril järsku kiire hakanud selle lõpetamisega. Ka oleks sellise teksti vägagi edukalt saanud panna tänapäeva.

Teksti loeti eesti keeles

Hea-lihtne-otsekohene.
Ühe õhtu raamat aeglasele lugejale, naiivse võitu tehnilise küljega (üle 40 aasta vanagi ju!!!) moraalne-romantiline lugu.
Teksti loeti eesti keeles

Raamatukogus leidsin selle raamatu krimkate juurest. Laenutasin kuna Harrisoni nimi oli tuttav. Lugesin ja meeldis, kuid kui nüüd tagasi mõtlen siis kõige parem ta siiski ei olnud. Oli küll hästi kirjutatud, täpselt Harrisoni stiilis, kuid midagi jäi puudu ja selle tõttu ta minu arust viie jut ei olegi! Aga lugeda soovitan küll, sest ega ta halb ka ei ole!
Teksti loeti eesti keeles
RIQ

Omamoodi huvitav huumor.

PS! Härra Jüri Kallas, Ockham on ehk isegi õigem kirjapilt kui Occam (kuigi mõlemaid loetakse õigeks).
http://en.wikipedia.org/wiki/William_of_Ockham
Teksti loeti soome keeles

Väga mõnus lugemine. Paraku eeldab huumorimeele olemasolu. Ja võõrkeelte tundmist (mitte asjata pole eesti variandis kirjastust ja tõlkijat maha vaikitud - jalgupidi puu otsa sellised ja lõke alla! - eelkõige just solkimise pärast, sest Eesti turunirule ei ole mõtet ka uuesti ja paremini teha).

Ise lugesin poolteist aastakymmet tagasi vene tõlkes. Ei oska takkajärgi ytelda, oli too hää või paha, kuid eks mul on ka juba ammu oskus halvast tõlkest mööda, originaali lugeda. Harrisoni parim osa on siiski huumorimeel, bojeviklus jääb siin taustaks ja kes seda tõsiselt võtab, ei tee lolliks kedagi peale iseenda. Kui aega tekib, loen yle kyll.

Teksti loeti mitmes erinevas keeles

 

Romaan tuleviku ühiskonna superkurjategijast, kellel on oma eetikakoodeks. Lugeja ei saa kuigi palju teada diGrizi isikust. Tema välimus muutub vastavalt sellele kuidas ta uude rolli sisse elab. Ja rolle on mitmeid. Lahtiseks jäävad tema motiivid – igatahes praktilist vajadust kaubamaja või panga röövimiseks ei paista olevat. Üliturvalises ühiskonnas on kuritegusid vähe ja ka kurjategijaid vaid käputäis. Võib-olla seisneb peategelase isikupära ja suurus selles et kurjategijad on haruldased nagu pandakarud.
 

Teksti loeti eesti keeles
x
Erkki Toht
24.09.1974
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustust:

Neli päeva ja neli ööd kohaliku ajalehe reporteri elust. Tegevus toimub Clarendoni väikelinnas 1947. aastal.
Teksti loeti inglise keeles

Kas Gilbert Gosseyn on 1940. aastate Jason Bourne? Mees ei tea kes ta on, ja see tõik ei tule romaanile kasuks, nagu ka malekujundi liigne tarvitamine, kangelase kalduvus vestluspartnereid kinni siduda ja suutropistada jms. Üldise semantika kudumine teksti lõime on teisalt huvitav. Veenuse puud samuti. Kokkuvõtvalt ei ole The World of Null-A päris samal tasemel Isheri sarjaga, seega neli miinusega.
Teksti loeti inglise keeles

Romaani pealkiri viitab muidugi Aldous Huxley kuulsale teosele, mis omakorda on viide Shakespeare'i näidendile Tempest. Kuigi "Bright New Universe's" paar-kolm korda mainitakse inglise ulmekirjanikku ja tema teost, on sellel romaanil rohkem kokkupuudet teiste Williamsoni kirjutistega. Helge uus universum on viide n-ö transgalaktilisele Klubile, millesse kutsutakse inimkonda, kes aga kaldub eelistama mitte näha oma ninaotsast kaugemale.        
 
 
Romaani kangelaseks on 22aastane ltn Adam Monk Cave, kes soovib sarnaselt oma teadmata kadunuks jäänud isale hakata tegelema teadusega ja liituda kosmilist kontakti taotleva projektiga. Adami emapoolne mõjuvõimas suguvõsa on projekti suhtes vaenulikult meelestatud, mille tõttu tekib sellest erimeelsus. Iseasi küll, mida sõjakooli haridusega kutil üldse teadusprojektis teha peaks olema? Williamson kasutab sageli oma teostes sõjaväelastest tegelasi, kes aga käituvad pigem tsivilistidena.          
 
 
Adam Cave sarnaneb mitmel moel Williamsoni "The Humanoid Touch" kangelasele Keth Kyronile, kellele sõjakool avab võimaluse kiireks ühiskondlikuks tõusuks, mis jäetakse aga kasutamata, et selle asemel liituda ebakindla tulevikuga organisatsiooniga. Williamson annab Keth Kyronele kolmteist aastat, et läbida pea sama teekond, millele Adam Cave'l kulub paar-kolm nädalat. Bright New Universe's on tunda liigset kiirustamist, selle asemel et lasta sündmustel iseeneses küpseda.
Teksti loeti inglise keeles

After World's End on kunagi ilmunud The Legion of Time'iga samade kaante vahel, mis võib olla põhjuseks nende kahe teose paigutamiseks ühte sarja, sest muud ühist neil ei paista olevat. After World's End'i kangelane Barry Horn kupatatakse tööandja poolt kiiresti kosmosesse, kuhu ta jääb üsna pikaks ajaks. Raamjutustus leiab aset 1938. aastal. Põhijutustus toimub 1,2 miljonit aastat hiljem. Romaani esimene pool on unenäoline, justnagu reis inimese sisemaailma. Teine pool on põnevam, aga ka siis jääb kangelane sageli pealtvaatajaks, kellega lihtsalt asjad juhtuvad.
Teksti loeti inglise keeles

 

 

Žanriliselt seisab Ajaleegion noorteka lähedal. Sellele viitavad nt peategelase vanus, teose lihtsustatud maailm ja tegelaste surma näilisus.  

Teose tase ei ole kahjuks ühtlane. Või on asi selles, et mingid võtted on autoril hästi omandatud ja teised jälle üldse mitte. Ajaleegioni algusosa meeldis väga ja mõtlesin, et alla nelja siit hindeks ei tule. Esimeseks ohumärgiks vist oli kangelase kohtumine Sorainyaga kaubalaeval. See pilt reelingu taga ujuvast haist pärines nagu nooremale koolieale mõeldud koomiksist. Lugejale ei meeldi, kui teda alahinnatakse.  Lethonee ajakoridoride kirjeldus mõjus esmalugemisel põnevana, kuid hiljem järele mõeldes tundus see kulunud kujundina.  

 

Teksti loeti inglise keeles

Romaan kuulub sarja Viagens interplanetarias ja on ilmselt mõeldud järjena The Search of Zei'le. Tegevus toimub planeedil Krishna, mille asukad elavad tööstusrevolutsioonieelses ühiskonnas. Planeetidevaheline Nõukogu on kehtestanud Krishnaga suhtlevatele teisplaneetlastele rea piiranguid, mis on põhiliselt seotud kõrgtehnoloogia sisseveoga. Romaani kangelane on keegi Dirk Cornelius Barnevelt, ühe New Yorgi osariigis resideeruva vene ärimehe käealune. Ärimees kupatab Dirki Krishnale.   The Hand of Zei on põhiliselt seiklus, mis tingimata ei oleks pidanud toimuma teisel planeedil: mere, piraadid, harjumatud kombed ning päästmist vajava printsessi oleks hea tahtmise korral võimalik olnud leida ka lähemalt. Ulmeline on see kuidas mingi firma ametnik osutub teisel planeedil äkki väga pädevaks purjelaeva kapteniks ja soravalt kohalikku keelt kõnelevaks.   Kes de Campi varem on lugenud, sellele pole vaja seletada, millises stiilis ta kirjutab. Eestlastele paistab iroonia üldiselt sobivat, kuid kohati tundus lugedes, et autor õõnestab sellega oma loo tõsiseltvõetavust. Kui aga eesmärgiks oli kirjutada lihtsalt lõbus lugu, siis selle de Camp saavutas.
Teksti loeti inglise keeles

Autorille omases humoorikas stiilis kirjutatud lugu geoloogist, kes satub tööle paleontoloogi juurde. Nii et väljakaevamised, väljasurnud loomade luud jms.
Teksti loeti inglise keeles

Romaani tegevus toimub u seitse aastat pärast "Isheri relvapoode". Ühtlasem kui diloogia teine osa. Peategelane peab varjama oma identiteeti, mis seletab tema kohta liikuva tõepärase info vähesust.
Teksti loeti inglise keeles

Romaani tegevus toimub seitsme tuhande aasta kauguses tulevikus, kuigi raamjutustus seob selle 20. sajandiga. Tegevusliine on mitu, nagu ka vaatepunkte. Sarja peategelane võib Robert Hedrock ju olla, kuid selles osas pakuvad Clarkide perekonna liikmed Fara ja Cayle talle tihedat konkurentsi. Relvapoodide filosoofia järgi on iga riigikord rikutud, aga elu on parem mingisuguse riigikorra all, kui elu ilma korrata. Selleks aga et tavainimese elu korrumpeerunud võimu all elamisväärne oleks, on vaja ühiskonnas omada moraalset tuuma. Sellise moraalse keskmena näebki ennast relvapoodide organisatsioon.
Teksti loeti inglise keeles

Et see 1953. aastal ilmunud romaan koosneb tegelikult kolmest 1930. aastal avaldatud lühiromaanist, võib lugeja küsida, kas teose kolmel osal on midagi ühist. Mõndagi on. Tegelaste ühtsus - kolmik Arcot, Wade ja Morey. Kohaühtsus - noormeeste labor paikneb New Yorgis ja iga osa mingil etapil sealt läbi põigatakse. Ajaline järgnevus - lühiromaanide tegevus järgneb üksteisele väikeste vahedega. Romaani eessõnas mainib autor, et kirjutas Piracy Preferred'i (see on romaani 1. osa) selleks et tema ülikooliõpingute ajal vähese prestiižiga reaalteaduste mainet tõsta. Mingis mõttes võib peategelasi pidada ka kolme reaalteaduse - matemaatika, füüsika, keemia - personifikatsiooniks. See seletaks ka miks lugeja nii vähe Arcotist, Wadest, Moreyst kui inimestest teada saab. Kui sulle meeldib lugeda leiutamisest ja kiiretest lennumasinatest, siis on see romaan sinu jaoks.
Teksti loeti inglise keeles

Ajaliselt järgneb lühiromaanile Solarite. Taas kord tegutseb kolmik Arcot, Wade, Morey, nii nagu Piracy Preferred'is ja Solarite's. Loo ruumiline haare on siin suurem kui eelmainitud juttudes. Nimelisi tegelasi ei ole õnneks palju, samas ei saa öelda nagu oleks tegelased huvitavad, kuna nende sisemaailm jääb suuresti avamata.
Teksti loeti inglise keeles

Kolmik Arcot, Morey ja Wade tegutseb Solarite'is, aga ka sellele lühiromaanile eelnenud Piracy Preferred'is. Ajaliselt algavad Solarite'i sündmused kolm kuud pärast Piracy lõppu. Kontemplatiivsele lugejale siin palju pole, sest kolmikul on plaan ja seda hakatakse kohe teostama. Inimeludest hooliva Piracy Preferred'iga võrreldes on Solarite märksa süngem. Ilmselt on Solarite'i näol tegemist pulp-tekstiga, miska loo loogilist arengut rikastavad tühikud ja kvaasiteaduslikud või pisut vananenud selgitused. Samas selles puuduvad sissevaated inimsuhetesse, psühholoogiasse jms, mis ärksate leidurite meelt hägustada võiks.
Teksti loeti inglise keeles

Sellele lühiromaanile on ette heidetud tehnilisust ja isikupäratuid tegelasi. Mis selle tehilisusega täpselt silmas peetakse, ei oskagi öelda, võib-olla vaimuka stiili või huumori vähesust. Tegelaste kirjeldamisega tõepoolest eriti vaeva ei nähta, aga kuna tegemist kirjandusliku lühivormiga, siis see valitud žanr ise tingib, et väga palju tegelaste kirjeldamisele ruumi kulutada ei ole mõtet.
 
Loo tegevus toimub peamiselt Põhja-Ameerikas aastal 2126 umbes kolme nädala jooksul. Füüsikud Morey ja Arcot sisustavad oma aega leiutamise ja tennisemänguga nt. Lugu läheb kohe käima ja kulgeb kiiresti, on seikluslik ja sisaldab katseid seletada toimuvat teaduslikult või kvaasiteaduslkult.
Teksti loeti inglise keeles

Suhteliselt keskpärane ajarännulugu. Kolm ülikooliaegset sõpra ehitavad  ajamasina. Alguses läheb kõik hästi, aga esialgne edu kannustab nüüd juba meeste aplust. Projekti üritatakse kaasata valitsust jne.
Teksti loeti inglise keeles

Kogumiku neljast tekstist ühele, Sumerki mira, andsin maksimumhinde, teised said nelja. Sumerki mira oli tajutav tervikliku romaanina, kuna Doroga osad sobivad omaette lugemiseks rohkem ja ainult algusjutustus Marcellusest jääb õhku rippuma, st vajab toetust väljaspoolt. Strahhi puhul oli hea idamaine atmosfäär, küsimusi tekitas aga tõik, kuidas nii palju läänlasi suutis jõuda sellesse fiktiivsesse idamaa linna.
Teksti loeti vene keeles

 

See on Williamsoni kirjutatud Humanoidi sarja viimane osa. Eelmise, „The Humanoids”, romaani sündmustest on möödunud ligikaudu tuhat aastat. Selle aja jooksul on androidid veelgi laiendanud oma missiooni. Mustade androidide suhtes skeptilised inimesed põgenesid kunagi ammu Cati tähesüsteemi kahele planeedile, kus on võinud sajandeid elada androidivaba elu. Elukeskkonnana on Kai ja Malili suht nigelad – suur osa inimeste elust möödub maa-alustes koobastikes. Seetõttu uurivad nt kailased muid asustamiskõlbulikke planeete lähikonnas, mis aga viib neid kokkupuuteni androididega.  

 

Romaani tegevus toimub u 14 aasta jooksul peamiselt Kail ja Malilil ning põgusalt Kyronial. Peategelane on üksildane poiss Keth Kyrone. Olulised tegelased on veel insener Bosun Bong ja vahetusüliõpilane Nera Nyin. Möödaminnes mainitakse eelmise osa tegelasi Frank Ironsmithi, Mark White'i ja Clyde Foresteri. Päris „With Folded Hands” tasemele „The Humanoid Touch” tõusta ei suuda, kuid „The Humanoids'ile” alla ei jää. Minu arvates on Kai ja Malili maailmadena huvitavamad kui eelmise osa peamiselt nimetute planeetide maailmad.  

Teksti loeti inglise keeles