Kasutajainfo

Raivo Seppo

1973-

  • Eesti

Teosed

· Raivo Seppo ·

Hüatsintsõrmus

(kogumik aastast 1995)

eesti keeles: Tallinn «Kupar» 1995

Sisukord:
Hinne
Hindajaid
0
6
2
0
1
Keskmine hinne
3.444
Arvustused (9)

Kogumik klassikalisi õuduslugusid: kirjutatud 1990-1994, kaante vahele pandud 1995. Kogu nagu kogu ikka: mõni lugu lausa suurepärane, mõni see-eest jällegi natuke nigelam, kuid üldmulje jäi ikkagi tugev. Üldiselt on juttu ikka (nagu klassikalisele õudusjutule kohane) tumedatest jõududest, natuke ka libahunti ja mõni needus, paar koledat tõuku ja mõned ämblikud ja nii edasi. Nii et klassikalised teemad. Suurem osa jutte kannatab lugeda. Võrreldes mõningate teiste eesti autoritega on RS hea kirjanik.
Teksti loeti eesti keeles

Seppo on huvitav nähtus. Mõned jutukogumiku jutud on ta kirjutanud 17-aastaselt, enamus jääb 22- 24 eluaasta kanti. Selge see, et need esimesed lood ei ole kuigi tugevad, neil on kõik algaja kirjutaja hädad - ei pysi teemas, ei vea õhustikku välja, tegevus käib ligadi-logadi, jutu algus ajab yhte ja jutu lõpp teist ideed taga... Teisest küljest aga, tont võtaks - see algaja kirjutaja on kõigest 17-aastane. Kysitav on ainult see, et miks need näpuharjutused sinna kogusse sisse pandi, sest ilma nendeta oleks tase palju tugevam ja yhtlasem. Kirjutaja paariaastane eavahe on tõesti kõvasti tunda, võiks lausa öelda, et iga aasta annab tuntavalt juurde. Need jutud, mida ta 20-ndates kirjutab, on kohati lausa sigahead. Loed ja leiad, et on mõned apsud ja kitsaskohad, aga andekas on ta, kuram kyll.Selle andekuse äratundmine ongi yks tugevamaid emotsioone, mida kogu tekitas. Nagu öeldud, päris esimesed jutud (need 17-nda omad) ei kõlba kuhugi. Totaalne viga, et need kogusse pandi. Mitmed jutud on aga tõeliselt head - Tõugud, Tuledeemon, yks nõia ja kasside jutt, mille nimi meelde ei tule; Merevahust köie lõpp on sigahea. Lugeda tasub kindlasti. PS: esimese jutu soovitan vahele jätta - rikub mulje ära.
Teksti loeti eesti keeles

Siin sai mõni aasta tagasi läbi loetud, kõik jutud ei tule nagu ette, aga seda mäletan et võttis imestama küll, et eesti suht nii hea tase, võrreldes selle mittemillegaki või umbes nii...aga loeks veelgi, ja eks see anna noorele põlvkonnale sulg pihku võtta ja proovida
Teksti loeti eesti keeles

“Neli” näib tõesti paraja ja õiglase hindena. Kõrgema hinda jaoks on lood veel liiga naiivsed ja lihtsakoelised, “kolm” oleks aga liialt julm.Mida kogumiku kui terviku kohte ette heita oleks see, et kas 22-aastasel kirjanikul on nüüd ikka 18 avaldamisväärset lugu võtta? Tundub, et ei olnud ja mõned lood langevad ansamblist liialt välja. Debüütkogumiku tarbeks on liialt mahukas aga andest annab kindlasti tunnistust. Huvitav on ka see, et noor autor ei kirjuta eakaaslastest, vaid pigem keskealistest ja vanemateski inimestest.

Oma stiil, käekiri, on Seppol kindlasti olemas, ei ole ta liiga pretensioonikas ega harrasta liigselt psühholoogiat. Domineerib nö õudusromass... ligaseid koledusi ja karvaseid allilmatonte kuigi palju ei ole. Parimad lood minu meelest: “Roheline küünal”, “Hüatsinsõrmus”, “Täiskuu”, “Maja keset roose” ja eriti “Merevahune köis”. Lisaks teatavale uusromantilisele tunnetusele on Seppo peamiseks plussiks fabuleerimisoskus ja nende asjade vältimine, mida ta ei oska ega tunne.

Minu meelest on see kogumik seda väärt, et siit aeg-ajalt midagi üle lugeda ja meeles pidada.

Teksti loeti eesti keeles

isegi kümne aasta tagant mäletan seda saasta. et no ükski lugu ei mõjunud vähimalgi määral usutavalt ega haaranud kaasa. puudub igasugune sära või originaalsus, jääb arusaamatuks, miks autor arvas heaks paberit määrida. hea toimetaja tegi lauskõntsa peaaegu loetavaks. aga poleks tarvis olnud.
Teksti loeti eesti keeles

Raamat sattus lihtsalt kätte raamatukogus riiulite vahel tiireldes. Ikka kõvasti on vett merre voolanud ja eesti ulmekirjandus edasi läinud sellest ajast, kui Seppo "Hüatsinsõrmus" ilmus. Praegu lugedes tundus ikka äärmiselt amatöörlik kogumik olevat (võrreldes näiteks Matt Barkeri tekstidega). Kõigis novellides ammu tuntud ja ära leierdatud faabulad (sõnajalaõis, loss veekogu põhjas, filosoofide kivi), millele polnud midagi uut juurde lisatud. Lugedes ei jäänud muljet, et tegemist on õudusnovellidega (nagu tutvustus raamatu kaanel seisab), vaid muinasjuttudega algkooli õpilastele (Kreutzwaldi või Eiseni töötlused). Palju oli ka ebaloogilisusi ja lihtsalt kergema tee minemist tekstides. Aga mis kõige "hirmsam", lugedes ei olnud kordagi hirmus, isegi mitte kõhe ja sel juhul on õudusjutt kindlasti läbi kukkunud. Hinde 3 panin puhtalt seetõttu, et kirjanik oli neid lugusid kirjutades 17-21 aastane ja seetõttu vähe leebem hindamisel.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: detsember 2019
november 2019
oktoober 2019
september 2019
august 2019
juuli 2019

Autorite sildid: