Kasutajainfo

Raivo Seppo

1973-

  • Eesti

Teosed

· Raivo Seppo ·

Ämblike needus

(jutt aastast 1994)

ajakirjapublikatsioon: «Mardus» 1994; nr. 1 - nr. 2
♦   ♦   ♦

eesti keeles: Raivo Seppo «Hüatsintsõrmus» 1995

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
1
1
3
0
Keskmine hinne
2.6
Arvustused (5)

Pean tunnistama, et mulle see asi ei meeldinud. Kohe algusest peale mitte. Jutt on niisiis ekspeditsioonist, kes tõmbab enda kaela iidse needuse, mis väljendus ämblike massilises ilmumises. Levitatakse siin arahnofoobiat, üsna ebaõnnestunult minu arust pealegi. Üldiselt IMHO ei ole Seppo õuduskirjanikuna eriti õnnestunud, sest enamik ta tekste meenutavad mingitpidi sajandialguse kummitusjutte, kuid nende ilmumisest juba hulk aega möödas ning ka Eestis oleks aeg hakata kirjutama veidi moodsamaid õudukeid.
Teksti loeti eesti keeles

Vaidlen siin vastu, et eesti peaks vaid mootsat ulmet kirjutama, vastupidi tere tulnud on igasudust, sest mindi moodne on suht igavgi teinekord, mis puutub sellese kindlasse teosse siis see nn. foobia painab mingi ja lugu oli vaäa gool, päris jube kohe...
Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt ma kannatan Seppo tekstid välja, aga antud juhul paistis asi niivõrd kole ja puine olevat nagu oleks keegi Alase-nimeline selle paberile pannud. Mul pole küll midagi nende Dragofori poolt mainitud sajandialguse (XX sajand muidugi) õudusjuttude vastu midagi, aga antud jutt paistab liialt logisev ja sulepeast väljaimetud. Kuivus tapab...
Teksti loeti eesti keeles

Loed, loed, loed ja äkitselt tead juba detailselt ette, mis lõpus toimub. Liiga etteaimatav ja paljastav. Ei meeldi selliseid lugeda, ei meeldi.
Teksti loeti eesti keeles

Mingisugune ekspeditsioon siirdub Egiptusesse mingisugust iidse vaarao hauakambrit otsima. Sellega aga tõmmatakse enda peale ämblike needus. Üldiselt pole minu arust settingul väga vigagi, kuigi see meenutab tõepoolest natuke eelmise sajandi alguse õudukaid. Mul iseenesest pole nende vastu midagi, pigem häirib mind Seppo stiil. Või selle puudumine. Kuiv, kohati liiga seletav, kohati jälle kiirustav. Enamus informatsiooni antakse edasi läbi dialoogide ning seda üsna tuimalt. Ja see lõpp, see oli ikka päris tobe. Oleks autor kunagi viitsinud sellega natuke rohkem tööd teha, poleks tulemus võib-olla isegi kõige hullem olnud. Sellisel kujul aga jääb lugu väga kesiseks. Kaks
Teksti loeti eesti keeles
x
Tim Hornet
24.04.1986
Kasutaja rollid
Viimased 13 arvustused:

Loed, loed, loed ja äkitselt tead juba detailselt ette, mis lõpus toimub. Liiga etteaimatav ja paljastav. Ei meeldi selliseid lugeda, ei meeldi.
Teksti loeti eesti keeles

Klassikalise varjundiga jutt: oli ilus noormees, kes meeldis kõigile, kes aga ise oli teinud kokkuleppe kuradiga.Mis seal ikka. Lugu millegiga esile ei tõusnud. Samas ei olnud ka väga hull.See et keegi pikki juuksepahmakaid endale suust sisse ajab tundub ikka väga äärmuslikult ebareaalne.
Teksti loeti eesti keeles

Jutt oli nõrk.(meenutas minu enda mõnda üllitist, mis Algernonist tagasi oli saadetud) Sisu kuidagi seosetu ja tühi ning põrgu kirjeldused pigem humoorikad kui õudsad.Hea huumori eest tulebki 2 pt
Teksti loeti eesti keeles

Meenutas väga sellist filmi nagu Mad Max, nii inimsuhete, kui ka keskonna poolest. Pen tõdema, et nautisin selle jutu lugemist, kuid peale läbilugemist jäi hinge kahtlane tühi tunne nagu midagi oleks valesti või puudu. Ex natuke läx ikka loogikaga puusse..
Teksti loeti eesti keeles

Peab tõdema et sarnast ideed (kasutada inimkeha toormaterjalina) on käsitletud suhteliselt palju. Kas polnud isegi üks kaheosaline film sellest(pealkiri oli Invaders või midagi sellist. kindlalt ei mäleta). Bergil on ka paremaid jutte
Teksti loeti eesti keeles

Iseenesest on ju tegemist huvitava mõttega - viia traditsiooniline kuradile hinge müümise idee kaugele tulevikku. Kuid kolmest veretilgast on kahjuks ( või õnneks) kirjutatud natuke liiga palju
Teksti loeti eesti keeles

Tegemist oli ekspreriment-teosega nagu ka Maapoeg eelnevalt mainis... üldiselt annaksin au, et Maniakkide Tänav julges tulla sellise teosega välja. Mulle meeldis ning ootan huviga autori uut kirjatükki..
Teksti loeti eesti keeles

Natuke tuletas teos meelde üht eesti filmi ( nimi oli vist tont nr5, kui ma ei eksi), kus ühel planeedil kõik hirmud teoks said. Miskipärast jättis siiski romaan kuidagi tülpinud vormi, kõik oli kuidagi tumedates toonides. Ei tule meelde ühtegi kohta, kus nimitegelane oleks isegi näiteks naeratanud.Sellegipoolest oli jutt kaasakiskuv ning igav seda lugedes ei hakanud.
Teksti loeti eesti keeles

Teos oli muidu hea ja omapärane,huvitav segu x-files`ist ja folkloorist, kuid osad asjad jäid siiski segama.Näiteks, kas ei oleks pidanud koopas sellise pommitamise peale mingit varingut toimuma?Mulle jäi ka segaseks see mis tööd nimitegelane oma tavalises elus tegi, et suutis leida nii palju vaba aega ja raha, et muretseda endale hulgi lakemoona.Oli huvitav lugeda kahe nooruki hästi kirjeldatud süütuse kaotamisest Veskimehe silme läbi.Ütlen, et teos oli hea (tundus nagu oleks üks neist Veskimehe nooruses sahtlisse kirjutatud mõttest, mille ta välja on kaevanud), kuid saab ka paremini.
Teksti loeti eesti keeles