Kasutajainfo

Kari Nenonen

24.04.1949-19.11.2006

Teosed

· Arthur C. Clarke ·

Second Dawn

(jutt aastast 1951)

ajakirjapublikatsioon: «Science Fiction Quarterly» 1951; august
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
3
1
0
0
0
Keskmine hinne
4.75
Arvustused (4)

Filosoofiline jutustus tsivilisatsioonist, millel puudub lähem kokkupuude füüsilise maailmaga, puuduvad tööriistad, agregaadid ja üleüldse kõik muu peale mõtetes aset leidva pillerkaari ja tulevärgi. Pealesuruv toidu- ja eluruumi nappus sunnib aga mõningaid selle kollektiivi helgemaid päid otsima lahendust. Lahendust, mis toob kaasa senisest tihedama läbikäimise räpase reaalsusega.Iseenesest on lugu intrigeeriv, kuid probleem jääb pisut liiga kaugeks.
Teksti loeti inglise keeles

Mulle meeldis selles loos Clarke`i fantaasialend ning temale vägagi omane rahumeelne arendus. Kuigi tõsi on see, et tegevus toimub inimesele võimalikult kauges keskkonnas, on kahe loos kirjeldatud vägagi erineva tsivilisatsiooni kokkupuutest ning arengust ilmselt ka meil, kahejalgsetel, üht-teist õppida.
Teksti loeti inglise keeles

Üks paremaid ACC jutte minu meelest. Kui suur osa Clarke`i on väheke puine, siis antud jutule seda küll ette heita ei saa. Kandvaks ideeks on relativism - ükskõik mis teed pidi astuda, välja jõuab ikka ühte kohta. 10 aastat tagasi loetud antoloogiast "Expedition to Earth" kõige eredamalt meeles olev lugu. Saagu nüüd siis ka vääriliselt arvustatud.
Teksti loeti inglise keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustust:

Ulme tõesti ei ole, kuid lugeda ikka kannatab. Muide, Raudmees ei soovinud mitte vanarauda, vaid uraani või tooriumi.
Mulle meeldis see koht, kus Raudmehe juurde toodi kaks tanguudi keele spetsi ja too ütles professoritele, et need on "kha-khangid", mispeale professorid jäigastusid ja äärmise viisakusega palusid luba baasi territooriumilt lahkuda.
Teksti loeti eesti keeles

 Mulle tundub see jutuke olema romaaniga "Raske on olla jumal" samas suhtes kui Clarke'i "The Sentinel" tema 2001. aasta kosmoseodüsseiaga.
Teksti loeti vene keeles

Ju mul on vale peakuju, kuid olles omal ajal end Mirabilias ilmunud romaanist suure vaevsga läbi närinud, unustasin selle põhjalikult. Nüüd vaatasin üle -- ei olnud paremaks läinud. Ega pole ma julgenud ühtki teist Ursula K. Le Guini teost enam lugeda. 
Teksti loeti eesti keeles

Mõnest eelnevast arvustusest võib jääda mulje, nagu oleks Kubrick kõigepealt filmi valmis teinud ja siis Clarke selle põhjal romaani kirjutanud. Päris nii see ei ole. Film ja raamat valmisid koos, iteratsioonimeetodil. S.t., režissöör ja kirjanik alustasid kumbki oma lähtepunktist ning kohandasid oma tegevusi teise poole omadega. Lähemalt saab sellest lugeda Clarke'i raamatust "The Lost Worlds of 2001", mis ei olegi väga igav ;).
Seetõttu romaan ja film täiendavad teineteist. Mina sain raamatu kätte enne filmi ja see ongi vist hea järjekord -- mõned eelarvustajad on öelnud, et raamatuta on filmist kohati raske aru saada.
 
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Jutt Susan Calvinist (jah, lugesite õigesti). Ja siis muidugi robotitest ja kellestki veel. Kuid ega peale nimede muud pole. Oleksin pannud "kolme", kuid tekstis leiduva aritmeetikaülesande esitus võttis palli maha.
Teksti loeti vene keeles

Piloot Pirx -- nüüd küll juba üksjagu aega kapten Pirx -- on just jõudnud oma laevaga Marsile, sealsesse uurimisjaama varustust vedama. Ta arvab küll, et kauaks seda tööd enam ei ole, kuivõrd parajasti lendab Maalt Marsile kolm "sajatuhandelist" -- 100 000-tonnise massiga uut laeva, mis usutavasti tõrjuvad Pirxi Cuvier' sarnased 10- kuni 20-tuhande tonnised mingeid kõrvalülesandeid tegema.
 
Esimene, Ariel, saabub ja ... kukub segastel asjaoludel puruks. Moodustatakse uurimiskomisjon, kuhu ka Pirx satub. Edasist ma ümber ei jutusta.
 
Suure osa tekstist võtab enda alla Pirxi mõtisklus teemal "Marss tõmbas meid kõiki lohku", mis usutavasti on ajendatud 60. aastatel Marineride tehtud piltidest. See pani mind mõtlema "kolmele", kuid las' olla ka Pirxil ... või Lemil... õigus oma arvamusele, nii et lugu saab "nelja".
Teksti loeti vene keeles

Ats Miller on kõik vajaliku juba öelnud. Mul tekkis romaani käestviskamise soov 48. leheküljel 179-st. Kuid (lühi)jutt on endiselt vapustav.
Teksti loeti inglise keeles