Kasutajainfo

C. L. Cottrell

Teosed

· Roman Podolnõi ·

Tolko svjazi

(jutt aastast 1964)

ajakirjapublikatsioon: «Molodaja gvardija» 1964; nr 6
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Üksnes sidemed»
«Horisont» 1973; nr 3
antoloogia «Diogenese latern: Valimik nõukogude ulmejutte» 1976

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
3
4
0
0
0
Keskmine hinne
4.429
Arvustused (7)

Nagu praegu, nii ka vanasti. Sidemed loevad ja tööd saab ka selle kaudu. Ehk lugu Isaac Newtonist ja sellest kuidas ta tööle võeti. Lahe lugu nagu Podolnõi kõik need lühilood.
Teksti loeti eesti keeles

Jah, näib et sidemed on alati olulised olnud... ka sihukese tegelase nagu Newtoni puhul. Mõnusat sappi pritsib sellest loost. Neli siiski... midagi jääb vajaka!
Teksti loeti eesti ja vene keeles

Oh seda pseudoajalugu küll! Nende lühilugude puudus on see, et kisuvad väga anektoodikanti. Või mine võta kinni. Räägitakse, et sir Isaac''i pikim kõne parlamendis olnud: "Tuul tõmbab. Pange aken kinni!" Samas aga teostas ta Inglismaal rahareformi, kehtestades süsteemi mis kehtis vist meie sajandi kuuekümnendateni. Aga tutvusteta ei saa. ;-)))
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Räägiti mulle, et lühim iseloomustus mis Newtoni kohta olla antud oli:" Vastik vanamees ". Pärast põhjendati, olin täitsa nõus.
Teksti loeti eesti keeles

Autor kordab end taas, kuid on jututeemaks võtnud sellise intrigeeriva nähtuse nagu onupojapoliitika ja käsitleb seda huvitavalt, niisiis "neli".
Teksti loeti eesti keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustust:

Ats Miller on kõik vajaliku juba öelnud. Mul tekkis romaani käestviskamise soov 48. leheküljel 179-st.
Kuid jutt on endiselt vapustav.
Teksti loeti inglise keeles

Samanimelise pikema romaani (vt.)  "scale model", ja kindlasti on sel lühiduse väärtus. Lahingu kirjeldus on täitsa loetav, kuigi bojevikud mulle väga ei istu.
Teksti loeti inglise keeles

Mõnusalt optimistlikul jutul on kõrvalefekt. Nimelt räägib minategelane loo alguses, kuidas esimese sputniku stardi ajal tema oli Kapustin Jaris miski väike elektroonika- või programmeerimismutter. Ega sellest polekski midagi, ainult et venelaste esimene kosmosepolügoon Kapustin Jar oli salastatud, mistõttu nõukogude kodanikud sellest midagi teada ei tohtinud.
Kuid kui 65. aastal ilmus Clarke'i kogumik "Lunnaja põl", oli salastatud nimi käesoleva jutu tõlkes sees mis sees. Vaesed tsensorid...
 
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Mul on raske mõista, kuidas saab nii tõetruult kirjeldatud maailmas toimuvat tegevust igavaks pidada... aga, noh, ega ma ei suuda õudukaid  samal põhjusel lugeda. Jedem das Seine.
Küll pean ütlema, et Rama järgede lugemisega pole ma siiani hakkama saanud; võib-olla nõuavad rohkem pealehakkamist.
Lõpuks soovitan romaani lugeda originaalkeeles, või kas või vene keeles. Eestikeelne tõlge on sihuke naiivsevõitu, mulle tundub, et tõlkija fantastikat väga palju lugenud ei olnud.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Ei ole fantastika ega isegi mitte ulme ;) Tõlke eest tuleb lisapunkt, kuivõrd ma loodan, et berkeeliumi moondumine bekreeliumiks on toimetaja saavutus.
Teksti loeti eesti keeles

Loen taas kord üle ja leian ikka, et üks selline lugu on väärt paarisada dramaatikast ja soolikatest kubisevat õudukat.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles