Kasutajainfo

Poul Anderson

25.11.1926-31.07.2001

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Poul Anderson ·

Tau Zero

(romaan aastast 1970)

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
2
2
0
1
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (5)

Kosmoselaev uurijatega asub teele kauge tähe poole,kuhu jöudmiseks peaks kuluma 5 aastat.Laev on suuteline arendama valguskiiruse lähedast kiirust.ootamatult läheb midagi mootoris rikki ja laev hakkab kihutama järjest kiiremini,vähendades kogu aeg vahet valguse kiiruseni(tau).Kuna aeg kulub valguskiirusel lennates teistmoodi,lähevad väljaspool laeva mööda miljardid aastad.Universum vananeb ja hakkab uuesti kokku tõmbuma,kuigi laevas olevatel inimestel on möödunud ainult möned aastad.Mis edasi?Jäägu see igaühe jaoks ise lugeda.Muidu päris hea süzeega lugu,kuigi veidi kuivavöitu.Kui keegi veel midagi ei teadnud relatiivsusteooriast,siis Anderson teeb selle lausa puust ette.4 oligi sellepärast,et teooriat oli palju, lugu ennast natuke nagu vähevöitu.
Teksti loeti inglise keeles

Ühelt poolt väikese inimkollektiivi (100 inimest) käitumine ja psühholoogia suletud süsteemis. Lennu lõppemise lootuste korduv purunemine, kirjeldus sellest, kuidas mõjub inimestele teadmine, et neil tuleb ilmselt kogu oma allesjäänud elu veeta laevas samade kaaslaste keskel. Ja teiselt poolt raamatu astronoomiline ja relativistlik pool. Lend läbi meie galaktika, naabergalaktikate, galaktikaparvede, universumi paisumine ja taas kokkutõmbumine... Andersoni mõte on lennanud ajas ja ruumis ikka tohutu kaugele. Ja kogu selle lennu relatiivsusteooriaga lahtiseletamine, see teeb raamatu jah ehk veidi kuivaks aga samas ka realistlikumaks ja usutavamaks. Põnev lugemine, 5 miinusega (miinus lugeja ehk veidi liigsest teooriaga kimbutamisest).
Teksti loeti inglise keeles

Lendavad siis 25 meest ja 25 naist koloniseerima 10 valgusaasta kaugusel asuvat planeeti. Teel juhtub aga kerge põrge mingi kosmoses hõljuva sodiga, ja laev läheb veidi katki, nimelt see osa, mis pidurdamise jaoks mõeldud. Kiirendamist lõpetada pole ka võimalik, ja nii ei jäägi üle muud kui kiirendada, ikka lähemale ja lähemale valguse kiirusele. Tundub paljulubav? Paraku peab pettuma. Lühijutu jagu materjali on mitu korda pikemaks venitatud ebaolulise ja igava suhtedraamaga rahvaste paabelist meeskonnas, aeg-ajalt vahepalaks veidi relatiivsusteooriat. Lihtsalt igav raamat. Ja nii palju kui mina aru sain, tau neil siiski ju nulli ei jõudnud! Varem polnud midagi pikemat PA-lt lugenud, ja ei tekitanud see raamat soovi seda ka rohkem teha.

P.S. Lugesin peediast, et "The novel was based upon the short story `To Outlive Eternity` appearing in Galaxy Science Fiction in 1967". Nii et romaaniks venitatud lühijutt ta ongi.

Teksti loeti inglise keeles

Tau Zero on kõva tehnilise SF taustaga ulmelugu kosmoselennu füüsikast. Lugu algab eksperimentaalse Bussardi ajamiga kosmoselaeva stardiga Maalt. Laeva pardal on 50 kosmonauti (mehi ja naisi pooleks) ja suund on võetud ühe Neitsi tähtkujus asuva tähe poole.
 
Loomulikult ei suuda kosmoselaev valguse kiirust ületada, aga plaanis on pool teed kiirendada ja pool teed pidurdada. Tänu relatiivsusteooria reeglitele tähendab see, et laeval viibijate jaoks hakkab aeg liikuma aeglasemalt (muidu 30 aastat kestev reis on nende jaoks vaid viie aasta pikkune).
 
Kuid vahetult enne poolele teele jõudmist tabab laev tolmupilve ning lõhub sellega oma pidurdusmootorid. Kiirendusmootorite välja lülitamine aga hävitaks kogu laeva. Laeva meeskond peab nüüd välja mõtlema, kuidas olukord lahendada - ja isegi kui neil õnnestub tehnika parandada, kuhu nad pidevalt kiirendava laevaga selleks ajaks välja jõudnud on?
 
Olen seda teost kunagi varemgi lugenud ning tollest korrast jäi meelde peamiselt idee. Sama tuli välja ka nüüdsel korduslugemisel. Anderson on kogu loo ehitanud ühe relatiivsusteooria tuntuima veidruse ümber (valemis, kus kiirus V läheneb valguse kiirusele C, siis aeg ehk Tau läheneb nullile).
 
Selles mõttes peitub tegelikult ka märkimisväärselt jubedust. Kui inimene võib veel leppida 30 aasta kaotusega, siis mida tähendab tuhande aasta möödumine väljaspool laeva (või kümne tuhande, miljoni, veel enama)? Mõni teine autor oleks sellises tähtedevahelise "Lendava Hollandlase" sünnis näinud ideaalset õudusloo algust.
 
Anderson seda ei tee. Kuigi meeskond (ja eriti peategelane, turvaülem Charles Reymont) peab tegelema meeskonna moraali ja terve mõistuse hoidmisega, lähenetakse sellele ikkagi ulme kuldajastust tuntud optimismiga. Inimvaim võib korraks koorma all painduda, aga see ei murdu.
 
Kuigi see mul eelmisest korrast meeles ei olnud, on siin lisaks vingele teaduslikule poolele paar täitsa head mõtet grupidünaamika juhtimisest. Ning üldine optimism sellise loo juhtmotiivina pole vahelduseks üldse paha, isegi siis kui lõpplahenduses juba muidu tugeval pinnal seisnud füüsika piire natuke nihutama hakatakse.
 
Hinnang: 7/10
Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: september 2021
august 2021
juuli 2021
juuni 2021
mai 2021
aprill 2021

Autorite sildid: