Kasutajainfo

Poul Anderson

25.11.1926-31.07.2001

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Poul Anderson ·

The Man Who Came Early

(jutt aastast 1956)

ajakirjapublikatsioon: «The Magazine of Fantasy and Science Fiction» 1956; juuni
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Mees, kes tuli liiga vara»
autorikogu «Taevarahvas» 2008

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
8
3
1
0
0
Keskmine hinne
4.583
Arvustused (12)

Lugu kogemata varakeskaega sattunud meie sajandi keskpaiku USA Islandi sõjaväebaasis teeninud sõdurist, mis on esitatud ühe väärika viikingi meenutusena. Kas kaasaegne inimene saab tänu oma teadmistele igas ajastus probleemideta hakkama, nagu lugematud ajarännuromaanid ja jutud seda sisendada püüavad? Üks Andersoni tipplugusid.
Teksti loeti inglise keeles

Umbes esimese milleeniumivahetuse paiku jutustab üks islandi asukas ristiusu preestrile seda uskumatut lugu. Oli torm, müristas ja lõi välku ja siis tekkis kusagilt kummaline mees, kel nimeks Gerrald Samsson ja pärit ta USA`st...

Jutt on selline äraspidi "Jänki", et muidu igati kõva ja tubli mees on ajas tagasi sattununa kuidagi äpu. Ainult pistol teeb ta tugevaks, muidu ei saa ta isegi sepatööga hakkama. Ta on hariduselt insener, ent sellestki pole suurt kasu. Tema teadmised on ajast eest, ta on tulnud liiga vara.

Lõpp on ändersonlikult traagiline; Samsson kutsutakse auduellile, sest saatuse tahtel on tema kallimal ka üks teine austaja. Tõesti üks parimaid Andersoni lühijutte; kuulub tema rohke kirjandusliku tegevuse kvaliteetloomingu hulka.

Teksti loeti inglise keeles

Kuidagi loll oleks vist öelda, et selle jutu lugemisel millalgi 96. aastal silmad märjaks läksid? Kui peaks valima Andersoni parima loo, oleks see koos "Eutopia" ja "My Object All Sublime´iga" TOP3-s.
Teksti loeti inglise keeles

Hea oli minategelase jutustamislaad ja sündmustikuga otseselt mitte seotud kommentaarid.

Süzhee ise oli aga nõrk ja enam-vähem algusest lõpuni ettearvatav. See tõmbas hinde maha.
Teksti loeti eesti keeles

Nõustun eelmise Kristjaniga.

02.05.2009: Ahjaa, pärast pikemat mõtlemist jõudsin järeldusele, et ainuke asi, mida tol kodanikul oleks olnud reaalselt oma võõrustajatele pakkuda ja mille eest teda oleks hinnatud, pidanuks olema amb. Aga jah, kust peaks üks amerite lendur teadma, misasi on amb...

13.08.2009: Lasen ikka ühe hinde alla. Peategelane pidi olema täielikult ajuvaba, et väljakutsujaga tema poolt valitud relvadega võitlema hakkas. Oleks pidanud püstolit pakkuma - et kummalegi üks padrun, enne lased sina, siis mina, 6 või 10 sammu pealt. Sellisel kombel loll ei tohiks üks amerite lendur olla teps mitte.

Teksti loeti eesti keeles

Traagiline ja hea lugu, usutav ning realistlik. Veidi meenutab üht Tiit Tarlap teksti, kus kaasaja inimene kiviaega satub, ent Andersoni lõpplahendus oli märksa trööstitum. Ajalugu mitte tundva ja üheksateistkümnenda sajandi mõtteviisis kinni Mark Twaini mõttetu paskvilliga (mida millegipärast klassikaks peetakse) , võrdlema ei kipuks...
Teksti loeti eesti keeles

Anderson on kasutanud huvitavat kirjanduslikku võtet, asetades jutustaja ossa hoopis kaasaegse, mitte ajaränduri nagu tavaliselt tehakse.

Jutt on omamoodi naljakas ja samas ka kurb, lausa tragikoomiline. Minu lemmikdialoog:

"Mis aasta see on?"
"Noh, see on teine aasta peale suurt lõhesaaki"

Võrdlus "Jänkiga kuningas Arthuri õukonnast" on igati asjakohane. Samas on Anderson loomulikult kordades veenvam ja pessimistlikum.

Viis, loomulikult viis!

Teksti loeti eesti keeles

Islandi vanamees räägib noorele kristlasele imeloo oma noorepõlvest, kui nende koju sattus võõras, kes pidas ennast Ameerika Ühendriikide sõduriks tuhande aasta kaugusest tulevikust.

Tavaliselt esindab ulmekirjandus tehnoloogilist determinismi, mõtteviisi, mille järgi on ühiskondlikud muutused tingitud leiutistest, uutest tehnoloogiatest. See lugu kaitseb veenvalt vastupidist seisukohta - uuest leiutisest üksi ei piisa, kui ühiskond selleks valmis ei ole. Asi ei ole isegi mitte inimestes, kes ei mõista uue tehnoloogia väärtusi. Viikingid saavad ameeriklase pakutud tehnikaimede kasulikkusest teistsuguses olukorras suurepäraselt aru, kuid mõistavad ka, miks need nende puhul kasutud on.

Loo teine ja väga suur väärtus on jutustaja hea jutuoskus. Vanamehe pajatust on lausa lust "kuulata". Minu meelest väga hea jutt.

Teksti loeti inglise keeles

Satub üks Islandil baseeruv Ameerika lendur ajas umbes tuhat aastat tagasi. Tänapäeval kõva tegija, inseneriharidusega ja puha, minevikus mitte keegi. Traagilise lõpuga naljakas lugu. Peategelane on loll nagu lauajalg ning kõiges, mis temaga juhtub, on ta ise süüdi. Autori mõttekäigu tõestamiseks hädavajalik, kuid tegelikult üsna ebaloogiline. Iga vähegi ajusid kasutada oskav inimene oleks targemaid valikuid teinud ning sellest lähtuvalt ka kauem vastu pidanud. When in Rome... jne. Iseenesest hea lugu väikeste puudustega, mida oleks olnud võimalik vältida. Neli
Teksti loeti eesti keeles

Tõsiselt hea lugu. Minu meelest oli vana islandlase jutt üsna usutav ja kordagi ei tekkinud sellist sulepeast väljaimetud muinasjutu efekti, mis paljude kirjanike puhul tekib, kui nad püüavad kirjeldada mingit olukorda, mis neile endale ehk kõige tuttavam pole. Ses mõttes, et kes see ikka praegu täpselt teab, kuidas aastal 998. Islandil ka elati, aga Anderson on usutav. Ja õnnetu ameerika sõdur käitub ka täpselt nagu moodne inimene käituks, kuigi ma usun et terve ja tugev noor mees leiaks igas ajas rakendust ja kasutust. Ega need orjad teab mis tehnilist taipu nõudvat tööd pole kunagi kuskil teinud, ikka lihtlabane sitaviskamine - puulõhkumine - koormatassimine. Selle jaoks oleks ta kõlvanud küll.

Aga muidu vinge lugu jah, täiesti usutava lõpuga. Loetud Andersoni lugudest ilmselt üks parimatest.

Teksti loeti eesti keeles

Hea lugu kahe kultuuri põrkumisest. Kuna teist kultuuri esindas vaid üks inimene, siis sai tema surmaga otsa ka nimetatud kultuuride kokkupõrge. Miinuspoolele võiks kanda selle, et üle võlli oli kujutatud moodsa inimese abitust võõras keskkonnas, just füüsilist abitust. Samuti oli loos pisut liiga vähe üllatusi.
Teksti loeti eesti keeles

Andersoni keskaja- või keskajaimitatsioonijutud on ikka mõnusad. Pealegi on siin tegu realismiga, erinevalt näiteks Mark Twainist.
 
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:

"Neli ja pool" läheb "viieks" selle koha eest: "Aga see pole veel kõik. Teate, ma räägin ka tähtedega".
Muidu, jah, Simak oma tavalises mõnususes.
 
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Normaalsest ühe palli võrra kõrgema hinde annan selle eest, et momeelest on tegu veel ühe (vist ebateadliku) suleprooviga "2001" teemadel.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

No nii hull ka ei ole, kui eelarvustaja kirjutas. Täitsa omamoodi lähenemine erinevate aegade kontaktile. "Tahtsime paremat..."
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Andersoni keskaja- või keskajaimitatsioonijutud on ikka mõnusad. Pealegi on siin tegu realismiga, erinevalt näiteks Mark Twainist.
 
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

No sihuke moraliseeriv jutt, nagu Sturgeonil ikka juhtub..., kuid Costellost kehvem. Pealegi võinuks 51. aastal teada, et vask ei kuulu nende elementide  hulka, mis meile tuumaenergiat annavad.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

 Kõigepealt palun Baasi moderaatoritel parandada viga: Clarke'i sulest pole siin esindatud mitte keskpärane "Encounter at Dawn",  vaid suurepärane "History Lesson", mille venekeelse tõlke pealkiri on kogumikulegi (täie õigusega) nime andnud.

Ja siis annan oma viis palli. Kuuekümne viiendal aastal Venemaal selline kogumik... kus olid tsensorite silmad? Tõsi, eessõna kirjutamisega on koostajad tõsist vaeva näinud, see on nii poliitkorrektne (kui tänapäeva terminoloogiat kasutada), et väärib omaette lugemist. Säärast masohhistlikku.

Teksti loeti vene keeles

Eh... mõnikord on hea, kui autoril fantaasiat kõrvust & mujalt välja pritsib, nii et ühte juttu hästi ära ei taha mahtuda.
Seekord ei olnud.
Teksti loeti inglise keeles

Kasulik lugu, aitab inimestele selgitada, misjaoks ajalugu vaja läheb. Rääkimata sellest, et kuitahes kõva puritaanlane ei suuda amoraalsetele ahvatlustele kuigi kaua vastu panna.
Neli ja pool palli, aga ümardame üles. Woodi sulamist teelusika eest.
 
Teksti loeti inglise keeles

Hea lugu; nagu eelkirjutajad juba öelnud, on tehnomula isegi tänapäeva lugeja jaoks  usutavalt üles ehitatud. Suur ideaalide konflikt ka veel... See "neli" on kõva plussiga.
 
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Mina tõstaksin esile maltusiaanlikku külge. Kui N aasta jooksul on maakerast nii palju ära kulutatud, et selle läbimõõt on pool esialgsest, mitmeks aastaks siis toormaterjali veel järel on?
;)
 
Teksti loeti inglise keeles

Kuradi hea valik Simakit, ja kuradi hästi tõlgitud. Soovitan lugeda isegi siis, kui algkeeles juba loetud.
Teksti loeti vene keeles