Kasutajainfo

Charles G. Finney

1.12.1905-16.04.1984

Teosed

· Roman Podolnõi ·

Vpervõje

(jutt aastast 1962)

ajakirjapublikatsioon: «Znanije – sila» 1962; nr 11
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Esmakordselt»
«Noorus» 1974; nr 9
antoloogia «Diogenese latern: Valimik nõukogude ulmejutte» 1976

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
9
3
0
0
0
Keskmine hinne
4.75
Arvustused (12)

Jah. Vingelt mõnusad on need Rossohhovatski lühilood. Ilmselt selle Diogenese laterna ühed paremad. Antud jutt siis sellest, kuidas üks sell püüab veenda oma suguharu hobusekasutamise kasulikkuses. Väärt lugu.
Teksti loeti eesti keeles

Selle jutu moto avab kogu tsükli olemuse... õigemini moto autorlus, et vist Wiener. Podolnõi oli ajaloolane ning see on enamvähem kogu ta ulmeloomingus tunda... sari "Pseudoajaloolised lood" mängibki sellel noodil, et tuntud isikute (või leiutiste) ajaloo vähetuntud aspektid. Et kus see ulme on? Ulme ongi selles, et tegelikult seda kõike siiski (vist?) polnud... aga profesionaal Podolnõi rekonstrueerib ajastu ja isikud sedavõrd geniaalselt ning nõnda nappide vahenditega, et hakka või uskuma. Antud lugu on siis teaduslik-tehnilisest progressist... hobuse kodustamisest... ning konservatiivsemate isikute survest värske mõtte kandjale. Ajaloolises plaanis jääb tagurlane alati kaotajaks!
Teksti loeti eesti ja vene keeles

Hästi loetav lugu, aga ei midagi eriti üllatuslikku ega vaimukat. Avaldamisaastal kindlasti uudne ja lööv. Jääb alla Podolnõi parimatele.
Teksti loeti eesti keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustust:

Ats Miller on kõik vajaliku juba öelnud. Mul tekkis romaani käestviskamise soov 48. leheküljel 179-st.
Kuid jutt on endiselt vapustav.
Teksti loeti inglise keeles

Samanimelise pikema romaani (vt.)  "scale model", ja kindlasti on sel lühiduse väärtus. Lahingu kirjeldus on täitsa loetav, kuigi bojevikud mulle väga ei istu.
Teksti loeti inglise keeles

Mõnusalt optimistlikul jutul on kõrvalefekt. Nimelt räägib minategelane loo alguses, kuidas esimese sputniku stardi ajal tema oli Kapustin Jaris miski väike elektroonika- või programmeerimismutter. Ega sellest polekski midagi, ainult et venelaste esimene kosmosepolügoon Kapustin Jar oli salastatud, mistõttu nõukogude kodanikud sellest midagi teada ei tohtinud.
Kuid kui 65. aastal ilmus Clarke'i kogumik "Lunnaja põl", oli salastatud nimi käesoleva jutu tõlkes sees mis sees. Vaesed tsensorid...
 
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Mul on raske mõista, kuidas saab nii tõetruult kirjeldatud maailmas toimuvat tegevust igavaks pidada... aga, noh, ega ma ei suuda õudukaid  samal põhjusel lugeda. Jedem das Seine.
Küll pean ütlema, et Rama järgede lugemisega pole ma siiani hakkama saanud; võib-olla nõuavad rohkem pealehakkamist.
Lõpuks soovitan romaani lugeda originaalkeeles, või kas või vene keeles. Eestikeelne tõlge on sihuke naiivsevõitu, mulle tundub, et tõlkija fantastikat väga palju lugenud ei olnud.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Ei ole fantastika ega isegi mitte ulme ;) Tõlke eest tuleb lisapunkt, kuivõrd ma loodan, et berkeeliumi moondumine bekreeliumiks on toimetaja saavutus.
Teksti loeti eesti keeles

Loen taas kord üle ja leian ikka, et üks selline lugu on väärt paarisada dramaatikast ja soolikatest kubisevat õudukat.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles