Kasutajainfo

Iain M. Banks

16.02.1954-9.06.2013

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Patrick Rothfuss ·

The Lightning Tree

(jutt aastast 2014)

Hinne
Hindajaid
0
0
3
0
0
Keskmine hinne
3.0
Arvustused (3)

Mingi jama on autoriga juhtunud. Stiil, hoiak on naivistlik kuidagi. Kvothe lugudes oli salapära, mingit traagikat. Neis oli Bast, Kvothe haldjast õpilane, üsna põnev tegelane. Liikus omapead, söandas Kvothele vahel vastu hakata jne. Siin on siis üks Basti päev lahti kirjutatud ja suurem osa salapärast kaob ära. Selgub nimelt, et Bast ajab küla lastega äri. Kus maksevahenditeks on saladused, väikesed teened, ka laste taskutes leiduv pudipadi. Et kui kellelgi on midagi vaja, siis Bast ajab asja korda, aga mitte tasuta. Õpetab usutavalt valetama, näiteks. Nii palju saab aru küll, et haldja väärtushinnangud on inimeste omadest erinevad. Otseselt paha ta ju ei tee, aga tema eesmärgid ei paista külaneidudega hullamisest palju kaugemale ulatuvat.

Neile, kes Dozoisi-Martini "Rogue"-kogumikku lugema ei hakka, seal ilmunud loost veel paar sõna. Saadab Kvothe hommikul Basti õhtuse supi jaoks porgandeid tooma. Õhtul, kui külamehed on supi juba ära söönud, ilmub Bast välja, kuid vahepeal ausa tööga välja teenitud porgandid on ta kuhugi ära kaotanud. Aga päeva jooksul on suurt kasvu külahullu puskariaparaat katki läinud, naist peksnud külamees on otsustanud sõjaväkke astuda ja külast imekiiresti kadunud ning ühele näitsikule on antud õppetund haldjalikest armuvõludest. Ning üks nutikas poiss on esitanud Bastile nii kavalaid küsimusi, et Bast on tõsiselt kaalunud, kas ei peaks poissi mitte maha lööma.

Teksti loeti inglise keeles

Üks täiesti ümar jutuke, mille lugemine ei tekita mitte mingit emotsiooni. Pani vaid õlgu kehitama.
Teksti loeti inglise keeles
x
Kristjan Ruumet
1974
Kasutaja rollid edit_authors
edit_books
Viimased 25 arvustused:

Sarja neljas osa on omakorda veel rohkem alla käinud, kui kolmas osa. Lugedes oli tunne, et autor on oma valdusesse saanud maagilise loheloba sule ja kasutanud seda peaaegu igas peatükis.
Sarja esimesed kaks raamatut ja lühiromaan "Edgedancer" olid aga tasemelt kõvasti üle keskmise. Nende lugemist ei kaheste. Hetkel aga on meeleolu selline, et seda sarja ja autorit rohkem edasi ei loe.
Teksti loeti inglise keeles

"Tiffany Aching" + "Kärbeste jumal" + "Pipi Pikksukk" + "Aarete saar" + "Rapanui vabastamine..."
Mõnus lugemine, kuid tegelikult ei saanudki hästi aru, mida kirjanik selle raamatuga saavutada tahtis. Ootused olid palju suuremad.
 
Teksti loeti eesti keeles

See jutt oli Matthew Hughesi poolt kirjutatud kogumikku "Rogues" (mis anti välja George R.R. Martini ja Gardner Dozoisi poolt). 
Wikipedia andmetel mõeldi tegelaskuju (hädavaresest varas) algselt vaid "Rogues" kogumiku jaoks, kuid autor nägi selles tegelases potentsiaali ja kirjutas talle hiljem lisaks veel 8 juttu. Koos on nad ilmunud kogumikus "9 Tales of Raffalon". Võibolla loeks millalgi ka neid.
Jutu stiil ja maailm on midagi Pratchetti kettamaailma ja Abercrombie "Esimese seaduse" maailma vahepealset.
 
Teksti loeti inglise keeles

Tegu on "Pikkmaa" sarja viienda ja viimase raamatuga. Ma jätsin selle sarja 3nda ja 4nda osa vahele, sest ei viitsinud Baxterit ülearu lugeda. Sama on teinud ilmselt ka muud lugejad, sest kolmandale osale eksisteerib hetkel 2 arvustust ja neljandale osale 0 arvustust, kuigi need raamatud on eesti keeles ilmunud 5-7 aastat tagasi. Soovitan sama taktikat ka teistel lugejatel ja võibolla tasub ka viimane osa üldse lugemata jätta. 
Teksti loeti eesti keeles

Kunagi ammu lugesin "Pikkmaad", kuid see oli liialt tuim raamat ja sarja ennast ma edasi enam ei lugenud. Nüüd aastaid hiljem olin sunnitud esimest osa uuesti üle lugema, et saaksin alustada teise osaga. Ühtlasi imestan,et miks ma esimesele osale aastaid tagasi hindeks "4" panin. Toda hinnet ma muuta ei viitsi. Aga kuna teine osa oli umbkaudu sama nüri, siis panen teisele osale hindeks "3".
 
Teksti loeti eesti keeles

Esimene osa oli kindel viis. Teine osa on aga minu arust veidi viletsam.
Eelmisel osal oli 80ndate nostalgia põhjendatud, järjes aga enam mitte. Autor oleks suutnud teise osa intriigid kokku treida kasvõi 1930ndate (või 2030ndate) nostalgiaga.  Või kasutades hoopis mingeid muid võtteid. Aga kahjuks ta ei suutnud seda teha ja lugeja üleujutamine Tolkieni-Hughes'i kultuuripärandiga osutus erakordselt tüütuks.
Teksti loeti inglise keeles

Kuna polnud hulk aega mitte midagi kultuurset lugenud, siis haarasin riiulilt pihku juba paar aastat tagasi soetatud "Surface Detail" raamatu. Kultuuri sari on mulle ka seni meeldinud ja ka käesolev raamat ei valmistanud pettumust. Hinde tõmbab antud juhul alla ka teiste poolt kurdetud erinevate liinide üleküllus. Kuid kuna Banksi tase ulmekirjanduses on kõvasti üle keskmise, siis hindeks on pigem "4++"
 
Raamatut soovitaks lugeda kõigil, keda painab küsimus: "Mis Kultuurist edasi sai/saab?". Üldpildile lisatakse päris palju infot, poliitikat ja värve juurde.
Teksti loeti inglise keeles