Kasutajainfo

Andrus Kivirähk

17.08.1970-

  • Eesti

Teosed

· Andrus Kivirähk ·

Tormine rand

(jutt aastast 2001)

ajakirjapublikatsioon: «Looming» 2001; nr 10 (oktoober)
♦   ♦   ♦

eesti keeles: ilmunud vaid perioodikas

Hinne
Hindajaid
0
0
2
0
0
Keskmine hinne
3.0
Arvustused (2)

Ilmselt on Andrus Kivirähk kohaliku lugeja jaoks igatpidi vinge autor, minu jaoks pole ta seda mitte!

Jutt «Tormine rand» on kena näide autori vajakajäämistest. Algab lugu kenasti, et miski nooruk rühib miski lossi poole. Koputab väravale... värava avab miski raudrüüs kääbus... Konservatoorium on noorukit premeerinud retkega Maestro lossi... jne. ... jne. ... jne.

Algab kenasti õõvaselt ja küüniliselt, aga üsna kähku vajub kogu see jutt ivanoravliku tühja vaimutsemise sohu. Tüütu on ju pea igas Kiviräha jutus lugeda miskit tiblakammi! Minu arust pole jutt «Tormine rand» (ilu)kirjandus – tegu on lihtsalt mingisuguse följetoniga! Minu kirjanduslikul skaalal on aga följeton alam þanr ning humorist pole see «päris õige» kirjanik. Selguse huvides ütleks kohe ka ära, et kirjandus ei pea ilmtingimata tõsine olema – hindan ka ise head nalja, kuid pole näiteks kunagi kuulunud ajakirja «Pikker» lugejate hulka, sest nali nalja pärast mulle ei meeldi. Samas hindan ma tohutult kirjanikke, kes suudavad head nalja teha, et mitte jääda üldsõnaliseks tooksin ka mõned nimed välja: Jenö Rejtö, Enn Vetemaa, Kir Bulõtðov, Kurt Vonnegut, Boriss Ðtern, Henry Kuttner, Karel Capek, Terry Pratchett jne.; Douglas Adams kisub minuarust kah rohkem sinna följetonistide kanti. Loomulikult pole eelpool üles loetud kirjanikud mingid 100% naljaautorid – need on autorid, kes nalja tehes ka kirjandust ei unusta!

Kolm just selle eest, et autor on suurepärase jutuidee ära lörtsinud maotu tehnikaga. Võrdlusena kulinaariast, et kui toit on headest komponentidest ja kenasti läbimõeldud, aga kokk on kogu kraami põhja kõrvetanud ja lisaks muule veel ka ilge kastmega üle valanud – katsu seda siis süüa!

Teksti loeti eesti keeles

Hiidlasena oli meeldiv seda lugeda, aga oli üks suur puudus: miks ei hankinud Ernesaks endale alalist tõrvikut? Loomulikult oli konservatoorium kõigest teadlik ning Kivirähk ongi kirjeldanud üht võimalikku hariduse ja kultuuri rahastamise moodust, aga kui asjast teadjaid saab liiga palju, tuleb asi avalikuks ja Ernesaksal läheb kehvasti. Peategelane Tõnu on täiesti mõttetu mees ja ta tuleks asendada hariliku jäigalt kinnitatud tõrvikuga. 3-
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: oktoober 2018
september 2018
august 2018
juuli 2018
juuni 2018
mai 2018

Autorite sildid: