Kasutajainfo

Charles Williams

1886-1945

Teosed

· A. E. van Vogt ·

The Weapon Makers

(romaan aastast 1946)

ajakirjapublikatsioon: «Astounding Science-Fiction» 1943; veebruar - aprill
Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
3
1
0
0
0
Keskmine hinne
4.75
Arvustused (4)

Erinevalt sarja esimesest romaanist pole «Relvade loojad» fix-up, vaid on täiesti tavaline ühekorraga valmiskirjutatud romaan. Sellega ka diloogia osade vahelised erinevused piirduvad...

Romaan keskendub Robert Hedruki tegevusele pärast seda, kui ta on Innelda Isheri õukonnas ebasoosingusse langenud ning napilt poomisest pääsenud. Kogemata saab Robert Hedruk teada, et keegi on ehitanud valmis tähelaeva ja et Innelda Isher on kindlasti tähelaeva hävitamise pooldaja...

Pikalt Hedruk neid mõtteid mõlgutada ei saa, sest Relvapoodide juhtkond on talle juba surmaotsuse välja kuulutanud. Ka sellest surmast õnnestub Hedrukil põgeneda...

Kõik see moodustab aga koos peadpööritavate detailidega vaid romaani esimsed peatükid... Niisama tihe ja tegevuserohke on ka kogu ülejäänud romaan: Robert Hedruk leiab muidugi tähelaeva, lendab Kentauri alfale, kohtub mingi galaktilise supertsivilisatsiooni esindajatega (kes kohemaid otsustavad Hedruki ja Maa proovile panna) ning kõigele lisaks peab Hedruk saama hakkama tema surma soovivate relvakaupmeestega ja Isheri keisripalee asukatega.

Lugeja saab ergutusauhinnaks veel ka Robert Hedruki isikusaladuse ning sellega seonduva!

Romaan on ehe hümn üliinimesele (nagu van Vogtil kombeks), mis on raamistatud Dick`likult hapra painava reaalsusetajuga. Ning kõik see on antud sellises peadpööritavas kaleidoskoopilises ning pisut lugejat eiravas maneeris.

Kellele meeldis sarja esimene romaan, see lugegu läbi ka teine – minumeelest on A. E. van Vogt kenasti taset hoidnud!

Teksti loeti vene keeles

Kellele meeldib seiklusulme - andku aga minna!

Sügavfilosoofilisi targutusi siin ei esine ja igavuse üle kurta ei saa. Kuna Jürka on asjast juba ülevaate andnud, siis jääb üle vaid ilus ümmargune "viis" ära panna.

Teksti loeti vene keeles

Paratamatu on, et raamatut lugedes tekivad mingid mõtted ning ühe autori erinevaid teoseid lugedes tekkivad mõtted autori ja tema loomingu kohta võivad päris vastuolulised tulla.

Van Vogti puhul näib mulle, et mõningate tema raamatute kütkestavus, ei tuleks lugeda mitte kirjaniku teeneks, vaid pigem autorist sõltumatute juhuste kokkulangevuseks.

Van Vogt kirjutab nagu üks pulpautor ikka kirjutab. Puudused on ilmsed: super-science, mis ärkab ellu ja kaob sõltuvalt peategelase vajadustest, ühemõõtmelised tegelased (emotsionaalselt kütkestaivamaks ning meeldejäävamaks tegelaseks antud raamatus pole kindasti mitte peategelane Robert Hedrock, vaid hoopis Innelda Isher), rabe süzhee ning selle koolikirjandilik teostus jne, jne. Raamatusse on kuhjatud kokku science fictioni kõikvõimalikud puudused ning on kõrgema järgu ime, et tulemus üldse loetav on. On.

Pisut enne 88nda eluaasta täitumist meie seast lahkunud van Vogt kannatas oma viimastel eluaastatel Alzheimeri tõve all ning ei mäletanud enam õieti isegi et ta kunagi ulmekirjanik ja midagi kirjutanud oli. Kurvale saatusele näib sekundeerivat ka autori enamike teoste out-of-print staatus. Tõsi viimase kahe aasta jooksul on Tor Booksilt ilmunud «Slan», «The War Against the Rull» ja nüüd ka «The Empire of Isher», mis sisaldab ka käesolevat teost. See on küll tagantjärele tarkus, sest käesolevat romaani tuli mööda internetti taga ajada üle aasta ning on võrdlemisi ebatõenäoline, et Van Vogti kunagi eesti keelde tõlgitaks (näiteks pole teda soome keeles, mis on ka ilmselt põhjuseks, miks me ei kohta siin ühtki hr. Nikkarevi arvustust). Kui selline variant peaks aga siiski tekkima, siis pole tõlkimiseks vist siiski sobivamat kandidaati kui relvapoodide diloogia.

Teksti loeti inglise keeles

Romaani tegevus toimub u seitse aastat pärast "Isheri relvapoode". Ühtlasem kui diloogia teine osa. Peategelane peab varjama oma identiteeti, mis seletab tema kohta liikuva tõepärase info vähesust.
Teksti loeti inglise keeles
x
Erkki Toht
24.09.1974
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Juttude „The Anything Box“ ja „The Substitute“ tegevustik leiab aset koolis. Nende juttude keskmes on erandlik õpilane, kes algul kogeb õpetajate poolt vääritimõistmist, mis aga hiljem hajub. „The Anything Box“ tuletas kohati meelde Clifford Simaki pastoraalse ulme jutte, nagu nt The Autumn Land.

 

Sõjajutud on Subcommittee ja The Last Step.

 

The Grunder on üks väheseid selle kogumiku jutte, mille tegelaste hulgas pole lapsi. Noored Ellena ja Crae püüavad käituda nagu täiskasvanud. Jutu taustaks on noorte poolt juhuslikult kohatud vana Eli muinasjututaoline pajatus. Noorte raskustest muutuva maailma hindamisel räägib ka Things.

 

Kogumiku paremateks juttudeks pean Something Bright’i ja Walking Aunt Daid’i Mõlema loo jutustajaks on laps, kes satub olukorda, kus ta peab koos tegutsema vanainimesega.

Teksti loeti inglise keeles