Loo peategelane on kirjandusõpetaja, kel plaanis lastega arutada ja lavastada (klassiruumi tasemel) mingit Shakespeare'i tükki (Hamlet). Kuna ses tulevikuühiskonnas on jubedamal hulgal organisatsioone, kes millegi eest võitlevad ja kellegi eest seisavad, siis on see mõnevõrra problemaatiline. Et mitte kedagi pahandada, tuleb näidendist enamus teksti lihtsalt välja rookida, muidu järgneb protest ja kohtukutse, kuskil on kedagi halvustatud või millestki ebaõige, moonutatud mulje jäetud. Näidendist jääb, jah, lõpuks järgi 3 sõna. Tulemusena on tunda kirjaoskamatuse hõngu. Probleem on aktuaalne, mõni aeg tagasi sattusin Usenetis peale diskussioonile, kus kaks tüüpi arutasid täiesti tõsiselt mingi dialoogi kohendamise vajadust Zelazny ''Valguse isandas'' kuna see olevat seksistlik!