Kasutajainfo

Andre Trinity

1974-

  • Eesti

Teosed

· Andre Trinity ·

Unenägude jumal

(kogumik aastast 2002)

eesti keeles: Tallinn «Kadikas» 2002

Sisukord:
Hinne
Hindajaid
8
2
1
0
0
Keskmine hinne
4.636
Arvustused (11)

Seni ilmunud kogumikest ei tea ma küll ühtegi teist, mille lood oleksid omavahel niivõrd tugevas seoses nagu Trinity omal. On näha, et absoluutselt kõik on peensusteni läbi mõeldud: pealkiri, kaanepilt, juttude valik ja järjekord jne. Kui enamasti pannakse mingi suvaline jutt kogumiku pealkirjaks, siis "UJ" puhul raamistab nimilugu tervet raamatut. Kuidas täpselt? Selle lahtiseletamine on üsna keeruline ettevõtmine.

Kõige lihtsamalt öeldes, põhjendab või seletab Trinity kolmainsusprinsiipi läbi skisofreenia. Sama mõtet väljendab ka hästi valitud kaanepilt. Aga taoline raamistik ei tundu üldsegi mitte otsituna (nagu on näiteks "Eksisterioni" raam), vaid annab igale jutule arusaamiseks uue perspektiivi. Tegelikult pole need teoloogilised spekulatsioonid lihtlugejale üldsegi olulised, jutud iseenesest on piisavalt nauditavad ja kõnekad ka ilma kõikvõimalike varjatud tähenduste leidmise rõõmu.

Meeldivalt positiivse laengu sain veel viimasest loost "Tervitusi Alcypast", mis on niivõrd muhe, humoorikas ja ladus tekst (lõpetab mänglevalt kogumiku üli-positiivses toonis!), et tahaks seda üha uuesti ja uuesti üle lugeda ja lõpuks kannatamatult ootama jääda, millal Trinityl uued jutud ilmuvad.

Siis veendusin tänast EE-d lugedes, et ma polegi ainuke, kes Trinity juttudest pööraselt vaimustub. Sivoneni arvustusest võib järeldada, et nii mõnigi lugeja ootab pikkisilmi Trinitylt uut raamatut. Romaan või kogumik, vahet pole. Peaasi, et ikka tuleb!

Teksti loeti eesti keeles

Kogumik ise on tasemel. Pilt klapib väga hästi juttudega, ja jutud ise on seotud tervikuks. Tõepoolest, üks terviklikum kogumik, mida ma olen näinud.

Mine tea, millega Andre suudab veel oma lugejaid üllatada, aga see peaks siis toimuma kirjanduslikul tasandil, mitte seltskondlikul või kuidas seda ajakirjandust nüüd siis nimetada...

Teksti loeti eesti keeles

Väga tugev kogumik, mida on isegi patt kogumikuks nimetada - sedav6rra yhtse terviku moodustavad selles sisalduvad lood. Yksikuna v6ttes ei ole nemad k6ik kaugeltki minu lemmikud, kuid "UJ" tervikuna kuulub kindlasti kui mitte just minu top kümne hulka, siis järgmisesse kümnesse juba kindlasti. Ei ole just tihedad need korrad, kui ma olen enne arvustamist oma poolteist kuud asja laagerdanud ja siis uuesti k6ik algusest l6puni s6na-s6nalt yle lugenud. T6enäoliselt teen ma seda veelgi nii umbes poole aasta pärast.
Teksti loeti eesti keeles

Üllatavalt kõrgetasemeline kogumik, mida ei söendaks üldse kogumikuks nimetada. Kuna kõik jutud on nii tihedas seoses, võinuks mingi trikiga raamatu isegi romaaniks vormida. Trinity on minu jaoks suhteliselt värske avastus ja olin päris üllatunud, et kodumaine ulmeautor nii sisukaid ja kvaliteetseid jutte kirjutab. Kui autoril ilmub aastas vaid paar teksti, siis on näha, et rõhk ei ole kvantiteedil. Pea kõikides juttudes on läbivaks teemaks armastus ja klassikalist ulmet asendab kohati kerge nihkega unenäolisus. Tegelased arutlevad ja mõtlevad teinekord kainemalt kui mina lugejana. Ja vahepeal tekkis päris palavikuline tunne. See tähendab vist, et raamat on piisavalt sugestiivne ja kaasakiskuv.
Teksti loeti eesti keeles

Minu jaoks 2002. a. oodatuim ja olulisim kohaliku autori raamat. Mis sellest, et enamikku kaante vahele jõudnust ja ka mitte jõudnust olin juba lugenud. Raamat tähendab alati pisut teist kvaliteeti (millegipärast eelistan autorikogusid antoloogiatele).

Kunagi ei tea, kas lugude valik ja järjekord on juhuslik või taotluslik, siin on sellest sõltumatult välja tulnud midagi ideaalilähedast.

Raamatut alustab nimilugu, mis on arvatavasti Trinity keskne tekst. Sellele järgnev "Meeleparandaja" on geniaalse teostusega jutt mittemillestki. Täiusest on vahest kõige kaugemal "Glorie..." - väga hästi kirjutatud alguspoolele järgneb räpakas loo lõpetamine. "Lahkumine paradiisist" on jutt, kus Trinity tuleb kõige lähemale sellele, mida peetakse traditsiooniliseks SF-ks; mitte ülemäära end vaevates võiks teksti pidada mingiks sekundaarse tähtsusega Robert Sheckley looks, kuid kahtlemata on siin ka Trinity enda isikupära küllaga.

Kogumiku ainus uus lugu - "Tervitusi Alcypast" - erineb muudest juttudest teatud naivismi ja lihtsakoelisuse poolest ja pretendeerib fantasy zhanrisse kuuluvusele, kuid nagu Trinity puhul ikka, on loo lihtsus näiline (ja mõne teise loo puhul on näiline keerukus).

Lugusid rühmitada (ja hindeid panna) on võimalik teatud sisemise küpsuse alusel. Kaht esimest lugu ühendab esmalt miski, mida ma ei suuda nimetada ja teiseks terviklikkus (ehkki "Unenägude jumalat" tuleb selle terviklikkuse tunnetamiseks mitu korda lugeda). "Alcypa" ja "Lahkumine paradiisist" on märksa lihtsakoelisemad ja tunduvalt lähemal zhanrikirjandusele ning meeldivad selletõttu rohkem nn. keskmisele lugejale. Eraldi seisab Glorie, mille potentsiaali pole autor suutnud lihtsalt ära kasutada.

Tähelepanelik lugeja paneb kindlasti tähele juttudevahelisi ja muidki seoseid - "UJ" peategelane, kelle nimi on Trinity, on kokku puutunud niihästi hr. Saddori ("Mina ja Teine") kui "Meeleparandaja" peategelasega. "Tervitusi Alcypast" üks peategelasi on jälle Andre, lisaks kohtab nii selles kui mitmes teises jutus vihjeid kroanismile ("Kroaanlased"). Ma usun, et see on autori iseäralik mäng oma loominguga, midagi sarnast sellele, mida Vonnegut teeb, kui et teadlik sidumine. Seepärast on küll viimane asi soovida, "et [Trinity] võinuks mingi trikiga raamatu isegi romaaniks vormida."

Samamoodi, kuigi tõenäoliselt on asjaga kursis oleval inimesel rohkelt rõõmu teoloogilistest spekulatsioonidest, on Trinity looming siiski piisavalt mitteelitaarne pakkumaks naudingut ka tavalugejale. Seda enam, et lood on ka kõik erakordselt ladusalt kirjutatud.

Pakun, et õpipoisi etapp AT kirjanikuelus on läbi saanud ja käesoleva köitega alla joonitud. Jään huviga ootama, mida tulevik toob.

"Unenägude jumal" on raamat, mida on võimalik mitu korda lugeda, midagi uut tähele panna ja millestki teistmoodi aru saada. Lovely shit.

Teksti loeti eesti keeles

Raamatu pärjamine Stalkeriga sundis mind Trinity asju üle lugema, sest esimesel hetkel ei osanud vastata küsimusele: miks? Ja pidingi oma varasemaid seisukohti ümber hindama ning ka küsimus sai vastuse. "Soovide loss" ja "Meeleparandaja" olid kaks teksti, mis mind AT loomingusse negatiivselt suhtuma panid ja see suhtumine laienes ka muudele juttudele. Nimetatud kahte jutu osas ei ole mu maitse küll muutunud ja "Meeleparandaja" võtmist kogumikku tuleb vaid kahetseda. Selle asendamine "Kroaanlastega" - AT tipptekstiga minu meelest - tulnuks kasuks.

Kogumiku piires tõstaksin ma esile nimilugu ja ka "Gloriet". Mõlemad esindavad hästi Trinity tugevamaid külgi: hõrku, poeetilist lauset ja oskust olla tundeline ilma muutumata imalaks. See koht "Unenägude jumalas" aga, kus kaks naist tänitavad peategelase kallal ja nende kõned on kõrvuti veergudes ning viimane lause on ühine ("Miks sa seda tegid?"), on lihtsalt vaimustav.

Ka "Lahkumine paradiisist" jättis ülelugemisel parema mulje, kui kohe peale ilmumist. See jutt võiks olla heaks argumendiks väite vastu, et Trinity seisab muust eesti ulmest kuidagi eraldi, et zhanr pole tema puhul oluline. "Lahkumine..." on väljapeetud SF ja olles kogumiku jutud järjest läbi lugenud, ei eristu ta oluliselt teistest tekstidest, mis mahuvad ka kõik piisavalt traditsioonilise ulme piiridesse. "Tervitusi Aclypast" ei saanuks sellisena valmida, kui autor ei oleks kursis fantasy nippidega, jne. Viimatinimetatu jääbki meelde mitmete fantaasiaküllaste elementide (poolelusad toolid, jmt.) ning kiita tuleks vist ka suhteliselt lühikese jutustuse kohta piisava põhjalikkusega väljajoonestatud maailma. Ehkki, jah, fantasy ikka pole minu rida.

Mis puutub sümbolitesse ja juttudes (väidetavalt) peituvasse teisesse tasandisse, siis mina jään häbenematult selleks "tavalugejaks", lihtsaks inimeseks, kes ei pea kirjanduse nautimiseks tajuma seal peituvaid tagamõtteid.

Teksti loeti eesti keeles

"Stalker" 2003 parima algupärase raamatu kategoorias, minult 4 punkti.

Ma ei pane viit peamiselt jutuvaliku tõttu. Selles kogumikus pidanuks olema veel "Kroaanlased" ning "Mina ja Teine". Autor ise ütles, et ta pole nende juttudega nii rahul kui teistega. See on küll nõrk argument ega näita professionaalset suhtumist. Kui ei meeldi, siis tulnuks ringi ja paremaks kirjutada! Paljud tuntud kirjanikud töötasid oma romaane mitu korda ümber. Tuglas kirjutas veel vanuigi uusversiooni oma 15-aastasena kirjutatud "Siilist" ja hästi tegi.

Kõigest hoolimata olen üsna rahul, et Trinity "Stalkeri" sai.

Teksti loeti eesti keeles

Kindlasti 2002. aasta parim algupärane ulmeraamat Eestis ning üks parimaid ulmeraamatuid terves eesti algupärases ulmes (parimaks pean siiski Belialsi kogumikku). Kuigi üksik kogumikus olevatest lugudest praegu vist mult "5" ei saaks (ehk vahest siiski kogumiku viimane lugu "Tervitusi Alcypast" saaks), moodustavad need lood sellise mõnusa terviku. Teosele ei oleks paha teinud ka romaanivormis avaldamine, vahest oleks olnud paremgi? Igastahes mõnus lugemine ja kindel "5".
Teksti loeti eesti keeles

Kogumiku tugevaks küljeks on see, et tegemist on kaalutletud tervikuna, kus jutud on üksteisega põimitud nt Unenägude jumal, millest Meeleparandaja moodustab kauni kõrvalepõike. Need kaks juttu olid ka eraldivõetuna minu jaoks meelepäraseimateks lugemispaladeks.

Tervikuna võttes jättis kogumik mu meelest suuresti soovida lähtuvalt kahest asjaolust. Esiteks on inimestevahelised suhted kujutatud juhuslike, pinnapealsete, tühistena (naine läheb aastaks sõbra juurde ja tuleb tagasi ja vahet nagu polegi; noorukid saabuvad linna, tüdrukud võtavad nad esimesel õhtul avasüli vastu; mõrvatud õest ei räägita pärast matuseid enam, sest nii pole kombeks). Võimalik, et see on taotluslik, et rõhutada kogumikus kujutatu unenäolisust, aga sellisel juhul oleks tulnud vinti veelgi peale keerata, sest praegusel kujul jääb mulje, et inimsuhete osas puuduvad teadmised, kogemused, tunnetus. Teiseks on kõikides lugudes vahvaid ideid, detaile, veidrusi, ulmelisust (unenägude kaudu inimeste mõjutamine, monaadide idee "ellu viimine", poolelusad esemed), ent need ideed on vaid "iluripatistena" lugudele külge poogitud (Tervitusi Alcypast) või kui ideed on integreeritud (Glorie igavene kohalolek, Lahkumine paradiisist), jäetakse niivõrd palju lahtisi otsi, et paratamatult jääb mulje läbimõtlematusest, lohakusest.

Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: juuli 2019
juuni 2019
mai 2019
aprill 2019
märts 2019
veebruar 2019

Autorite sildid: