Kasutajainfo

Jean M. Auel

1936-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Jean M. Auel ·

The Clan of the Cave Bear

(romaan aastast 1980)

eesti keeles: «Koopakaru hõim»

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
5
1
0
0
0
Keskmine hinne
4.833
Arvustused (6)

Raamat jutustab vaesest kromanjooni tytarlapsest, kelle suguharu maavärina käigus koopavaringu alla jäi. Näljasena ringi ekseldes satub tydruk naabruses elutsevate neandertaallaste suguharu juurde. Raamatu edasine tegevuskäik kirjeldab tydriku kurba saatust, inetu pardipojana karvaste ja robustsete metslaste keskel.

Lugesin teda kyll suhteliselt ammu, kuid minu mäletamist mööda oli see (sarja esimene osa!) igati lahe ja loetav. Seda enam tekib kysimus, miks oli vaja talle _selliseid_ järgeisid kirjutada?! "Koopakaru" lood on minu praktikas kõige eredamaks näiteks kiiresti ja sygavale degradeeruvast sarjast. Iga järgmine raamat paksem, absurdsem ja läägem kui eelmine.

Moraal: lugege sarja esimest osa, võimalik et te ei kahetse. Järgmistest osadest aga hoiduge nagu katkust!

Teksti loeti inglise keeles

üks paremaid raamatuid, mida olen lugenud ürgaja kohta. huvitav kirjeldus jääaegade kanti jäävast perioodist, kus kõrvuti elavad kaks inimese liiki - üks juba hääbudes ja teine üha jõudu kogudes. on seiklusi, inimsuhteid, olukirjeldusi. raamatut võib kasutada isegi ellujäämis- või kultuuriajaloo õpikuna. igal juhul soovitan lugeda!
Teksti loeti eesti keeles

Tõepoolest, tegemist on huvitavalt kirja pandud, sügavmõttelise ja andeka looga, mida lugedes vaatamata selle massile igav ei hakka. Autor on seda kultuuriajalugu ja antropoloogiat ikka kõvasti pähe tagunud. Ja kuigi maastikukirjeldused neis paigus käinud inimesena kuidagi võõrastavad tunduvad( teos oleks nagu paigutatud kuhugi Kaljumäestiku rüppe, mis ka sellisele kirjanikule nagu natuke loomulikum keskkond), meeldis see siiski. Lisaks veel nii palju, et viimase aja geeniuuringute põhjal segunemist siiski pole olnud, kuna neandertaalllased olid ikkagi teine liik, meist liialt erinevad.
Teksti loeti inglise keeles

Nii siis esimene osa teile meeldis, mulle sammuti, kultuuriajalugu ja antropoloogiat on seal tõesti kõvast. Teos on ikatpidi mõnus, vahel lausa jahmatav sest üks tüdruk ei saanud ise kõiki neid asju ometi leiutada (ling siis esimeses raamatus) ja maailmas ei saa kunagi öelda, et tema oli esimene, sama hästi võiks kirjutaka et inimene nimega see ja see avastas ratta "ja veerebki" jne stiilis, mis mind kohati häiris aga kui ma selle püütsin ära unustada siis oli okitoki. Ajas kohati marru mind need mets inimesed ja tunne on et nad siiski välja ei surnud, n venelaste eelkäiad (mitte pahas mõttes irw), vaid primitiivselt mõtlevate inimeste eelkäiad ja nad ka ju segunesid, geenid võivad mõnel küll seal pärineda ;)See oli huvitav, mida nimetati mäluks ja et tüdrukul (Ayla) olid ned mõnnad võimed. Kui tootem on olemas ka tegelikult siiamaani inimeste, nagi indiaanlaste ja muudel vanadel pärismaalastel. Aylal oli siis nagu koopalõvi, mis oli midagi väga võimast, võuimsam oli vaid koopakaru. Nendest salapärstest võimetest ja ravimisest oleks võinud veelgi olla, sest just see tegi teose põnevaks...
Teksti loeti eesti keeles

Järgmistest osadest aga hoiduge nagu katkust!misMÕTTES nagu? Raamatu kolm esimest osa on puhas kuld, hõrk ja nauditav. Kaks viimast osa on keerulisemad mõista, aga kui neid lugeda lihtsalt niisama lugemise pärast, on need väga head. Ma olen kogu selle mammutteose läbi lugenud 2-3 korda ja iga kord kaon sellesse maailma täielikult.Muidugi on võibolla asi selles, et autor on naine ja mina olen naine - meestele jääb selline kodukolde juures askeldamise kirjeldamine ehk kuivaks või vähepakkuvaks. Mina aga armastan seda raamatut!
Teksti loeti eesti keeles
x
mcpat ( naine )
29.10.1977
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Raamat oli põnev, vahva lastemuinasjutt. Pern ise üks põnev planeet, aga koht, kus tegevus toimus oli üpris mannetu. See munade jagamine oli just kuidagi üle kirjutatud, liiga pingutatud koht, et kuidas lohelapsed ja inimlapsed kohtuvad. Lihtsalt tobe.
Teksti loeti eesti keeles

Raamatukogust teel koju jäin seisma ja lappasin raamatut, siis lugesin ja jalutasin ja siis istusin maha ja lugesin kohe SUURE mõnuga .. kuna pimadaks hakkas minema jooksin koju ;)
Teksti loeti eesti keeles

Täielikult minu maice järgi raamat. Ühendatud 2 asja .. fantasy ja põhjamaa mytoloogia mis mind ääretult köidab .. Ülce igasugune kirjandus kus tegevus on skandinaavia viikingite ajajärgus .. Peaks ütlema, et isegi parem kui "murtud mõõk"..Kindel 5 ja kindlasti üks mu lemmikuid ;)
Teksti loeti eesti keeles

Väheseid raamatuid mida ma olen 2 korda hakanud lugema ja ei suutnud isegi poolepeale .. kahetsusväärne .. et kolm on kohtuseadus siis kunagu yritan uuest ...
Teksti loeti eesti keeles

Tõega, see raama teenis ära viie ja minu lugupidamise ... ei oskagi siin muud lisada, et loodan, et lisaks neile raamatutele mis juba ilmunud on võik tulla veel ja veel tema raamatuid meie poodidesse...
Teksti loeti eesti keeles

algus oli igav .. lõpp oli juba täitsa lööv....minujaoks tuli lõpp liiga ruttu .. ei teadnud, et pooleraamatu peald tuleb teine otsa...paljud otsad jäid lahtiseks .....algus võtab 5 punni maha
Teksti loeti eesti keeles

olen lugenud vaid Miljard aastat enne maailmalõppu ... teist alles hakkasin lugema....kohutavalt hämmastas mind lõpp kuna ma ei sirvinud raamatut ja ei teadnud, et teine raama hakkab poole pealt ja siis lihtsalt sai lugu läbi ?siiamaani on tunne, et raama jäi poolikuks ...tegelikult "Miljard aastat enne maailmalõppu" ei jõudnud nad nagu sinna maani, et mida siis nende vast hakata s.t. mida see "MONOEOPAATILINEILMARUUM" tahab ja mida siis nagu saama hakkab .. ehk "välasõit rohelisse" täpsutab .. siis räägime edasi .....algus oli kohutavalt igav .. sundisin ennast lugema .. algus 2 ja lõpp oli pea et 5 siis kokku 4lõpp läks osaliselt hasartseks .. passi leidmine ja oma naine muutus nõiaks jne ic
Teksti loeti eesti keeles

Olen lugenud mõlemaid nii "hyperion" kui "Hyperioni langus". Minu jaoks lausa uskumatu teos ja asub ilusti tolkieni sabad 2 kohal. Ma pole kuigi hea arvustaja momendil, sest mõlema raamatu lugemisest on kaua juba möödas, aga paljud kohad ei unune selles raamatust kunagi ... ajasargad ja vaese kirjaniku lendpuul rippumine jne.
Teksti loeti eesti keeles

Terry kohta ei saa küll ühtki paha sõna öelda, kuigi see vaibarahva lõpp kadus küll kuidagi viletsaks, tegelikult tagantjärgi mõelda lootsin enam. Aga ega kettamaailmale vast miski asi vastu saa. Tegevus paik on võrratu tugev 5+, aga tänu lõpule kisub asi 4, aga tugevaks. Kõvasti mõtlema pani, miks seal vaibal siis seda tümpsu nii vähe tehti või oli see ajavärk seal kudagi teisiti, isegi tikk vedeles seal nii kaua, hea veel et seal majas polnud tolmuimejat!!!
Teksti loeti eesti keeles

Paneks ühe, aga austusest esimese 3 osa vastu panen kahe. Lemmik teema raamatus on porno (need jatan vahele, keeran julgelt 2 lehte edasi kuni järgmine 10 leheküljeni), siis tulevad veelinnud ja loodus vaated ja noh mõni põnev koht on aga need on nii hüppelised. Raamat on siin alles poole peal, aga ma ei usu et ma enne lõppu arvamust muudan, jätaks isegi lugemata, aga tahan siiski teada kuidas see asi lõppeb...
Teksti loeti eesti keeles

Mõnes mõttes huvitavam kui see eelmine, tegevus on tihedam, esimestest raamatutest parem. Siin pole veel nii porno, suur porno alles tuleb.....
Teksti loeti eesti keeles

Hea, aga vähe usutav, et üks neiuke kukub heastpeast leiutajaks, mulle meeldis see hobuste värk. Eks selles ole omajagu tõtt. Kisub aegajalt venitana, vahel on põnev siis jälle jama...aga hobuste eest saab 5, kindel see
Teksti loeti eesti keeles

Plikad tõesti vastu ei pane, nagu minagi omalajal, aga ega ta nii halb ka pole, siin hullemaidki...igatahes olid need rassid huvitavalt üles ehitatud jne
Teksti loeti eesti keeles

Polnud tal häda midagi, sain nagu siin u. 5 aasat tagasi läbi loetud, kus ma suht "loll" olin seda laadi kirjanduses, aga meeldis, siis oleks isegi ehk viie pannud. Kui nüüd uuesti proovida, ei tea kas ikka paneks nelja kui lugeda siinseid arvamusi...
Teksti loeti eesti keeles

Nii siis esimene osa teile meeldis, mulle sammuti, kultuuriajalugu ja antropoloogiat on seal tõesti kõvast. Teos on ikatpidi mõnus, vahel lausa jahmatav sest üks tüdruk ei saanud ise kõiki neid asju ometi leiutada (ling siis esimeses raamatus) ja maailmas ei saa kunagi öelda, et tema oli esimene, sama hästi võiks kirjutaka et inimene nimega see ja see avastas ratta "ja veerebki" jne stiilis, mis mind kohati häiris aga kui ma selle püütsin ära unustada siis oli okitoki. Ajas kohati marru mind need mets inimesed ja tunne on et nad siiski välja ei surnud, n venelaste eelkäiad (mitte pahas mõttes irw), vaid primitiivselt mõtlevate inimeste eelkäiad ja nad ka ju segunesid, geenid võivad mõnel küll seal pärineda ;)See oli huvitav, mida nimetati mäluks ja et tüdrukul (Ayla) olid ned mõnnad võimed. Kui tootem on olemas ka tegelikult siiamaani inimeste, nagi indiaanlaste ja muudel vanadel pärismaalastel. Aylal oli siis nagu koopalõvi, mis oli midagi väga võimast, võuimsam oli vaid koopakaru. Nendest salapärstest võimetest ja ravimisest oleks võinud veelgi olla, sest just see tegi teose põnevaks...
Teksti loeti eesti keeles

Imestan siin ennast pooleks, et see teos pole väärinud kellegi silmis kõrgemat hinnet kui 5. Mind tavaliselt köidavad paksud raamatud, sest ma saan nii raamatusse sisse elada, mitte nii et juba läheb mõnusaks, kui avastan et raamat läbi ja nuta siis silmad peastvälja. Ja juba kolm osa, see oli hea märk, ma ei märganud küll erilist venitamist, kuid aegajalt väsisin tõesti ära aga ruttu tulid uued sündmused ja tegelased. Aegajalt oli tõesti lausa lausjama selle tehnikaga, aga on hullemaidki jaburdusi välja mõeldud mis tunduksid täielikelt võimatuna, nats ruttu tegid küll selle jama korda mis tuhande aastaga tekkinud oli, inimesed elasid justkui taas kiviajas ja siis kõik järsku jube targad ja tugevad, see pani mind imestama küll.....ma arvan et eelnevad arvusatad lihtsal ei suutnud süveneda mõeldes koguaeg millal see ükskord ometi läbi saab....kolm raamatud on iseenesest tõesti väga ladusalt kirjutatud, sellesuhtes on nii mõnigi "kõik5" autor alt läinud, et vahel nagu enam ei teagi, et justkui oleks poolik lõpp ja siis läheme täierauaga edasi.....Mulle meeldis, et püüti lahti seletada just miks nii või kuidas, kuigi ise oleksin nii mõndagi tahtnud teisiti näha. Esimene osa seal puuris istumisest mind nii ei köitnudgi kui see võitlus psychlodega. Kuidagi ruttu sai targaks....Suht mõnusad olid need kirjeldused, oleks võinud väike tegevus toimuda ka nenda koduplaneedil....see hallmehike oli algul nii salapärane, kui pärast osutuks küll mingiks pankuriks või kes nad olidki, aga jube asjalikud olid küll oma vanaema teega, et meenutas siin täielikul mingi naabrinaise heietusi tulnukatega kohtumisest.........Mis siin Tarzaniga ühist on, sellest ma tõesti aru ei saadud???....see on hea, et ka sellisei teosei on mitte kõik ei ole nii muinasjutulik, mingid võlurid ja muud trollid kollid, et täitsa reaalne tulevik siin maamunal!!!
Teksti loeti eesti keeles

Raamat on hästi loetav ja OK, pahad said suts ruttu küll nagu nahutatud ja headel kah eriti häpardusi ei olnud. Nendest eostest ja muudest asjandustest oleks võinud täpsemaid kirjeldusi anda, aga ma arvan et see oleks isegi igav olnud. Olen mõelnud selle raamatu peale ka palju hiljem ja tihti võrrelnud seda teiste analooksete teostega, aga ega neid eriti tõesti pole olnud, võiks rohkem olla seda laadset, jube mokka mööda oleks...
Teksti loeti eesti keeles

Siin pisike kokkuvõtte.Internaatkooli minnes tunneb Charlotte võõristust ja segadust. Algul arvab tüdruk, et tal on lihtsalt raskusi nägude ja nimeda meeldejätmisega. Kuid siis selgud, et on juhtunud midagi iseäralist kummalist, et ta elab kaksikelu tüdrukuga, kes viibis samas koolis 1919.aastal. Elu kord Clarene, kord Charlottene on keeruline ja imelik, ning sellele tuleb leida lahendus.Suht mõnus lugmist, sobib vist pigem tydrukute lugemisvarasse, kuid siiski võib lugeda fantaasia või siis ulme teoseks, et eks see paras ulme oled kui saad olla ühesajas üheinimese nahas ja siis hommikul jälle kaasajas iseendas, raamam oli siiski köitev ja mõnus lugeda
Teksti loeti eesti keeles

Ei suutnud lõpunigi lugeda, aga ma ei saa siis kah midagi paha öelda, igaljuhul tüdinesin poolepealt ära, ehk oli miskit paremat käepärast, aga kindlasti plaanin selle hullunud teose läbilugeda tulevikkus. See oli ka minu esimene kokkupuude selle kirjanikuga nii et ei oska arvustada tema teisi teoseid, loodan et need on paremad ja teises stiilis, aga noh...
Teksti loeti eesti keeles