Kasutajainfo

Konstantin Fadejev

Teosed

· Stephen King ·

Carrie

(romaan aastast 1974)

eesti keeles: «Carrie»
Tallinn «Katariina» 1997

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
8
8
7
4
2
Keskmine hinne
3.552
Arvustused (29)

Kingi esimene romaan annab saasta mõõdu auga välja. Sisu: maniakist emaga õnnistatud ning teiste laste poolt tõrjutud tüdrukutirts evib üleloomulikke võimeid (telekinees) ning maksab selle vahendusel valimatult kätte kogu kurja eest, mis talle osaks on langenud. Kõik tegelaskujud romaanis on ilged, idioodid või mõttetud, kaasa arvatud see naistegelane, keda kirjanik on ilmselt tahtnud pisut paremas valguses näidata. Kingi naturalism on põhjendamatu ja tegelikult oli mul lugedes kogu aeg tunne, et sellise raamatu kirjutamiseks peab ikka parajalt haige inimene olema.
Teksti loeti eesti keeles

Kui nüüd ausalt öelda, siis on tegu Kingi eesti keeles ilmunutest senini kõige nõrgema looga. 2 punkti ainult sellepärast et on olemas veel hullemaidki jutukesi. Minu meelest sobivad Kingile sellised natuke psühhomat laadi jutud ("Shining", "Secret Window, Secret Garden"), aga antud juhul on tegemist sellise natike retsimat laadi jutuga. Mulle tavaliselt sellised jutud, kus tähelepanu on suurelt osalt laipade arvul, ei meeldi. Niisiis olen seisukohal et taolise jutukese oleks võinud ka kirjutamata jätta. Samas võib selle nõrkuse ka ju andeks anda, arvestades et autor oli siis alles noor ja roheline ja ei osanud veel korralikult kirjutada. Kuid see pole oluline. Raamat oli nõrk ja selle vastu ei saa. Eks see tal läks vist ka rtegelikult läbi häda suurde müüki, kui ma muidugi õieti mäletan. Ega kahju poleks, kui see olekski tal kuhugi sahtlisse jäänud. Tagantjärele mõeldes oleks ehk isegi üks olnud õigem hinne, kuid milleks Kinga ikka piinata. Eks ta tegi mis suutis. Reserveeriks ühe veel hullematele lugemistükkidele ja jätaks parem selle hinde kaheks.
Teksti loeti eesti keeles

Kingil, vaesekesel, pole siia ausate ulmefännide seltskonda sattumisega ilmselt vedanud - keskmine hinne ca 3.69 pole BAASi skaalas just kuigi tubli saavutus, asi tõesti vist vales lugejasgrupis, sest harilikult peetakse teda ju võrdlemisi väljapaistvaks kirjanikuks.
Nüüd raamatust. Raamat on väga kole. Ühinen seekord täielikult Andri arvamusega, et kirjeldatud on eriliselt ilgeid ja vastikuid karaktereid. Tavaliselt kasutavad selles raamatus pruugitud võtteid igasugused sopakirjanikud - lugejat lahmitakse pidevalt võigaste detailidega, mis tõenäoliselt peavad temas äratama alateadvuses peituvaid loomalikke instinkte. Peamine põhjus, mis selle raamatu antud juhul päris negatiivsest hindest päästis, oli asjaolu, et kui autor juba seda teed on läinud, siis teeb ta seda võrdlemisi põhjalikult, igasuguseid piire ületades, vähemalt mulle midagi muud nii koledat pähe ei tule hetkel.
Muuseas, huvitav oleks lugeda mõne naisolevuse arvamust selle raamatu kohta, nendes peaks see ehk kriipsuvõrra teistsuguseid mõtteid/emotsioone tekitama, kui nad lugeda julgevad muidugi.
Üks mõte, mis sellest raamatust siiski jäi - igasugune ülearune fanatism on saatanast, seega, kallid ulmearmastajad, kes te praegu BAASis kaevate - ärge väga palju ka fännake, vaid lugege natuke Tammsaaret vahelduseks ;-)
Teksti loeti eesti keeles

Ma ei mäleta, mis mul oli õnnetus seda raamatut lugeda, mulle tundub, et ma olin vist lukustatud mingisse tuppa ainult selle raamatuga ja pikapeale hakkas igav. Ei nüüd tuleb meelde, ma olin Taanis ja ainus raamat, mis kogu majas polnud Taani keeles oli seesinane. Kui te pole just samasuguses õnnetus seisundis, siis ärge mingi hinna eest lugege. Kingil on teatav anne võikaid asju kirjeldada. Aga kuna see on mu subjektiivne hinne, siis panen ühe. Mina sellest võikast andest ei hooli. Siin King pole isegi viitsinud tegelasi armsaks teha enne kui ta neid tapab ja verega üle kallab. Muide, see raamat oli pikki pikki nädalaid bestseller, kui ta välja tuli. Ma nägin ka filmi, mis oli vist marginaalselt parem kui raamat.
Teksti loeti inglise keeles

Esimene vasikas pidada ikka aia taha minema. Carrie pole mingi eriline erand. Kuigi nii mõnestki võttest võib aimata seda, mis pikemas perspektiivis tulemas, on siiski üldmulje suhteliselt masendav. Juba alguses on selge, millega raamat lõpeb ning siis on sinna vahele üritatud tegevust luua.

Miks siis 2 punkti? Täiesti kirjandusvälistel kaalutlustel. Ta ei olnud siiski nii pikk, et täiesti väljakannatamatuks muutuda ning oma hariv väärtus on tal kahtlemata ka. Kasvõi selles plaanis, et tean nüüd, mida vältida. Mitte hoolimata sellest teosest, vaid pigem osaliselt sellest tingituna on King edaspidigi üks mu lemmikkirjanikke. Pärast Carriet tean, et keegi pole veatu. Tore inimlik tahk kohe juures. :-)

Teksti loeti inglise keeles

Nüüd peaks vist vaene piinatud hing kisendama: " Te kõik olete sead " jne,aga ärgem mingem melodraamaliseks.King on minu meelest HEA kirjanik ja tõde ei ole alati ilus.Ma ei taha väita, et midagi pärissarnast on juhtunud, aga kes viitsib, võibmeelde tuletada näiteks paari aasta tagustpäriselt toimunud lugu USAs.Nimelt võtsid kaks poissi oma isa (või vanaisa) püssidja läksid koolikaaslasi põmmima.Olgu, võin öelda, et ka mina polnud oma kooliskõige populaarsem ja seepärast elasin raamatutlugedes Carriele kõvasti kaasa.Võib-olla,etnii mõnigi potentsiaalne sarimõrvar sai selle raamatu näol end ohutult välja elada.Igatahes, mis inimeste vahelisi suhteid puudutab, realistlik teos.
Teksti loeti eesti keeles

Ühinen nore arvamusega, et raamat polnud sugugi NII paha. Tõsi, laipu, verd, plahvatusi ja tuld oli rohkem kui enamiked Kingi romaanides, aga see ei tohiks ühte korralikku õudus/ulmefänni küll hirmutada/häirida. See võte raamat üles ehitada seguna jutust endast ning sinna vahele põimitud uurimustöödest oli päris huvitav. Ka oli Carrie "väge" üsna hästi kirjeldatud. Lühidalt: POLNUD SEL RAAMATUL VIGA MIDAGI!
Teksti loeti eesti keeles

Sõbrad, milleks nii vaenulikud. Vastuargumendid- 1) See polnd mõeldud, kui õudukas, vaid kui hoiatusromaan. 2) KUJUTAGE ETTE REAALSUST. 3) Usuhullust on kirjeldatud fantastiliselt. 4)Pisike must huumor. 5) Lugege 2x korda
Teksti loeti eesti keeles

Viis igal juhul. Nii räigeks tuleb ikka osata minna, see ei tule mitte niisama ;) Ja käest ei saanud raamatut enne ära panna, kui läbi oli - seda just paljude raamatutega ei juhtugi. Loo lõpp oli muidugi täiesti ebaolulise väärtusega, palju ehedamad olid Carrie ja ta ema suhted, ta ema yldse kui selline ja see... kapp ;). Ja tytarlaste suhted olid, tõsi, tõsi, kyllalt elulised, kuigi keskkooliga ma kyll paralleele tõmmata ei tahaks, pigem algkooli keskklassidega, kus pahatihti ikka juhtus.
Teksti loeti inglise keeles

Üllatav on raamatu lihtne stiil, kergeltjääb mulje, et tegu on lausa artikliga,aga see omakorda ei ilusta raamatutliigselt. King on osanud suhteliselthästi kirjeldada noore tõrjutud tütarlapsemaailma, kuid kahjuks täielikult ameerikalikus stiilis, kuid seda oligi ju oodata. Paljud on maininud, et kõik tegelased onkuidagi ilged ja halvad ning koledad. Eiseda nad pole, lihtsalt mass viib nad endaga kaasa. Igas inimeses on oma tume külg ja siin toob King seda välja. Kuidtegelaste rumalus lööb küll paljudes kohtades välja. Raamat näitab omal moel ära kui paljuvõib üks tüdruk kannatada elu, mis poleelamist väärt. Lahendus ei lase ennastkaua oodata ja juba poole lugemise pealtvõib öelda milliseks lõpp kujuneb. Kuidlugeda tasub.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Seda raamatud lugedes ei jää kindlasti kahe silma vahele kirjaniku noorus raamatu kirjutamise hetkel. Tänu sellele, et see on Kingi esimene raamat panen "4". Võrreldes "Surmahotelliga" on "Carrie" selle hale vari. "Carrie" on mõeldud vahest nooremale lugejale. See raamat ei tõmba endaga kaasa nagu tõmbas"Surmahotell".
Teksti loeti eesti keeles

Oeh. Tõeliselt hea ja hingeminev raamat. Ausalt, minul kui kunagisel tagakiusatul tekkis raskestiületatav kadedus. Kui saaks ajas tagasi minna, pisike telekineesivõime ajusopis kaasas, ohh! Kooli ajal tekkiv vihkamine kiusajate vastu annab ka kümme aastat hiljem tunda, seda lihtsam on Carrie´t mõista. Oletaksin, et siin kehvi hindeid andnud meesterahvad kohkusid ära eriti tüdrukute riideruumistseenist. Mis selles ikka nii väga rõvedalt naturalistlikku on? Kingi stiil on täiesti äratuntav, raamatust kumab läbi tõeliselt suur anne. Loe, kui pole veel lugenud, ja - kui oled mees, jäta riideruumistseen lihtsalt vahele.
Teksti loeti eesti keeles

Vastu hakkas. Vastikuse tekitamine oligi ilmselt üks ja ainuke "Carrie" kirjutamise mõte. Vaatasin millalgi ka filmi ära ja noh, minu meelest võinukski King subjekti vaid stsenaariumi kujul luua. Praegune hinne on absoluutskaalal, Kingi skaalal annaksin "1".
Teksti loeti eesti keeles

Neidudest tuttavatele meeldis, kui to~eline kolekirjanduse pärl - aga mulle endale mitte niivo~rd. Filmi näinuna tekkis kange tahtmine kolmega lajatada, aga sundisin end vaikima, mo~eldes, et nii hull see ka ei ole.Kingil on hea kirjutamisstiil - aga selles teoses see ei avaldu. Sellest on aga va"ga kahju. Arvan, et see raamat oleks tublisti vo~itnud, kui ta aastakese sahtlis seisnud oleks. V6i ehk ka kaks. Ahjaa, film ei ole ka sugugi ilus. Samas on raamatu po~hito~ed seal paremini väljendunud.
Teksti loeti eesti keeles

Lugedes meenusid mõned isiklikud, mitte just meeldivad (kooli)kontaktid... ja soov, et mul hetkel laetud automaat käepärast oleks.:) Tõrjutusetunne ja soov kätte maksta on vist universaalsed, mitte kannataja rahvuse järgi klassifitseeritavad. Suutsin end lugemiselamuse abil mõneks ajaks "tühjaks laadida". Äkki neimasoov täitubki ja tekitab linnahävitava lumepalliefekti...? Ekraniseering 1976. aastast küll eriti ei vapustanud (vist tänapäeva vaatenurgast vananenud eriefektide tõttu), aga Carriele kaasaelamiseks kulunud aega raisatuks ei pea. Ja veel - sina, kes sa kusagil mainisid, et kõik S. Kingi tegelased on rõvedad, lollid jne.: kui me saaksime ühel päeval reaalsete kaasinimeste naha alla piiluda, palju neid inglikesi üldse järele jääks? Vean kihla, et mõne kuju kõrval (nimesid ei nimeta) hakkaksite ehk Carrie emale või Raamatukogupolitseinikule kaasa tundma. Kannatavad ju nemadki.
Teksti loeti eesti keeles

SK sümboliseerib minu jaoks kõike seda head ja halba, mis iseloomustab sajandi viimase veerandi Ameerika ulmet. Ühelt poolt tohutu suhteliselt loetava teksti tootmise võime, teiselt poolt ilguste detailne kirjeldus ning ebaloogiline happy end; lisage sellele mõttes uute ideede puudumine ja vanade nudimine "poliitiliselt korrektseteks", ning saamegi sellise "mõõdukalt ärritava", st natuke intrigeeriva, kuid lähemal uurimisel sisutühja tellise, mida võib tarbida, mille üle võib tema poolt mängumaaks antud kitsastes "lubatud" piirides arutleda ja seejärel õlgu kehitades unustada. Ma ei oska nende kohta õieti midagi öelda; õieti polegi midagi öelda. Ma saan suurepäraselt aru, miks SK järgi tehakse stsenaariume, ja miks ta üldse nii populaarne on, ning see mõjub tegelikult eemaletõukavalt. Igalühel peab olema oma peksupoiss, poksikott - nagu "maja joodik". Kui tunned end luuserina, ja kõigi objektiivsete kriteeriumite järgi oledki, on hea end kellegagi võrrelda ja tunda, et temast olen ikka veel tunduvalt parem. Nii kirjeldab SK seda, mis USA ühiskonnas on valesti, ta teeb seda päris hästi, ent nagu viimasel ajal kombeks, ta ei süvene kunagi põhjustesse, ta libiseb neist üle, ning annab tõsisemat arutelu mitte kannatava lõpuga petliku rahulolutunde. Ta võimendab nähtuste ühtesid külgi, muutes nad karikatuuriks, ta loob atmosfääri, millest on samas ka kerge distantsieeruda. Mul on lisaks ka alati olnud raskusi SK ulme hulka arvamisel. Pigem on tegemist müstikaga, selgituseta antud folklooriga, õudusatribuutikaga semmiva mainstreami`ga.

"Carrie"`s võetakse usuhullus ja koolivägivald, lisatakse kapaga paranähtusi ja tulemuseks on veider pulp, mida on päris põnev lugeda, millesse võib isegi suhtuda (!) (st ta võib ka mitte meeldida), aga millel puudub sügavam mõte ja seega klassifitseerub ta meelelahutuseks. Korra lugeda ju võib.

Teksti loeti eesti keeles

Kirjanduslikult mitte just väga kõrgel tasemel, aga oh-kui mõjuv (nagu kõik Kingi romaanid). Filmi uusversiooni aga saaks tänapäevalt tõeliselt vinge vändata. Ja palun mitte enam Sissy Spaceki taolist!
Teksti loeti eesti keeles

Kurb raamat. Ei saa öelda, et jäe või vastik või brutaalne, lihtsalt kurb ja elutruu. Stoory koosnes tegelikult ühe peksupoisi/tüdruku fantaasiast. Iga üks, keda karmilt mõnitatakse, haudub mõttes jubedaid kättemaksuplaane, Carry oli vaid see eriline, kes seda ka tegi. Natuke piinas see kingilik pingehoidmine ja pisike peitusemäng, aga eks selles ta edu seisne.
Teksti loeti eesti keeles

Pole veel lugenud Kingi romaani, mida võiks hinnata numbriga alla viie. Kuigi kirjaniku enda skaalal saaks see lugu kahe.
Teksti loeti eesti keeles

Olgugi, et kõnealusel raamatul ei ilmne Kingile omast stiili teenib romaan ära nelja miinusega.PS!Lugege raamatut kindlasti ennem, kui samanimelist linateost hakkate vaatama.
Teksti loeti eesti keeles

Romaan algas väga mõjusalt. Hästi kedratud tegevus. Meeldejäävad ja selgepiirilised karakterid (Carrie, Carrie ema, Tommy, Desjardins, koolidirektor, Billy, Chris). Mulle ei meeldinud seevastu sulgudes lisatud mõttevälgatused. Kahjuks läks romaan viimaseks kolmandikuks igavaks, siis kui see tõeline madin ja laibastumine peale hakkas. Seda enam, et eelnevalt oli autor ilusasti vihjanud, mis seal lõpus toimuma hakkab ja kes surma saavad. Romaani kaks kolmandikku 5 ja lõpukolmandik 3, kokkuvõtteks 4.
Teksti loeti eesti keeles

Romaanist paistab kaugele, et see on kirjutatud andeka inimese loometee alguses: pseudodokumentalistika on tavaliselt noore kirjaniku võte ja kogu teksti viib tasakaalust välja mõõdutundetu lõpumöll  tuldpurskavate elektrijuhtmete ja linna mööda hulkuva verega kaetud koletisega. Lugeda tasub eelkõige ajaloolisest huvist.
 
Romaan pani aluse Kingi kirjanikukarjäärile ja selle pehmekaanelise väljaande õiguste eest sai ta praeguses rahas kopsti üle miljoni. Võis koos perekonnaga kopitavast keldrikorterist välja kolida ja soliidselt kirjanikuks hakata. Valdav enamus autoreid (ka USAs) unistavad sellisest jaagupotist kogu elu. Pehmekaanelist müüdi esimese aasta jooksul üle miljoni eksemplari.
 
Iga menuki edu taga on kirjandusvälised põhjused; kirjandusteosele võidakse suur hulk krobelust andeks anda, kui see õiget nooti tabab. Nähtavasti on siin koos mitu teemat, mis 1970-ndate keskpaiga USA-s lugejates resoneerusid. Meie ei suuda seda kunagi lõpuni mõista, sest ajaline ning ruumiline distants on liiga suur - nii näiteks on kogu see usuhulluse teema eestlase jaoks tundmatu maa.
Teksti loeti eesti keeles
x
Saara
24.01.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Mina Severus Snape´i hammustama ei hakkaks - on ju ikkagi tegu nõiajookide õpetajaga ja kes teab, mis möksi ta endale peale on määrinud... :) Aga raamat oli muidu, jah, hea. Alguse läbinämmutamine on muidugi tüütu, aga nii saavad seda lugeda ka need, kes eelmisi osasdi lugenud ei ole (ja see suurendab kindlasti müügiedukust). Ei tea, millal järgmine tuleb?
Teksti loeti eesti keeles

Minu poolt ka viis... Ei maksa oma ihadele nii kergesti järgi anda, eriti kui oled kusagil keset järve ja pikad juuksed on, tüdrukutel eriti...
Teksti loeti inglise keeles

Ei meeldinud niii väga. Vanaemad on siiski tavaliselt päris armsad. Aga vaat need vanavanaemad... Aga selles loos oli vanaema, nii et 4.
Teksti loeti inglise keeles

Normaalsed vanemad hoiavad oma lapsi ise... Või palkavad inimesest lapsehoidja (on igal juhul töökindlam, vähemalt hoiatab ette, kui läbi põlema hakkab). Aga ju siis need ameeriklased ongi imelikud.
Teksti loeti eesti keeles

Mehe kirjutatud... ja naistest. Suurepärane võimalus rämpskirjanduseks, aga vat ei ole. On üks naine, keda tema sigasorti mees järjekindlalt hirmu all hoiab, peksab, piinab jne. Ühel päeval tuleb proual mõistus pähe ja ta laseb mehe juurest jalga. Sõidab kaugesse võõrasse linna, üks sõbralik mehike bussijaamast soovitab teda kohalikku naiste varjupaika, seal saab Rose (nii on pageja nimi) tööd ja leiab isegi austaja... Ja siis jõuab ta mees talle järele. Palju laipu. Pluss Pildi Sisse Minek. Raamat on otsapidi seotud "Miseryga" ja "Dark Toweri" sarjaga - üks madwoman räägib muudkui ka-st. Aga tema elab hoopis teises kohas. Minule meeldis.
Teksti loeti inglise keeles

On punt noori. Ümberringi möllab gripp nimega Captain Trips - tuttav neile, kes "The Standi" lugenud. Tuleb hea mõte tee äärest leitud gripihaige ära põletada. Põletavad. Jutustajapoiss ei ole oma tüdrukusse eriti kiindunud, aga magada kõlbab temaga küll. Kes teab, äkki on nad viimased ellujäänud üldse...Kuna "Stand" on minu absoluutne ja kõigutamatu lemmikraamat, ei saa ühelegi sellega haakuvale loole alla viite panna. Ega tal päriselt ka midagi viga ei ole.
Teksti loeti inglise keeles

No ei meeldinud. Just selle Lovecrafti pärast. (Lovecraft ka ei meeldi)Ja need tegelased seal keldris polnud kahjuks ka kuigivõrd usutavad - kui maja on piisavalt vana, siis pole kummitusel või elaval laibal või mis nad nüüd olidki mingit probleemi elanike kõri kallale hakata, tavaliselt. Niisama seinte sees madistamine paistab eesmärgitu.
Teksti loeti inglise keeles

Jehuu, mina ei suitseta! Saavad kaks vana sõpra juhuslikult kokku. Üks näeb väga hea välja, teine nagu suitsetaja ikka. Hea välimusega kutt annab suitsumehele head nõu: mine Quitters, Inci ja nemad aitavad maha jätta. Suitsumees mõtleb, et tasuks proovida... Tegu on absoluutsete pragmaatikutega, kes annavad oma klientidele väga praktilisi põhjusi mittesuitsetamiseks (umbes nagu South Parkis: "Shut up or this cute bunny dies!!!"). Kõik jätavadki maha. Alatiseks.
Teksti loeti inglise keeles

Hea lugu. Väga hea lugu. Lapsed, paljunege ja levige nagu mais, aga need, kes jõuavad Eelistatud East kaugemale, tulgu ja ohverdagu ennast Sellele, Kes Kõnnib Ridade Taga. Ja kui midagi läheb viltu, siis lühendatakse Eelistatud Iga. Ainuke viga: lühikeseks jäi.
Teksti loeti inglise keeles

Minule nii väga ei meeldinud. Ilmselt oli viga selles, et "Night Shiftis" on teisi lugusid veel ja nood on rohkem minu maitse järgi... Mõnede relvade nimed ei ütle isegi eesti keeles midagi, saati siis inglise keeles... Aga ju sel pahal valus oli. Sellest moraal: ära mängi sõjamänge.
Teksti loeti inglise keeles

Hakkavad isa, ema, ja kaks last planeetidevahelist "jaunti" sooritama (mis iganes "jaunt" ka ei tähendaks). Isa räägib laste rahustamiseks "jaunti" leiutamisest ja sellets, et õnnelikud olid ainult need katsehiired, kes tagumik eespool läbi "jaunti" portaali torgati. Ja inimesed saavad "jauntida" ainult uimastatud olekus. Noh, pojakene on uudishimulik... Loogiline jube lõpp.
Teksti loeti inglise keeles

Enne Harry Potteri teist kooliaastat toimuvad veel mõned koolivälised sündmused, näiteks ilmub välja majahaldjas Dobby, kes on kogu raamatu üks andekamaid tegelasi, ja Weasleyd, kellel on rohkem lapsi, kui nad endale lubada saavad, röövivad Harry vastikute Dursleyde käest ära ja... Weasleyde kodu kirjeldus on ka väga armas ja hubane. Kavatsen seda raamatut soovitada igale ettejuhtuvale lapsele ja lapsemeelsele.
Teksti loeti eesti keeles

Romaan, mis polnud üldse romaani nägu. Esimese hooga (ka mina olin siis veel postpuberteetik ja natuke naiivsem kui praegu) tundus isegi peaaegu nagu päris... Ajamasin on muidugi tobedus, aga iseenesest on seda teemat - et keegi suur, tark ja hea vaatab meid ja vangutab kurvalt pead - ka kehvemini väänatud.
Teksti loeti eesti keeles

Lugesin mitu aastat tagasi ja tegelikult ei mäletagi eriti, millests eal juutu oli... Aga seda mäletan küll, et ei meeldinud. Kui uuesti pihku juhtub, siis loen veel ja püüan aru saada, miks mulle ei meeldinud ja teistele meeldib...
Teksti loeti eesti keeles

Mh, mitte ei saa aru, mis teil kõigil siin viga on. Tegu on lasteraamatuga ja 19-aastastel loikamitel pole vajagi seda lugeda - kui, siis mõnele pisivennale ette (juhul kui pisivend mingil müstilisel põhjusel ise lugeda ei oska). Muidugi on täiskavanutele igav. Aga igale normaalsele lapsele on näiteks Lovecraft igav. Või Christie. Zelaznyst rääkimata. Lapse jaoks raamatu võlu selles seisnebki, et kogu aeg juhtub midagi. Igas peatükis ootab uus ja põnev seiklus, mis on teisest väga erinev. Ja muide: film võib olla hollywoodlike efektidega, aga tehtud on ta hoopis Saksamaal - vist? Vähemalt seal neid kääbustekoopaid ja lohemulaaže näidatakse.
Teksti loeti eesti keeles

Tegu on viie pikema ja lühema jutuga, mis on kõik omavahel mõningate korduvate tegelaste kaudu seotud, samuti seob kõiki lugusid omavahel Vietnami sõja vari. King ise on selle raamatu kohta kuskil öelnud, et see on vahepala Dark Tower´i seeria neljanda ja viienda raamatu vahel. Esimene lugu on tõesti Musta Torni ja selle tasanditega (Inomnia!) üsna tihedalt seotud, teised... no ma ei tea. Teine, kolmas ja neljas lugu jätsid täiesti külmaks. Viimane meeldis jälle päris hästi. Ilmselt tuleb mõnel tuulisel novembriõhtul üle lugeda, et kskmiste juttude mõte üles leida. Mõte on kindlasti olemas.
Teksti loeti inglise keeles

Minule meeldis. Väga. Lasteraamatu jaoks on päris alguses ehk liiga palju keerutatud kuninga impotentsuse (või mis tal viga oligi?), aga teismeliste romantikahullude raamatuks kõlbab küll. Lisaks Tha Standile on lool ka täiesti otsene seos Dark Tower´i seeriaga. Olen täiesti veendunud, et kogu seda maad või mõnd naaberriiki või midagi sellest mainiti ka Dark Tower´is (pole olnud aege üles otsida, kuskohas või millal). Näiteks määratakse suunda Vana Tähe järgi ja vaibad on pärit Kashminist. Ja üldiselt on kõik Kingi viimase 15 aasta teosed omavahel otsapidi seotud. Selle raamatu ringihulkuvad poisid (ilmselt siis Thomas ja Dennis) jõuavad ka mingis Dark Tower´i osas Thunderclappi - Flaggi maale.
Teksti loeti inglise keeles

Kunagi varem istusin siin arvuti taga ja mõtlesin, et mis imelik lugu see on, mina pole "Udu" lugenud, kuidas see võimalik on? Oli küll võimalik. Nüüd leidsin poest raamatu(ajaloolise täpsuse huvides kogumiku)... ja tuli välja, et tükk aega olin millestki heast ilma olnud, isegi teadmata, et see hea olemas on. Lühidalt, meeldis.
Teksti loeti inglise keeles

Minule meeldis ka. Väga mõnus raamat. Läheb üsna ühte patta teiste Kingi esimestega - "Carriet" ja "Firestarterit" mõtlen.
Teksti loeti inglise keeles

Minule ka meeldis. Kuigi mitte ei saa aru, miks seda raamatukest mujal maailmas nii superheaks peetakse. Huumor on hea, ideed päris värsked - öökullipost! - ja stiil meenutab tõesti ühtepidi Roald Dahli ja teistpidi P.L. Traversit ( ma ei lugenud kaaneümbrist enne, kui raamat oli läbi, nii et targemate pealt mahakirjutamisega seekord tegu ei ole) ja üldse on selline mõnus lasteraamat. Milleks teismelised - arvatavasti sobib ka normaalsetele (loe arenenud) kaheksa-aastastele väga hästi. Muide kellegi eestlase - nime kahjuks ei mäleta, häbi mulle - kunagine lugu soonõid August Sarvepillist (avaldati minu mäletamist mööda "Piobneeris", või oli siis juba "Põhjanael"?) oli peaaegu sama hea, kuigi mõnevõrra ugrimugrisem.
Teksti loeti eesti keeles

Varem ei osanud seda raamatut ulmeks pidada. On teine selline... kummaline. Aga ilus. Ja huvitav. Ja masendav. Masendav nagu kõik mitteõnneliku (mis ei tähenda ilmtingimata õnnetut) lõpuga lood. Ja selle koha pealt on Jyrkal küll õigus, et tavalugeja peakolu jaoks jääb see raamat kaugeks - kuigi, kes teab, äkki suudab mõni külaulmehuviline teatud kivi enese jaoks tulnukate imeatribuudiks mõelda (sorry, supertehnikat selles raamatus ei ole!) ja leiab, et pole vigagi? Mina leian, et hea raamat on. Hea raamat autistlike joontega lapse kasvamisest 18. sajandi külaühiskonnas.
Teksti loeti eesti keeles