Kasutajainfo

Konstantin Fadejev

Teosed

· Stephen King ·

Carrie

(romaan aastast 1974)

eesti keeles: «Carrie»
Tallinn «Katariina» 1997

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
8
8
7
4
2
Keskmine hinne
3.552
Arvustused (29)

Kingi esimene romaan annab saasta mõõdu auga välja. Sisu: maniakist emaga õnnistatud ning teiste laste poolt tõrjutud tüdrukutirts evib üleloomulikke võimeid (telekinees) ning maksab selle vahendusel valimatult kätte kogu kurja eest, mis talle osaks on langenud. Kõik tegelaskujud romaanis on ilged, idioodid või mõttetud, kaasa arvatud see naistegelane, keda kirjanik on ilmselt tahtnud pisut paremas valguses näidata. Kingi naturalism on põhjendamatu ja tegelikult oli mul lugedes kogu aeg tunne, et sellise raamatu kirjutamiseks peab ikka parajalt haige inimene olema.
Teksti loeti eesti keeles

Kui nüüd ausalt öelda, siis on tegu Kingi eesti keeles ilmunutest senini kõige nõrgema looga. 2 punkti ainult sellepärast et on olemas veel hullemaidki jutukesi. Minu meelest sobivad Kingile sellised natuke psühhomat laadi jutud ("Shining", "Secret Window, Secret Garden"), aga antud juhul on tegemist sellise natike retsimat laadi jutuga. Mulle tavaliselt sellised jutud, kus tähelepanu on suurelt osalt laipade arvul, ei meeldi. Niisiis olen seisukohal et taolise jutukese oleks võinud ka kirjutamata jätta. Samas võib selle nõrkuse ka ju andeks anda, arvestades et autor oli siis alles noor ja roheline ja ei osanud veel korralikult kirjutada. Kuid see pole oluline. Raamat oli nõrk ja selle vastu ei saa. Eks see tal läks vist ka rtegelikult läbi häda suurde müüki, kui ma muidugi õieti mäletan. Ega kahju poleks, kui see olekski tal kuhugi sahtlisse jäänud. Tagantjärele mõeldes oleks ehk isegi üks olnud õigem hinne, kuid milleks Kinga ikka piinata. Eks ta tegi mis suutis. Reserveeriks ühe veel hullematele lugemistükkidele ja jätaks parem selle hinde kaheks.
Teksti loeti eesti keeles

Kingil, vaesekesel, pole siia ausate ulmefännide seltskonda sattumisega ilmselt vedanud - keskmine hinne ca 3.69 pole BAASi skaalas just kuigi tubli saavutus, asi tõesti vist vales lugejasgrupis, sest harilikult peetakse teda ju võrdlemisi väljapaistvaks kirjanikuks.
Nüüd raamatust. Raamat on väga kole. Ühinen seekord täielikult Andri arvamusega, et kirjeldatud on eriliselt ilgeid ja vastikuid karaktereid. Tavaliselt kasutavad selles raamatus pruugitud võtteid igasugused sopakirjanikud - lugejat lahmitakse pidevalt võigaste detailidega, mis tõenäoliselt peavad temas äratama alateadvuses peituvaid loomalikke instinkte. Peamine põhjus, mis selle raamatu antud juhul päris negatiivsest hindest päästis, oli asjaolu, et kui autor juba seda teed on läinud, siis teeb ta seda võrdlemisi põhjalikult, igasuguseid piire ületades, vähemalt mulle midagi muud nii koledat pähe ei tule hetkel.
Muuseas, huvitav oleks lugeda mõne naisolevuse arvamust selle raamatu kohta, nendes peaks see ehk kriipsuvõrra teistsuguseid mõtteid/emotsioone tekitama, kui nad lugeda julgevad muidugi.
Üks mõte, mis sellest raamatust siiski jäi - igasugune ülearune fanatism on saatanast, seega, kallid ulmearmastajad, kes te praegu BAASis kaevate - ärge väga palju ka fännake, vaid lugege natuke Tammsaaret vahelduseks ;-)
Teksti loeti eesti keeles

Ma ei mäleta, mis mul oli õnnetus seda raamatut lugeda, mulle tundub, et ma olin vist lukustatud mingisse tuppa ainult selle raamatuga ja pikapeale hakkas igav. Ei nüüd tuleb meelde, ma olin Taanis ja ainus raamat, mis kogu majas polnud Taani keeles oli seesinane. Kui te pole just samasuguses õnnetus seisundis, siis ärge mingi hinna eest lugege. Kingil on teatav anne võikaid asju kirjeldada. Aga kuna see on mu subjektiivne hinne, siis panen ühe. Mina sellest võikast andest ei hooli. Siin King pole isegi viitsinud tegelasi armsaks teha enne kui ta neid tapab ja verega üle kallab. Muide, see raamat oli pikki pikki nädalaid bestseller, kui ta välja tuli. Ma nägin ka filmi, mis oli vist marginaalselt parem kui raamat.
Teksti loeti inglise keeles

Esimene vasikas pidada ikka aia taha minema. Carrie pole mingi eriline erand. Kuigi nii mõnestki võttest võib aimata seda, mis pikemas perspektiivis tulemas, on siiski üldmulje suhteliselt masendav. Juba alguses on selge, millega raamat lõpeb ning siis on sinna vahele üritatud tegevust luua.

Miks siis 2 punkti? Täiesti kirjandusvälistel kaalutlustel. Ta ei olnud siiski nii pikk, et täiesti väljakannatamatuks muutuda ning oma hariv väärtus on tal kahtlemata ka. Kasvõi selles plaanis, et tean nüüd, mida vältida. Mitte hoolimata sellest teosest, vaid pigem osaliselt sellest tingituna on King edaspidigi üks mu lemmikkirjanikke. Pärast Carriet tean, et keegi pole veatu. Tore inimlik tahk kohe juures. :-)

Teksti loeti inglise keeles

Nüüd peaks vist vaene piinatud hing kisendama: " Te kõik olete sead " jne,aga ärgem mingem melodraamaliseks.King on minu meelest HEA kirjanik ja tõde ei ole alati ilus.Ma ei taha väita, et midagi pärissarnast on juhtunud, aga kes viitsib, võibmeelde tuletada näiteks paari aasta tagustpäriselt toimunud lugu USAs.Nimelt võtsid kaks poissi oma isa (või vanaisa) püssidja läksid koolikaaslasi põmmima.Olgu, võin öelda, et ka mina polnud oma kooliskõige populaarsem ja seepärast elasin raamatutlugedes Carriele kõvasti kaasa.Võib-olla,etnii mõnigi potentsiaalne sarimõrvar sai selle raamatu näol end ohutult välja elada.Igatahes, mis inimeste vahelisi suhteid puudutab, realistlik teos.
Teksti loeti eesti keeles

Ühinen nore arvamusega, et raamat polnud sugugi NII paha. Tõsi, laipu, verd, plahvatusi ja tuld oli rohkem kui enamiked Kingi romaanides, aga see ei tohiks ühte korralikku õudus/ulmefänni küll hirmutada/häirida. See võte raamat üles ehitada seguna jutust endast ning sinna vahele põimitud uurimustöödest oli päris huvitav. Ka oli Carrie "väge" üsna hästi kirjeldatud. Lühidalt: POLNUD SEL RAAMATUL VIGA MIDAGI!
Teksti loeti eesti keeles

Sõbrad, milleks nii vaenulikud. Vastuargumendid- 1) See polnd mõeldud, kui õudukas, vaid kui hoiatusromaan. 2) KUJUTAGE ETTE REAALSUST. 3) Usuhullust on kirjeldatud fantastiliselt. 4)Pisike must huumor. 5) Lugege 2x korda
Teksti loeti eesti keeles

Viis igal juhul. Nii räigeks tuleb ikka osata minna, see ei tule mitte niisama ;) Ja käest ei saanud raamatut enne ära panna, kui läbi oli - seda just paljude raamatutega ei juhtugi. Loo lõpp oli muidugi täiesti ebaolulise väärtusega, palju ehedamad olid Carrie ja ta ema suhted, ta ema yldse kui selline ja see... kapp ;). Ja tytarlaste suhted olid, tõsi, tõsi, kyllalt elulised, kuigi keskkooliga ma kyll paralleele tõmmata ei tahaks, pigem algkooli keskklassidega, kus pahatihti ikka juhtus.
Teksti loeti inglise keeles

Üllatav on raamatu lihtne stiil, kergeltjääb mulje, et tegu on lausa artikliga,aga see omakorda ei ilusta raamatutliigselt. King on osanud suhteliselthästi kirjeldada noore tõrjutud tütarlapsemaailma, kuid kahjuks täielikult ameerikalikus stiilis, kuid seda oligi ju oodata. Paljud on maininud, et kõik tegelased onkuidagi ilged ja halvad ning koledad. Eiseda nad pole, lihtsalt mass viib nad endaga kaasa. Igas inimeses on oma tume külg ja siin toob King seda välja. Kuidtegelaste rumalus lööb küll paljudes kohtades välja. Raamat näitab omal moel ära kui paljuvõib üks tüdruk kannatada elu, mis poleelamist väärt. Lahendus ei lase ennastkaua oodata ja juba poole lugemise pealtvõib öelda milliseks lõpp kujuneb. Kuidlugeda tasub.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Seda raamatud lugedes ei jää kindlasti kahe silma vahele kirjaniku noorus raamatu kirjutamise hetkel. Tänu sellele, et see on Kingi esimene raamat panen "4". Võrreldes "Surmahotelliga" on "Carrie" selle hale vari. "Carrie" on mõeldud vahest nooremale lugejale. See raamat ei tõmba endaga kaasa nagu tõmbas"Surmahotell".
Teksti loeti eesti keeles

Oeh. Tõeliselt hea ja hingeminev raamat. Ausalt, minul kui kunagisel tagakiusatul tekkis raskestiületatav kadedus. Kui saaks ajas tagasi minna, pisike telekineesivõime ajusopis kaasas, ohh! Kooli ajal tekkiv vihkamine kiusajate vastu annab ka kümme aastat hiljem tunda, seda lihtsam on Carrie´t mõista. Oletaksin, et siin kehvi hindeid andnud meesterahvad kohkusid ära eriti tüdrukute riideruumistseenist. Mis selles ikka nii väga rõvedalt naturalistlikku on? Kingi stiil on täiesti äratuntav, raamatust kumab läbi tõeliselt suur anne. Loe, kui pole veel lugenud, ja - kui oled mees, jäta riideruumistseen lihtsalt vahele.
Teksti loeti eesti keeles

Vastu hakkas. Vastikuse tekitamine oligi ilmselt üks ja ainuke "Carrie" kirjutamise mõte. Vaatasin millalgi ka filmi ära ja noh, minu meelest võinukski King subjekti vaid stsenaariumi kujul luua. Praegune hinne on absoluutskaalal, Kingi skaalal annaksin "1".
Teksti loeti eesti keeles

Neidudest tuttavatele meeldis, kui to~eline kolekirjanduse pärl - aga mulle endale mitte niivo~rd. Filmi näinuna tekkis kange tahtmine kolmega lajatada, aga sundisin end vaikima, mo~eldes, et nii hull see ka ei ole.Kingil on hea kirjutamisstiil - aga selles teoses see ei avaldu. Sellest on aga va"ga kahju. Arvan, et see raamat oleks tublisti vo~itnud, kui ta aastakese sahtlis seisnud oleks. V6i ehk ka kaks. Ahjaa, film ei ole ka sugugi ilus. Samas on raamatu po~hito~ed seal paremini väljendunud.
Teksti loeti eesti keeles

Lugedes meenusid mõned isiklikud, mitte just meeldivad (kooli)kontaktid... ja soov, et mul hetkel laetud automaat käepärast oleks.:) Tõrjutusetunne ja soov kätte maksta on vist universaalsed, mitte kannataja rahvuse järgi klassifitseeritavad. Suutsin end lugemiselamuse abil mõneks ajaks "tühjaks laadida". Äkki neimasoov täitubki ja tekitab linnahävitava lumepalliefekti...? Ekraniseering 1976. aastast küll eriti ei vapustanud (vist tänapäeva vaatenurgast vananenud eriefektide tõttu), aga Carriele kaasaelamiseks kulunud aega raisatuks ei pea. Ja veel - sina, kes sa kusagil mainisid, et kõik S. Kingi tegelased on rõvedad, lollid jne.: kui me saaksime ühel päeval reaalsete kaasinimeste naha alla piiluda, palju neid inglikesi üldse järele jääks? Vean kihla, et mõne kuju kõrval (nimesid ei nimeta) hakkaksite ehk Carrie emale või Raamatukogupolitseinikule kaasa tundma. Kannatavad ju nemadki.
Teksti loeti eesti keeles

SK sümboliseerib minu jaoks kõike seda head ja halba, mis iseloomustab sajandi viimase veerandi Ameerika ulmet. Ühelt poolt tohutu suhteliselt loetava teksti tootmise võime, teiselt poolt ilguste detailne kirjeldus ning ebaloogiline happy end; lisage sellele mõttes uute ideede puudumine ja vanade nudimine "poliitiliselt korrektseteks", ning saamegi sellise "mõõdukalt ärritava", st natuke intrigeeriva, kuid lähemal uurimisel sisutühja tellise, mida võib tarbida, mille üle võib tema poolt mängumaaks antud kitsastes "lubatud" piirides arutleda ja seejärel õlgu kehitades unustada. Ma ei oska nende kohta õieti midagi öelda; õieti polegi midagi öelda. Ma saan suurepäraselt aru, miks SK järgi tehakse stsenaariume, ja miks ta üldse nii populaarne on, ning see mõjub tegelikult eemaletõukavalt. Igalühel peab olema oma peksupoiss, poksikott - nagu "maja joodik". Kui tunned end luuserina, ja kõigi objektiivsete kriteeriumite järgi oledki, on hea end kellegagi võrrelda ja tunda, et temast olen ikka veel tunduvalt parem. Nii kirjeldab SK seda, mis USA ühiskonnas on valesti, ta teeb seda päris hästi, ent nagu viimasel ajal kombeks, ta ei süvene kunagi põhjustesse, ta libiseb neist üle, ning annab tõsisemat arutelu mitte kannatava lõpuga petliku rahulolutunde. Ta võimendab nähtuste ühtesid külgi, muutes nad karikatuuriks, ta loob atmosfääri, millest on samas ka kerge distantsieeruda. Mul on lisaks ka alati olnud raskusi SK ulme hulka arvamisel. Pigem on tegemist müstikaga, selgituseta antud folklooriga, õudusatribuutikaga semmiva mainstreami`ga.

"Carrie"`s võetakse usuhullus ja koolivägivald, lisatakse kapaga paranähtusi ja tulemuseks on veider pulp, mida on päris põnev lugeda, millesse võib isegi suhtuda (!) (st ta võib ka mitte meeldida), aga millel puudub sügavam mõte ja seega klassifitseerub ta meelelahutuseks. Korra lugeda ju võib.

Teksti loeti eesti keeles

Kirjanduslikult mitte just väga kõrgel tasemel, aga oh-kui mõjuv (nagu kõik Kingi romaanid). Filmi uusversiooni aga saaks tänapäevalt tõeliselt vinge vändata. Ja palun mitte enam Sissy Spaceki taolist!
Teksti loeti eesti keeles

Kurb raamat. Ei saa öelda, et jäe või vastik või brutaalne, lihtsalt kurb ja elutruu. Stoory koosnes tegelikult ühe peksupoisi/tüdruku fantaasiast. Iga üks, keda karmilt mõnitatakse, haudub mõttes jubedaid kättemaksuplaane, Carry oli vaid see eriline, kes seda ka tegi. Natuke piinas see kingilik pingehoidmine ja pisike peitusemäng, aga eks selles ta edu seisne.
Teksti loeti eesti keeles

Pole veel lugenud Kingi romaani, mida võiks hinnata numbriga alla viie. Kuigi kirjaniku enda skaalal saaks see lugu kahe.
Teksti loeti eesti keeles

Olgugi, et kõnealusel raamatul ei ilmne Kingile omast stiili teenib romaan ära nelja miinusega.PS!Lugege raamatut kindlasti ennem, kui samanimelist linateost hakkate vaatama.
Teksti loeti eesti keeles

Romaan algas väga mõjusalt. Hästi kedratud tegevus. Meeldejäävad ja selgepiirilised karakterid (Carrie, Carrie ema, Tommy, Desjardins, koolidirektor, Billy, Chris). Mulle ei meeldinud seevastu sulgudes lisatud mõttevälgatused. Kahjuks läks romaan viimaseks kolmandikuks igavaks, siis kui see tõeline madin ja laibastumine peale hakkas. Seda enam, et eelnevalt oli autor ilusasti vihjanud, mis seal lõpus toimuma hakkab ja kes surma saavad. Romaani kaks kolmandikku 5 ja lõpukolmandik 3, kokkuvõtteks 4.
Teksti loeti eesti keeles

Romaanist paistab kaugele, et see on kirjutatud andeka inimese loometee alguses: pseudodokumentalistika on tavaliselt noore kirjaniku võte ja kogu teksti viib tasakaalust välja mõõdutundetu lõpumöll  tuldpurskavate elektrijuhtmete ja linna mööda hulkuva verega kaetud koletisega. Lugeda tasub eelkõige ajaloolisest huvist.
 
Romaan pani aluse Kingi kirjanikukarjäärile ja selle pehmekaanelise väljaande õiguste eest sai ta praeguses rahas kopsti üle miljoni. Võis koos perekonnaga kopitavast keldrikorterist välja kolida ja soliidselt kirjanikuks hakata. Valdav enamus autoreid (ka USAs) unistavad sellisest jaagupotist kogu elu. Pehmekaanelist müüdi esimese aasta jooksul üle miljoni eksemplari.
 
Iga menuki edu taga on kirjandusvälised põhjused; kirjandusteosele võidakse suur hulk krobelust andeks anda, kui see õiget nooti tabab. Nähtavasti on siin koos mitu teemat, mis 1970-ndate keskpaiga USA-s lugejates resoneerusid. Meie ei suuda seda kunagi lõpuni mõista, sest ajaline ning ruumiline distants on liiga suur - nii näiteks on kogu see usuhulluse teema eestlase jaoks tundmatu maa.
Teksti loeti eesti keeles
x
AR
1983
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
AR

Eesti keeles on raamatu pealkirjaks "Ajarännak".Enne lugema hakkamist ei uurinud ma raamatu tausta ning üllatus oli suur, kui selgus, et tegemist on triloogia esimese raamatuga. Raamatu tiitellehel ega ka sisukokkuvõttes viidet sellele ei olnud. Nii et tuleb oodata veel mõned aastad triloogia järgmisi raamatuid.Raamatu eestikeelne pealkiri on minu meelest natukene ebaõnnestunud, kuid sellest ei tasu ennast häirida lasta. Tegemist on üsna huvitava lähenemisega erinevate ajahetkede üksteisega põimumisele, inimeste kehavälisele kogemusele ning sellele miks neandertaallased ca 40 000 aastat tagasi välja surid. Sisu on üsna kaasahaarav ning pinge ei kao raamatu esimestest lehekülgedest kuni viimasteni. Tegelkult isegi mitte viimasel, sest tegemist on triloogiaga.Minule raamat meeldis ning ootan põnevusega järgmist osa.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Tüüpiline Tarzani stiilis raamat. Loed selle ühe hingetõmbega läbi ning pärast mõtled, mis siin siis ikka nii erilist oli.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Kirjanik julges kirjutada kuidas "maailma tsiviliseeritumad inimesed" nö inglased muutusid teatud aja möödudes, vastavates tingimustes muidugi, metslasteks. Kindlasti ei ole Golding mingi marurahvuslane ega ülista inglaseks olemise ülimust. Sisu on üpris korralik ning ma usun, et ta vääris Nobeli preemiat.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Hea asi oli. Lugesin raamatu ühe hingetõmbega läbi. Muidugi olen ka paremaid lugenud aga see meeldis mulle väga. Nõustun ka Katariinaga, sest raamatu tagakaanel asuv lühikirjeldus oli küll pettev.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Algus hea, lõpp langes ära. Kui oleks olnud vastupidi poleks läbi lugenud. Vahepeal kasvab asi juba üle mõistuse.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Pole viga. Üpris kiiduväärt teos. Algus läks vaevaliselt, kuid viimased sada lehekülge olid päris põnevad. Mõnele mehele võis see teos tunduda küll liiga diskrimineeriv või tema mehelikku uhkust riivav, kuid see ei heida küll raamatule halba varju. Ühiskond on üsna omapärane. Naised valitsevad, teenijamehed annavad nõu ja abistavad. Sõdurid elavad oma elu garnisonis. Sõdurid on täielkult poliitilisest elust eraldatud, neid ei lasta võimu juurde kuna kardetakse uut kohutavat ja laastavat sõda nagu selleks oli nn. vaplus. Kuna naised üksi ei saa ka hakkama, peavad teenijamehed täitma selles osas meeste rolli. Nemad on ka naiste laste isad. Teenijamehed on saanud ka sõdurikoolituse, kuid lahkusid omal soovil garnisonist 15. eluaastal.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Hea raamat. KETTAMAAILM on muidugi midagi teisest klassist, kuid VAIBARAHVAS on hoopis midagi uut. Elu vaibal - tõesti huvitav mõte. Veidi kummitab sarnasus Tolkieniga aga see ei mängi minu arvates siin erilist rolli. Raamat paneb ennastki küsima, mis asi see elu siis ikkagi on. Üks asi meeldis mulle veel. Siin esitati küsimus, kas me siis ise ka kunagi rahus saame elada. Ikka ja jälle tekib mõni sõjakolle ning suurriigid relvastuvad pidevalt. Kas siis meie saame ka kunagi rahu maailma. Dumiidi keisririik juba oli selle poole teel.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Eriti isukalt ausaltöelda raamatut ei lugenud. Ja raamatupõletamine on Bradburyle vist tõsiselt hinge läinud. Inimesed on allakäinud, lõbutsevad nii kuis hing lubab. Mõelda inimesed ei tohi. Riik hoolitseb inimeste eest. Lõpuks hakkab Montag mõtlema, et mis elu see selline on ja satub seadustega pahuksisse.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Täitsa loetav ja põnev raamat. See ajavahele minek oleks võinud ära jääda aga muidu täitsa normis. Nojah veel see raamatu pikkus, oleks võinud olla veidikene lühem F`lar oli ka üpris mõnus tegelane koos Lessaga. Negatiivseid tegelasi peale Faxi praktiliselt ei olnud. Tema sai juba üsna alguses surma. Põhiliselt keskendutakse siiski võitlemisele sissetungijatega Punaselt Tähelt. Ma ootan põnevil järgmisi Anne McCaffrey raamatuid.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Juba parem kui "Võlukunsti värv". Juba toimus selline konkreetsem tegevus, mitte nagu esimeses osas, kus ei olnud sellist keskset sündmustikku. Lõpp oleks võinud olla veel põnevam ja muljetavaldavam.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Kindlasti parem kui teised Kettamaailma osad. Raamat muutus järjest põnevamaks. Pratchett on vist selline kirjanik, kes õpib tehtud vigadest ja üritab igat järgnevat teost paremaks teha kui eelnev oli. Ootan põnevusega järgmisi Pratchetti raamatuid. Raamatus võis olla vihje sellele, et ei tohi leppida oma saatusega vaid kogu aeg edasi võitlema ja püüdlema. Ega kõik siin ilmas pole saatuse poolt määratud. Inimene kujundab iseenda saatust. Mort oli selline karakter, kes ei leppinud tulevaga ja võitles isegi Surma endaga.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Ausalt öeldes ei ole see minu Ray Bradbury lemmikteos. See on küll omapärane aga mõned novellid sarnanevad Wellsiga. Näiteks nagu tuulerõuged marslastel.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Vahepeal meenutas Tolkieni. Kuskil läks asi jälle nii segaseks, et pidin mitu korda tähelepanelikult lugema, et arus saada. Muidu igati korralik raamat. Muidugi oli siin igasuguseid uusi väljendeid ja sõnu, millest vist ei pidanudki aru saama.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Päris hea muinasjutt. "Kääbikule" jääb alla. Tegevus keerleb ühe sõrmuse ümber, mida vajab kurjus, et saavutada täielik võim. Seda sõrmust aga valdab parasjagu kääbik Frodo. Kohati muutub jutt venivaks. Viimane osa triloogiast oli kõige parem.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Väga hea teos. Stephen King on näidanud, et ta on ka midagi muud kui ainult ulmekirjanik. Annie Wilkes on tõeliselt õudne kuju. Ja veel Paul Sheldon peab üle elama sellise õuduse nagu on Annie Wilkes. Kõige vastikum koht oli amputeerimine - see oli tõeliselt vastik koht. Väljendid olid ka raamatus head (kolearmas, räpalind jt.). Tekkis ehtne Annie Wilkesi tunne.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Väga hea lugu, mida on üsna põnev lugeda. Lapsepõlve koletiste elluärkamine on vist kõige kohutavam asi, mis sinuga juhtuda võib.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Mitte just lemmik Lingreni teos. Filmi ei vaadanud ka just suure huviga. See oleks võinud olla "Vennad Lõvisüdamed" taoline raamat. Kohati läks üpris igavaks. Lõpuni sai vähemalt loetud ja "4" panen sellepärast, et Lindgren on lihtsalt hea.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Lindgren on parim lastekirjanik. Raamat oli huvitav ja põnev. Film oli ka hea. Eriti jäi meelde paanimuusika.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Minule küll meeldis. Iseloomulik on palju vägivalda aga ikkagi üks parimaid ERB teoseid. Lugu sellest kuidas hukkunud sõjalendur satub tundmatule planeedile, kus sõdivad omavahel kaks linna.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Pealkiri tõmbab ligi, kuid pärast läbilugemist sain aru, et ega ta teistest Marsi raamatutest ei erine.
Teksti loeti eesti keeles