(jutt aastast 1999)
eesti keeles: antoloogia «Mardus 2/99»
Esiteks on autor teinud läbi teatava arengu, sest võrreldes «Algernonis» ilmunud juttudega «Otsing...» ja «Arvutiviirus», on see jutt ikka kohe suur samm edasi. Autor on suutnud leida teatava tasakaalu ja lihtuse sünteesi, jäädes sealjuures ikkagi kuidagi salapäraseks.
Loomulikult ei tasu sellisest laastust otsida mingit märulit, ega ka mingeid sügavaid ideid... siin on lihtsalt olupilt maailmast enne peagi saabuvat katastroofi. Noore autori kohta on selline nõudlik lugu üsna hästi kirja pandud. Maailma mastaabis on lugu muidugi ääretult triviaalne, kuid kohaliku (ajuti üsna ajast ja arust) ulme foonil mõjub suisa uuenduslikuna...
Y2K probleem on saanud uue lahenduse. Komeedi näol. Tema senise loomingu vististi parim jutt. Kuid maailma lõpp on nii läbi kirjutatud, et lühijutuga enam ei löö. Tuleks kirjutada romaan viimastest nädalatest enne ja esimestest päevadest pärast maailma lõppu. Üks peatükk sellest võiks olla ka see lugu. Aga selleks Urmas vist veel küps pole.