Kasutajainfo

Taivo Rist

  • Eesti

Teosed

· Taivo Rist ·

Kõige tähtsam on silmale nähtamatu

(jutt aastast 2010)

eesti keeles: antoloogia «Täheaeg 7: Ingel ja kvantkristall» 2010

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
6
0
0
0
Keskmine hinne
4.143
Arvustused (7)

Küllaltki mõnus kriminaaljutu vormis lugu, mis segab mõnusalt kõigile tuttavaid olusid ja tegevuspaiku. Üheks peategelaseks tõuseb nimelt "Tallinna Vee" nimeline firma ja tegevus tiirleb üsnagi palju ümber Ülemiste järve. Kriminaaljutuks tundub asi minevat kuna tegevus saab alguse ühe neiu kadumisest, juba poole peal on aga selge, et tegu on väga muheda linnafantaasiaga.

Taivo Risti viimased lood on mulle kõvasti mokkamööda. Eriliseks plussiks loen ma just seda kõigile tuttavate olude-inimeste-paikade sissetoomist ja sundimatult ulmejuttu paigutamist. Väga tubli "neli". Loodetavasti kirjutab autor veelgi, hetkel on tegemist 2008. aasta jutuga, mis alles nüüd siis ilmus. Loodan, et sahtlis leidub ilmumata pärle veel kõvasti...

Teksti loeti eesti keeles

Mitte viievääriline, ent täitsa korralik lugu. Erinevalt eelarvustajatest ei ela ma Tallinnas ega tunne sealset õhustikku nii hästi, ent mõnevõrra siiski tunnen ja assotsiatsioonid reaalsete kohtade ning ka inimestega (ühe olulise kõrvaltegelase näol loo lõpupoole, kellega seostus üks tuttava tuttav) tulid sisse.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu saab alguse "Tallina Vee" nimelise asutuse poolt politseisse tehtud avaldusest, et üks nende töötaja on kaduma läinud. Hiljem muutub see fakt natuke teisejärguliseks ning loo fookus siirdub mujale. Üldiselt päris naljakas lugu, mis oskuslikult kasutab kohaliku miljööd ära. Kahjuks on ka sel omad puudused. Esiteks jääb üsna arusaamatuks erinevate tegelaste motivatsioon. Mingeid selgitusi ju pakutakse, kuid need jäävad natuke liiga pealiskaudseteks ning väheusutavateks. Kui ikka üritatakse kirimikirjandust matkida, siis peaks sellistele asjadele ikka rohkem tähelepanu pöörama. Teiseks jättis soovida ka teksti stiil, mis minu arust oli mina-jutustajast politseiniku kohta liiga ülelibisev ja kerglane. Võib-olla isegi pisut ükskõikne. Kõik see oleks olnud normaalne, kui see oleks olnud kooskõlas üldmuljega tegelasest. Lõppkokkuvõttes ladusalt loetav muhe tekst, mis oleks võinud olla veel parem. Sellisel kujul siis neli
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustust:

Jutt on kobe, kuigi autorile omaselt kohati veidi raskesti jälgitav.
 
Veskimees pole muidugi George R. Martin. Kui bahaduri pärast tibi päästmist mitmetunnine nõrkusehoog tabaks ja ta tibi selleks ajaks enda tuppa jätaks, siis intriigide ja alatuste peale maiama autori jutus saaks ta surma. "Kuldhordi teine tulek" on kõigest hoolimata siiski üsna lihtsameelne tekst. Stalker oli sel aastal ilmunut vaadates siiski ära teenitud: "Inglist ja kvantkristallist" on jutustus tõesti palju parem.  
 
Evolutsiooniga pole sel kõigel aga vähimatki pistmist.
Teksti loeti eesti keeles

Ülal on hoolega sakitud... Minu meelest on see aga üks VB paremaid jutte ja talle pigem ebatüüpiline. Üsna üllatuslik leid.
Teksti loeti eesti keeles

Jama see muidugi on, alustades kasvõi sellest, et nood minevikku siiratud aparitsioonid ei saanud küll midagi katsuda ega uksele koputada, kuid kohalikele kuuldavalt rääkida millegipärast said. Või siis sellest, et kui neist särtsu sai, pidanuks neil rahvarohkemates kohtades liikudes igasuguseid probleeme tekkima.
Teksti loeti eesti keeles

Esimene, topistega lugu oli lahedam. See siin oleks võinud niisama hästi ka olemata olla.
 
Aga kahju ikkagi, et autor kopsuvähki suri. Eeldusi oli.
Teksti loeti eesti keeles

Kuna ulme ei ole, siis põhimõtteliselt ei kommenteeri... Aga ma saan muidugi aru, miks need kaks juttu "Täheajas" koos avaldati. Rauli arvustuses tõstatatakse asjakohane küsimus.
Teksti loeti eesti keeles

Reynolds on tuimavõitu ja fantaasiavaene kirjanik, aga vahel sähvatab temalgi ja mõned jutud on täitsa head. Tipp on muidugi "Zima Blue", aga "Pandora laekal" pole ka viga. Jyrka on teksti kohta juba kõik olulise ära öelnud ja tema hindega jääb üle vaid nõustuda.
Teksti loeti eesti keeles

Ilja Varšavski "Kannikesele" panin omal ajal viis punkti, miks siis mitte sellele. Hävingu esteetika on keeruline žanr, aga siin üsna hästi välja tulnud.
Teksti loeti eesti keeles

Hämmastavalt stiilipuhas pildike globaalses katastroofis purustatud linnas hingitsevatest tsivilistidest. Milles katastroof seisnes, ei ole öeldud, kuid pillatakse repliike maailma lõpust ja sellest, et juunikuus lähevad õhtud pimedamaks. Žanrimääratlus on mu meelest piisavalt selge; kui selline "Algernoni" saadetaks, siis ilmuks ilma kõhklusteta.
Teksti loeti eesti keeles

15 aastat kodulinnast eemal olnud kunstnik (autori alter ego nagu ikka) tuleb oma nooruspõlve pööningukambrit vaatama. Kõik on nagu enne, isegi koristajamutt trepikojas sama. Puhub tollega mõned sõnad juttu, too mäletab teda hästi. Pööningul on ennast sisse seadnud üks tollane sõbranna, kellega võiks ju ka tore olla istuda ja meenutada. Aga ei ole: iga kord, kui minategelasel mõni mälestus meelde tuleb, hakkab sõbranna rääkima, kui tore see oli, kui tema ise sama asja tegi. Peategelasel hakkab alguses kõle, siis kole... Niisugune leebe vampiirikas.
 
Pealkiri on muidugi nõme.
Teksti loeti eesti keeles

Eks see meelsuskirjandus ole, nagu autor eessõnas isegi mainib. Kõrvutatav näiteks Dicki kuulsa looga "Pre-Persons". Autori positsioon öeldakse avalikult välja, aga tehakse seda samas niivõrd hästi, et tulemuseks on ikkagi kunstiline tekst, mitte paskvill.
Teksti loeti eesti keeles

Atsil on õigus. Hästi kirjutatud jutt, aga ajuvaba.
 
Ahjah, kvaggade tagasiaretamise projekt toimus ka tegelikult ja umbes samal ajal. Isegi paar aastat varem (1988 vs. 1990).
Teksti loeti eesti keeles