Esituslaad on moraliseeriv-nämmutav, mis iseenesest on tüütu. Mõni võib nüüd vastu vaielda, et kuidas moraliseeriv, autor ju ei pane asju selgesõnaliselt paika. Nõus, aga vähegi selget mõistust omaval inimesel pole ka kahtlust, et mida autor selle kõigega öelda tahtis!
Jutt on kohutavalt etteaimatav, sest mulle sai Jõuluvana tegelik olemus selgeks juba siis, kui Jõuluvana öösel Augustile järgi tuli. Ja mina olen ju veel kehv äraarvaja! Mida peaks tundma selline kliiniline tüüp, kes igat teksti nagu krimkat loeb? Minul oli igatahes jutu teine pool ikka suhteliselt kurnav lugemiselamus.
Omaette äramärkimist leiab muidugi autori seksi kirjeldamise laad. Nimetaks seda kombekalt tiiraseks... st. autor kirjeldab seksi, aga teeb seda kuidagi iseäranis kohmakalt ja kammitsetult ning mõjub sealjuures sellise pornot piiluva räpase poisikesena. Tore on, et päris «Beetaversiooniks» asi ei läinud, aga pisut naljaks oli küll. Otse loomulikult ei tee ma nende juttude põhjal mingeid sügavamaid järeldusi Taivo Risti seksuaalsuse teemadel... tõttöelda pole see ka minu asi.
Kolm just selle eest, et hindan seda, mida autor plaanis ja mis välja tuli. Kui ma hindaks seda, et mida võinuks sellise materjaliga teha, siis oleks hinne kindlasti kaks. Plaanitu ise oli aga igerik ning eriti midagi ka ei proovitud teha. Autor lihtsalt seadis lati endale sobivale kõrgusele ja astus sujuvalt siis sellest üle. Arvan, et Taivo Rist suudab ka paremini.