Kasutajainfo

Arthur Conan Doyle

22.05.1859-7.07.1930

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Arthur Conan Doyle ·

Kadunud maailm. Maracoti sügavik

(kogumik aastast 1958)

eesti keeles: Tallinn, ERK, 1958 (Seiklusjutte maalt ja merelt)

Sisukord:
Hinne
Hindajaid
6
3
0
0
0
Keskmine hinne
4.667
Arvustused (9)

Kuna saurused olid väärt viite, süvik aga kolme, siis keskmiseks kujuneski kolm. Doyle ei ole sugugi halb uolmekirjanik, ehkki tal tulid kõige paremini välja ikka Holmse`i palad.
Teksti loeti eesti keeles

Seiklusjuttude sarja ulmevalikust üks paremaid. Kes veel lugenud ei ole, otsige raamat välja ning hakake pihta!
Teksti loeti eesti keeles

Igal raamatul on tegelikult lugeja jaoks oma aeg ja koht...

Ma ei tea, kas ma näiteks 18. aastaselt oleksin sellest raamatust nõnda vaimustunud, eriti veel siis kui see oleks olnud esimene lugemine. Mina lugesin seda raamatut paraja teismelise jõmmina ning siis oli TASE! Tükk aega oli see minu jaoks autori tippraamat... hiljem tuli sinna kõrvale Sherlock Holmesi romaanide kogu... märksa hiljem sain aimu ka Arthur Conan Doyle`i ajaloolistest seiklusromaanidest... ning mingid närused kümme aastat tean ma alles seda, et Arthur Conan Doyle on ka suurepärane õuduskirjanik!

Siinarvustatav eestikeelne köide võtab oma kaante vahele kokku autori kaks kaalukamat pikka ulmeteksti. Sealjuures on «Kadunud maailm» tegelikult ju terve ulme alaliigi nurgakivi... loomulikult ei leiutanud Arthur Conan Doyle seda ulme alaliiki, kuid igasugune väljasurnud (suurte) elajate ja metsikute paikade ulme võlgneb suure osa oma köitvusest küll Arthur Conan Doyle`ile. Vaadates vaid seda, kui arvukalt on sama skeemi (ja isegi sedasama süzheed) tagantjärele pruugitud... pooltele raamatutele tuleks Doyle`i nimi kindlasti kaanele kaasautoriks panna!

«Maracoti sügavik» pole ehk sedavõrd klassikaline tekst, kuid omajagu teedrajavat tähtsust omab ka see ning kindlasti on antud romaan mäekõrguselt üle kõigist teistest Arthur Conan Doyle ulmeromaanidest, «Kadunud maailm» loomulikult välja arvatud.

Et autoril sünnist möödub täna 141 aastat, siis täidab see arvustus ka sellise omapärase õnnitluse osa.

Teksti loeti eesti keeles

Minu neli tuli sama loogika järgi: sauruste eest viis, sügaviku eest kolm, keskmine seega neli. Mitte et mulle Doyle ei meeldiks, loomulikult meeldib, ta on väga hea ja seda nii erinevate lugudega, aga "Maracoti sügavik" oli lihtsalt veidi liiga imeline.
Teksti loeti eesti keeles

Vanahärra synnipäeva puhul peab tegema temale ka väikese kingitus. Vaevalt kyll ta muld sellestsinatsest "väga hea"`st kergemaks läheb, kuid hea ja vajalik lugemine on see kogumik kindlasti.

Tegu on juhtumiga, kus yldine hinne on tuntavalt k6rgem kui m6lema jutu hinded ja seda p6hjusel, et teatavasti "need kes ei mäleta ajalugu elavad tulevikuta". See t6de kehtib kindlasti kirjanduse ja ERITI ulmekirjanduse juures. Jah, ideed tunduvad takkatraavi vaadates lapsikud. Jah, nii m6negi lahenduse ja väite puhul tahaks appi karjuda isegi mitte väga kindel olles, millise j6u poole pöörduma peaks. Aga... Kas me saame väita, et tänane ulmekirjandus oleks selline kui poleks olnud neid vanu tegijaid? Mida ma tahan öelda on, et hoolimata teatud isendite seniilsusest tuleks hallpäid austada ja kulupäid kummardada.

Teksti loeti eesti keeles

Nojah, see "Seiklusjuttude" sarja raamat saab "viie" juba üksnes nostalgilistel kaalutlustel. Ja illustratsioonide pärast. Kui olin kümnene, ei õnnestunud mul leida piisavalt paksu tekki kaitsmaks end selle pildi eest, millel lihasööja dinosaurus Malone'i taga ajab.
Kuid kasutan võimalust inimkonna hoiatamiseks: ärge jumalapärast lugege "Maracoti sügavikku" originaalis. Või vähemalt jätke see pooleli samas kohas, kus eestikeelne tõlge lõpeb. Sest edasi tuleb hullu koera unenägu.  
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Fantastikakogumikku on valitud jutud, mis viivad meid läbi kogu Päikesesüsteemi. Tõsi, Neptuun on miskipärast vaatluse alt välja jäänud. Ju siis on nii nõme planeet.
Head lood on. Kui välja arvata Zegalski ja Raschi omad, mille puhul ma saan ainult arvata, et ju oli paras protsent vennalikke sotsmaid raamatu avaldamiseks vajalik või vähemalt kergendas seda. A' nüüd neid lugema ei pea. Ülejäänusid tasub.
Teksti loeti vene keeles

Taas sihuke teadusliku fantastika jutt ... või "hard sf", nagu tänapäeva inglisekeelses maailmas vist tuleks öelda.
Teksti loeti eesti keeles

Sihuke bürokraate ja positsiooni-pärast-teadlasi pilav jutt, üsna kenasti vormistatud. "Viiest" jääb siiski midagi vajaka, kuigi ei teagi, mis just.
Võrgus olemas.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Kõigepealt mulle meenus "Kon-Tiki". Ja siis "Scotti viimne ekspeditsioon". Ja siis veel palju Maal toimunud ekspeditsioonide raamatuid. "Miks peaks Everesti otsa ronima?" "Sest see on seal." Ja veel see tähelepanek, et kui Kolumbus oleks oodanud rauast aurulaeva või Boeing 747-ga reisimise võimalust, poleks ta eriti kaugele jõudnud.
Jah, on sihuke lihtsake jutt. Jah, Merkuur EI ole pidevalt ühe küljega Päikese poole. A' mis sellest.
Gutenbergis olemas.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

20200202 ja kolm on kohtu seadus -- väikese "Horisondi" varamust üks üsna kurb jutt. Kas kuidagi nii saaks teha, et kõik ajakirjanikuhakatised selle läbi loeksid?
Teksti loeti eesti keeles

20200202 ja veel üks kummardus väikese "Horisondi" fantastikavaramule. Lugu ajab ikka ja jälle itsitama.
Elulähedusest: Heinlein defineeris ühes oma jutus juba kas 40. või 41. aastal jalakäija kui inimese, kellel on õnnestunud oma auto ära parkida.
Teksti loeti eesti keeles

Sihukesel ilusa näoga kuupäeval (20200202) lausa peab mõne mõnusa jutu kohta hinnangu andma. Olgu siis see üks neist väikese "Horisondi" pärlitest. 
Teksti loeti eesti keeles

Mõned raamatud on põhjendamatult kauaks arvustamata jäänud... nii ka see. A' võib-olla on asi selles, et eelarvustajad on kõik ära öelnud; minu kirjutamatajääv arvustus läheks vist kuhugi Wõroka alias Tundmatu Arvustaja ja Ats Milleri kirjutiste vahele.
Igatahes on raamat märkimisväärne juba järgmise pisiasja pärast. Punkmuusika ja mina oleme ortogonaalsed, aga see hüperboloidi-lugu jäi mulle kõrva ja kuulan teda suure mõnuga siiani. Ju siis tekitab romaan igasuguseid vägevaid tundeid.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

 Üldiselt oleksin "nelja" pannud, kuid et kaasarvustaja Ats Miller hindas teost "täiesti ilge suhtumise eest teistesse rahvastesse" "ühega", pannes samas täpselt samasuguse suhtumisega "Kadunud maailmale" "viie", püüan pisut õiglust jalule seada.
Teksti loeti eesti keeles

Teate, vanasti, kui inimesed veel teaduslikku maailmavaadet pooldasid,  käiski osa tolle tutvustamisest just nii. "Romaanid teadusest" või kuda see määratlus Verne'il oligi. Obrutšov tahtis lugejatele tutvustada paleontoloogiat ja valis sihukese esitusviisi. Punkt.
Pall läheb maha 1) "kõik-tõendid-kadunud"-lõpu ja 2) Doyle'i raamatu mahategemise eest saatesõnas.
Teksti loeti eesti keeles

Minu arvates kindlustab selleteemalise kogumiku tegemine iseenesest neli palli, millele kogumikku kuuluvad jutud liidavad mingi arvu, mis halvemal juhul muidugi võib negatiivne olla. Vaatame.
Hinde "5" said minult kaks juttu,
"4" -- neli,
"3" -- viis ja
"2" -- üks.
Millest nähtub, et 1) hinnete jaotus sarnaneb gaussiaaniga niivõrd nagu ta sellise praktiliselt olematu valimi korral üldse sarnaneda saab ja 2) kõver on nihutatud arvtelje kasvava haru poole (keskväärtus on 3,58). Seetõttu on lähtekohaks olnud neljale pallile ühe lisamine igati põhjendatud.
(Ja tegelikult oleksin "viie" ka eelneva lobisemiseta ära pannud).
Vigisemise mõttes märgin siiski, et värdkeelend "positrooniline aju" tulnuks välja toimetada. Eestikeelne termin on olemas 1965. aastast.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu kirjeldab MvM-i tegemist väljaspool Igavikku ja mõnesid selle käigus esilekerkivaid jamasid. Õige hinne oleks 4,5 ning seekord otsustas sõja  võitnud masin "nelja" kasuks.
Teksti loeti eesti keeles

Häbi tunnistada, aga ma tõesti pole kõiki Asumi osasid lugenud, ja hinne tuleb sellelt lähtekohalt. Kui olen haigutavad lüngad oma teadmistes likvideerinud, hindan uuesti.
Teksti loeti eesti keeles

Lugemine läks erakordse libedusega ja ühe palli võtab maha ainult järgnev tekstijupp:
"...misjärel taevas iga nädalaga aina enam tähtedega täitub, sedamööda kuidas Siwenna oma orbiidil üha enam Linnutee keskme poole vaatama hakkab."
Kui just loo ülesehituse jaoks vaja pole, pole vaja astronoomilisi jaburdusi kirjutada.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu käis edenedes vaikselt maha ... ja eelmistes arvustustes tehtud märkus tegelaskujude kohta on kah õige.
Teksti loeti eesti keeles