Kasutajainfo

Clifford D. Simak

3.08.1904-25.04.1988

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Clifford D. Simak ·

A Choice of Gods

(romaan aastast 1971)

Hinne
Hindajaid
2
1
5
2
0
Keskmine hinne
3.3
Arvustused (10)

Inimesed on Maalt 2ra viidud. Keegi ei tea kuidas ja kuhu. Maale on j2rgi j22nud vaid trobikond inimesi - perekond Whitney`d, yks indiaanlaste suguharuke ja k2put2is rahvast USA l22nerannikul. Ning robotid loomulikult.

Maalej22nud inimesed on avastanud oma telepaatilised v9imed, ning elavad 8000-9000 aastaseks. Nad suudavad m9ttej9u abil lennata kosmoses, ning enamus on neist lahkunud t2htedele reisima.

Ainukesena on Maale truuks j22nud Jason Whitney ja ta naine Martha, ning loomulikult indiaanlased. Kuid siis saabub s9na, et inimkond on Maale tagasi p99rdumas.

Yks paremaid Simaki raamatuid, mida ma olen lugenud. Seal on palju meeldej22vaid tegelasi, nagu vihmaussilaadsed tulnukad, kes tulid Maale hinge otsima, robot Hezekiah ja tema 3 misjon2rrobotit, kes ainukesena Maal usuvad ja arendavad ristiusku, ning superaju ehitavad metsikud robotid.

Teksti loeti inglise keeles

Pole paha lugu, kuigi Simaki tüüpilise puudusena esineb tehnilisi konarlusi - Maale jäänud ei suutnud elektrit ega püssirohtu toota, põllumajandusmasinad lagunesid ära, aga robotid jooksid aegade algusest saadik hooldamata rõõmsalt ringi ja nii edasi. Selle eest hinne maha.

Erinevalt esimesest arvustusest said muidugi kõik inimesed endale pika eluea - nii need, kes minema viidi kui need, kes Maale jäid.

Teksti loeti inglise keeles

On paha üllatus küll leida Simaki raamat, mille kohta võib öelda, et segane jamps. Asjast pidi end jõuga läbi närima. Suur osa raamatust on ütlemata igavad mõtisklused ebamäärastel, sealhulgas religioossetel teemadel. Mõni kindlasti leiaks, et raamat on "filosoofiline". Mina leidsin, et ta on igav.

Ja jälle need robotid. Paistab olema reegel, et mida vähem on Simaki raamatus roboteid, seda parem see on. Siin oli neid ikka karjade kaupa...

Teksti loeti inglise keeles

Oh oleks ma ometi enne selle raamatu ostmist BAASi lahti võtnud ja Hannes Otsa arvustust lugenud... Kuid oleks ma siis selle teose ostmata jätnud? Ikkagi ju Simak, suurmeister!
 
Oleks on paha poiss, aga jah, oleks tulnud ostmata jätta - ka minu arvates on see kõige kehvem tekst, mida ma Simakilt siiani lugenud olen. Ehk teisiti öeldes, kõige kehvem eesti keeles ilmunud Simak. Pidin samuti jõuga lõpuni lugema, aeg-ajalt kiigates viimase lehekülje numbrit ja arvutades, palju veel... Usun, et osaliselt teeb loetavuse raskeks teksti hakitus - erinevate tegelaste juhtumused on pillutatud vaheldumisi paigutatud peatükkidesse. Just kui robotite Projekt hakkab nagu looma ja põnevaks minema, tuleb vahele surmigav indiaanlase mõtisklus ja pärast on raske uuesti järjele saada. Kuid vaevalt, et ainuüksi lineaarsem ülesehitus selle teksti päästaks: kuna tegevust on vähe ja filosofeerimist palju, siis igavus tapaks vast ikka.
 
Teine asi, mis romaani lugedes tugevalt häiris, oli Simaki kedratav mantra kuidas tehnoloogia on paha. Ka tema teistes tekstides on see mõte esinenud, kuid seal on seda rohkem läbi lillede öeldud ja mingi vastupakkumisega seeditavaks tehtud. Aga Jumalate valiku puhul jäigi lõpuni arusaamatuks, mida autor selle tekstiga üldse öelda tahtis. Kui ta seda isegi teadis...
 
Hinne kolm on antud austusest kirjaniku eelneva loomingu vastu ja mõninga lootusega, et äkki see tekst mind kunagi siiski kõnetab. Kuigi ma tõesti ei tea, mis peaks mind motiveerima seda raamatut uuesti kätte võtma - nii suur oli pettumus.
Teksti loeti eesti keeles

Enne kui seda raamatut lugema hakkasin, hoiatas  sõber mind, et kindlasti see mulle ei meeldi - teoses on kõvasti tehnoloogiavaenulikkust ja "looduslähedase" eluviisi ülistamist. Üsna kurjakuulutavalt mõjus ka Andrease arvustus Baasis, mistõttu asusin romaani lugemise kallale väga madalate ootustega.
Eks see "Jumalate valik" üks igavavõitu ja viletsapoolne romaan on ning sarnaselt Hannesele pidin minagi ennast sellest jõuga läbi närima. "Kolmest" madalamat hinnet ma käesolevale teosele siiski panema ei hakanud - looduskirjeldused on ju päris ilusad, ideid kah nagu oleks, ehkki need on paksult veidrasse müstitsismi ja primitivistliku ideoloogia jutlustamisse mähkunud. Romaani ideoloogia mind niiväga ei ärritanudki, ilmselt tunduvad sellised ideed lihtsalt nii uskumatult tobedatena, et ma ei suudagi neid väga tõsiselt võtta. Ja lõppude lõpuks pole romaani tegelased meie mõistes enam päris inimesed, ehkki nad pealtnäha inimesi meenutavad, nii et nende tegevusloogikat ning mõttearendusi ei saagi inimkonna jaoks selle reaalsel ning tänapäevasel kujul mingiks "moraliseerivaks eeskujuks" pidada. Kindlasti mängib romaani "sõnumi" juures oma rolli ka kirjutamisaeg - seitsmekümnendate alguses hakkas sajandi keskpaigale omane meeletu usk tehnoloogilisse progressi tasapisi taanduma ja süvenesid hirmud looduskeskkonna, ülerahvastatuse ning muude probleemide pärast.
Teksti loeti eesti keeles

Ulmevaldkonnas on teoseid, millest inspireerituna olen kasutusele võtnud termini arbitraarulme. Arbitraarne siis selles tähenduses, et suvaline, meelevaldne. Kui arbitraarulmet viljeleval autoril on vaja teoses mingit pööret, lahendust, põhjendust jne siis leiutab ta selle käigupealt, pööramata vähimatki tähelepanu sellele, kas uus element on mingitpidi loogiline, seotud eelneva sündmustiku, teose üldise dünaamika või sellega, mida me üldiselt maailma toimimise mehhanismidest teame. Sisuliselt, kui üldse, on ratsukäik  põhjendatud vaid selle üldise sõnumiga, mida autor meile edastada tahab. Üks mõte viib teiseni, leheküljed täituvad ja lõpuks polegi päris selge, mis see nüüd välja kukkus - ilukirjanduslik või esoteeriline teos, monograafia või pühakiri.
 
Umbes nii on lood ka Simaki "Jumalate valikuga", mille kohta olen ka mina kuulnud, et tegu on autori hilisema loomeperioodi ühe tugevama teosega. Eks ta ole. Teosest saame teada, et suurem osa maa inimestest on järsku kuhugi ära kadunud, maha on jäänud vaid käputäis, peale selle veel robotid. Roboteid pole nii väheste inimeste teenindamiseks sellises koguses vaja, seega otsivad nad endale ise tegevust ja vuravad katkematult ringi; akud neil ei tühjene ega ole ka muid rikkeid, sest neid ei ole.
 
Selle käputäie inimestega on jälle nii, et esiteks hülgavad nad masinad, sest ei oska neid parandada ja üleüldse on loodusega harmooniliselt kokkuelamine palju üllam. Selle tagajärjel kaovad neil ära kõik haigused, ühtlasi kasvab eluiga kümnetes kordades. Need, kes on (USAs) suguliini pidi indiaanlased, pöörduvad tagasi esivanemate elustiili juurde, s.t et hülgavad ka robotid ning on selle võrra veel õilsamad. Suurem osa mahajäänutest avastavad eneses teleporteerumise võime (seda, kuidas nad teleporteerudes miskile võõrale planeedile jõudes seal end näiteks keset ookeani või vulkaani südamest ei avasta või kuidas nad üleüldse välistavad teleporteerumise eluks kõlbmatule planeedile, me muidugi teada ei saa, aga ilmselt polegi vaja) ja andekamad neist hulguvadki mööda ilmaruumi aastasadade kaupa ringi, söögi- ja ülalpidamise muret ei paista neil igatahes olevat. Et asi mahajäänute jaoks kurb poleks, siis on mõni neist varustatud telepaatiavõimega, mis võimaldab neil rõõmsat sidepidamist kõigi teeleläinutega.
 
Võib täitsa olla, et vanemas eas, kui tervis pole enam see, mis enne ning kõik see värk, mis maailmas toimub, tundub juba suuresti arusaamatu saginana, tulebki peale igatsus mineviku ja lapsepõlve järele, kus kõik oli lihtsam, õigem ja rohelisem. Lisaks tahaks puhtalt elukogemuse pealt öelda välja olulisi asju. Noh, et tegelikult oleme me kõik täiesti valesti teinud, alates esimesest tööriistast. Umbes selles võtmes tulebki vist "Jumalate valikut" interpreteerida.
Teksti loeti eesti keeles

Arvasin, et tegu on kõige kehvema Simakiga, mida eales lugenud. Kuid siis avastasin vasakust veerust (teoste nimekirjast) ka "Talismani vennaskonna" ...
Teksti loeti eesti keeles

Ma ei tea... See raamat tundub küll puhtalt kirja pandud olema selleks, et autor saaks oma heietused ja nägemuse inimkonna hädadest jutuvormis välja tuua. Mõtted on ju toredad, ainuke häda, et lugeda oli seda küll paras piin.
P.S. Loodetavasti toimetus ei pahanda, lisasin eestikeelse tõlke andmed.
Teksti loeti eesti keeles

Simak on kirjutanud ühe enda lemmikuima raamatu “Nagu õieke väljal”. Mõnda raamatut olen talt veel lugenud aga piinlik lugu, ei mäleta nii mõnestki neist väga midagi (kui “Libainimesed” välja arvata). Aga see selleks, igaljuhul hakkasin huviga “Jumalate valikut” lugema, eriti kuna raamatu tagakaanel olev jutt tõotas meeldivat rahulikutempolist pastoraalulmet. Simakile on üldiselt kombeks kasutada peategelastena tavalisi inimesi ning tegevuski kipub toimuma igapäevastes meeleoludes.



No jah, eks seda ju oli ka. Minu jaoks on kõige hullem kui raamat on… igav, mida ta antud juhul ka märkimisväärses osas oli. Isegi korralik saepuru on parem kui selline “meh”-tüüpi lugemiskogemus, kus on ja pole ka. See polekski nagu Simak vaid mingi… ma ei teagi. Marje Ernitsa “Kuukerijad” tuli vägisi meelde.


Raamat räägib sellest, kuidas osa inimkonda on rännanud Maalt välja. Käputäis inimesi on jäänud Maale, peamiselt indiaanlased ning perekond Whitney. Maa peal on elu läinud omasoodu, inimestel on tekkinud telepaatiavõime ning elatakse väga-väga kaua. Robootika on ühtepidi korralikult arenenud ning osad robotid on lausa kristlusse pöördunud, osad tegelevad hoopis superaju arendamisega. Ühel hetkel aga pöörduvad maailmarändurid… st täherändurid koduplaneedile tagasi.


Kõlab kõik ju väga hästi ning huvitavalt? No täpselt, ideed on jummala head aga teostus liiga suures osas sirge seljaga lati alt läbi joostud. Õnneks lõpupoole läks tegelikult üsna huvitavaks ja tuli väärt ideid. Aga kokkuvõttes täitsa hämmastavalt lahja ja naiivse keelekasutusega raamat. Samas lugesin ta üsna kiirelt läbi seega midagi ta’s on. Vahepeal jättis kuidagi YA mulje enda lihtsuses ja kohatises napakuses.


Aga ma ei taha seda raamatut ainult kritiseerida. Sest tegelikult oli Simaki siin ja seal ikkagi tunda - ning ka kehv Simak on täitsa kobe lugemine. Jube kahju, et just lõpupoole asetleidev konflikt jäi visandlikuks, äärmiselt hillitsetuks ning pealiskaudseks. Samuti oli tegelasi natuke liiga palju, kõik jäid kriipsujukudeks.


Eraldi kiidaks jälle Orpheuse raamatukogu sarja koostaja Raul Sulbi pikka järelsõna, mis annab autorist ja ta loomingust väga hea ülevaate.


Endale riiulisse seda raamatut tagasi ei pannud, läks Raamatuvahetusse (ning sealt uue omaniku suunas sekunditega teele, järjekord oli pikk-pikk).



Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: juuli 2020
juuni 2020
mai 2020
aprill 2020
märts 2020
veebruar 2020

Autorite sildid: