Kasutajainfo

Clifford D. Simak

3.08.1904-25.04.1988

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Clifford D. Simak ·

Enchanted Pilgrimage

(romaan aastast 1975)

eesti keeles: «Nõiutud palverännak»
Tartu «Fantaasia» 2007

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
3
7
3
0
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (13)

Taas üks väga hää Simak. Otse loomulikult otsast otsani täis härjapõlvlasi, nõidu ja muid imeelukaid. Seekord on tegemist suurepärase ja ilmeka looga sellest, kuidas reaalsus kord kolmeks paralleelseks maailmaks lõhenes ja mismoodi need kolm taas ääri- veeri kokku said... Kusjuures tegevus ei toimu mitte meie maailmas ja selguseni jõudmiseks tuleb kangelasel läbida pikk tee.
Teksti loeti inglise keeles

Lugu, mis stiilipuhta fantasy`na algab, ent lõpuks sf rööpasse maandub. Ja tekib pisuke kahtlus, kas selline sobitamine ikka kõige parema tulemuse andis. Mõneti meenutab küll Andersoni samasuguseid asju, ainult ümberpööratud vaatenurgaga.

1975.aastal leiab teadlane Mark Cornwall ühe ülikooli raamatukogust haruldase köite sisse peidetud käsikirja, mida kadunuks või siis legendiks peeti. Ta varastab selle, ent teda jälgib üks paha munk ja sarikahärjapõlvlane (noh, selline, kes katuse all elab). Sellest lugu käivitubki.

Cornwall leiab käsikirjast juhatust Iidsete juurde (need sellised mütoloogilised olendid, keegi ei tea, kas ja kes nad üldse on). Teda jälitab Inkvisitsioon, ta asub teele ja seltskonnaks kujuneb veel paar olendit Väiksema rahva seast (nemad peavad Iidsetele üle andma surnud eremiidi poolt kivikirve), gnoom ja koera eest on neile pesukaru. Teel haagitakse külge veel üks noor kena naisterahvas, kelle vanemad kunagi Wastelandist tulnud.

Tee viib üle Borderlandi Wastelandi, kus teatakse olevat sada ohtu ja palju mõistatusi. Selzkonda jälitab Inkvisiitor Beckett. Palju seiklusi ja madinat.

Müsteeriumid lahenevad ruttu ja nende asemele tekib palju uusi, kui kohtutakse kellegi härra Jonesiga. See sell on sellesse maailma laekunud meie 1975.aastast ja räägib, et kunagi avastati mingi moodus, kuidas maailm kahte erinevasse lahutada... Siis nad eraldusidki. Tegevuspaigaks olevas siis ei mingit tehnoloogiat, vaid maagia ja üleloomulikud kollid.

Lõpp, nagu öelud, juba puhas sf - tulnukad, robotid, galaktilised teaduskeskused jms. Romaan kuulub ilmselt nende Simaki ülekomponeeritute hulka, kuhu kõiksugu olendeid ohtralt kokku kuhjatud. Mingisugune tervik siiski moodustub. Samas, ei saa kuidagi üle tundest, et asi on veidi kiirustades kirjutatud ja kipub kohati logisema. Üllatuseks olid mõned jõhkrad vägivallastseenid...ikka väga jõhkrad ning ka üks kena ja liigutav erootiline koht.

"Neli" tundub igati kohase hindena.
Teksti loeti inglise keeles

Täiesti nõus Golikoviga (temalt ma selle raamatu saingi, aitäh :-) .) Teose suur häda oli minu arust suure osa tegevuse (rõhutan - suure osa, mitte kogu!) etteaimatavus - esimestes peatükkides sekendavad mingid imeelukad ja sa tead, et nad lähevad koos matkama, leitakse neidis ja sa tead, et lõpuks riputatakse ta peategelasele kaela (kuigi pean jälle eelarvustajaga nõustuma, et Simak teeb seda hästi ja stiilselt). Raamatus oli kohti, mille eest ma annaks selge 6-e (nagu näiteks see, mis inkvisiitoriga lõpuks ette võeti), samuti kui põnevaks läheb (minu arust) siis, kui fantasy SF-iks üle kasvab; kuigi, jah, lõpp kannatab nagu tormamise ja ülekomponeerimise all. Kokkuvõtvalt aga ülimalt loetav raamat.
Teksti loeti inglise keeles

Selle raamatu kohta ei oska lihtsalt midagi arvata. Tegemist on ühe questi kirjeldusega fantasy maailmas. Teepeal kohtutakse paljude imelike nähtustega ja huvitavate asjadega, mis sellisesse maailma ei kuulu ja mille kohta ka üldisemat infot ei anta, vaid lihtsalt mainitakse möödaminnes. Pärast pikka ja rasket seiklust jõutakse sihtmärgini, mis peaks ilmselt mingi seletuse andma… aga teos lihtsalt lõppeb ja enamus lahtistest otsadest lihtsalt jäetakse lahtisteks.

Lugeda oli vahepeal hea ja mõnus, aga mida selle kõigega öelda taheti ja miks need detailid ja vahepalad vajalikud olid, see kohale ei jõudnud. Raamat sellisena sobiks ehk mingi pikema sarja alguseks, aga üksikteosena on asi küllaltki nõrk. Võibolla on tegemist lihtsalt kehva tõlkega, aga vaevalt küll

Teksti loeti vene keeles

Ei saanud ka mina aru, mida vanameister selle looga öelda tahtis. Hunnik kokkukuhjatud detaile, üks fantastilisem kui teine, ja õieti mittekuhugi sumbuv lõpp. Algus stiilipuhas fantasy, lõpp aga kaldub kuhugi sf-i kanti. Lugeda otseselt igav polnud, aga lõpetamise järel on reaktsioon parimal juhul õlakehitus. Siiski pole põhjust nuriseda, et selline raamat nüüd maakeeles olemas on.
Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt mulle Simaki asjad meeldivad. Need on lihtsad ja konkreetsed. "Nõiutud palverännak" tuli mulle nagu löök allapoole vööd. Ei osanud eriti oodata, et vanameister ka midagi sellist kirjutas. Igatahes üldmulje oli alguses positiivne. Sündmustik arenes küll tormilise kiirusega ja natuke liiga lihtsalt, kuid lugeda oli kerge. Siis hakkasid juttu ilmuma SF-elemendid. Ootasin suure põnevusega, kuidas autor kõik oma ideed kokku sõlmib, kuid kahjuks seda ei juhtunud. Tänu sellele oli lõpp natuke pettumust valmistav. Lootsin midagi märksa suuremat. Vähemalt oli tore meelelahutus. Neli
Teksti loeti eesti keeles

Eriline fantasy-f2nn ei ole, aga viimasel ajal ilmunud saasta k6rval oli igati lobe ja m6nus lugemine. Rahast kahju ei hakanud - tugev "4" Lisaks veel juurde, et võrreldes Talismani Vennaskonna nimelise saastaga, taastas jälle usu, et Simakit võib osta.
Teksti loeti eesti keeles

Kuidagi kahetised tunded valdavad. Ühest küljest ladus ja huvitavate detailidega lugu, aga kohati jäi tunne, et midagi sellist ma olen juba lugenud (klišeed). Isegi selline suurmeister tundub olevat "Sõrmuste isanda" tugeva mõju all, seda on selgelt aimata. Selline ebaühtlane raamat. Kokkuvõttes siiski positiivne elamus.
Teksti loeti eesti keeles

Ma ei tea kas asi on tõlkes või on see lugu tõesti nii lihtsakoeline ja lihtlausetes kirja pandud. Härjapõlvlaste kaitseala jättis igatahes kordades parema mulje Simakist. Lõpupoole läks minu jaoks natuke huvitavamaks aga päris nelja ei taha panna nende lihtlausete pärast.
Teksti loeti eesti keeles

Raamat oli muidu tore, aga süžee tundus kohati liiga hüplik, muutudes puhuti päris häirivaks. Vahetult pärast seda lugesin ka "Talismani vennaskonda", eks nad suht ühte auku mõlemad ja näib, et ka Tolkienist (paratamatult?) mõjutet.
Teksti loeti eesti keeles
x
Erkki Lindpere
05.10.1979
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Mulle meeldisid ka lühijutud veidi rohkem. Millegipärast jõudsin Sapkowski lugemiseni alles nüüd, kuigi Witcheri mängud mitu korda läbi mängitud. Hea teada, et ka teisted on kõrgelt hinnanud, mitte pole ma mängude fännina väga erapoolik.Sapkowski stiil meeldib -- kirjeldused on piisavad aga mitte liigsed ja rohkelt dialoogi.Sari läheb tegelikult veel paremaks, kuigi antud romaani järg on veidi igav.
Teksti loeti inglise keeles

Üks parimaid romaane, mida olen lugenud. Stephenson kirjutab ikka väga hästi -- kuigi sõnakasutus ja lauseehitus ei ole just päris sama hea kui näiteks Gibsonil, siis kohati esineb ikka päris korralikke pärle ja mulle meeldis üldiselt rohkem kui Gibson.
Lõpp oli aga kehv.
Teksti loeti inglise keeles

Ma ei tea kas asi on tõlkes või on see lugu tõesti nii lihtsakoeline ja lihtlausetes kirja pandud. Härjapõlvlaste kaitseala jättis igatahes kordades parema mulje Simakist. Lõpupoole läks minu jaoks natuke huvitavamaks aga päris nelja ei taha panna nende lihtlausete pärast.
Teksti loeti eesti keeles

Sattusin just vaatama intervjuud autoriga kus ta räägib, et teda on tüüdanud fantasy üksluisus ja paistab suht veendunud, et ta ise suutis teha "something different". Njah, minu arust oli siin klišeesid küll, aga mingi omapära selles raamatus on. Õnneks pole ma Rowling`ut lugenud, võib-olla seepärast nägin vähem klišeesid kui teised. Maailma päästmiseni lugu igatahes ei jõudnud, loodetavasti ei jõua ka järgmistes osades, mida kavatsen igatahes lugeda.
Teksti loeti inglise keeles

See on esimene Abercrombe raamat, mida lugesin. Meeldis igal juhul rohkem kui Martin. Martini künism hakkas tegelikult juba natuke tüütama. Abercombe esimene teos on vaheldusrikkam ja humoorikam, kuigi ka jõhkram; ta ei võta ennast nii tõsiselt (ja see on hea).
Teksti loeti inglise keeles

Viit ei tõuse käsi panema põhiliselt selle pärast, et tean kui pikk see seeria on, kuigi lugemisel on alles kolmas osa. Suhteliselt väiksemastaabilistest sündmustest -- võrreldes teiste sama žanri romaanidega -- suudab Robert Jordan kuidagi ülipikalt ja detailselt kirjutada. Lugemise ajal see ei häiri ja kohati on isegi päris mõnus, küll aga tundub tagantjärele, et eriti midagi olulist nagu ei toimunudki ja Randi ja tema kaaslaste loo lõpplahendusele pole väga oluliselt lähemale liigutud.
Teksti loeti inglise keeles

Mulle meeldis. Pikkusest hoolimata oli romaan päris tempokas, eriti lõpu poole, kui Caemlynis kõik jälle kokku said, ei toimunud mingit venitamist, mis oli meeldivalt üllatav.Tolkieniga mõjutused on täiesti tuntavad, aga siiski pole tegu koopiaga. Päris Tolkieni põhjalikkust ja süstemaatilisust siin ei tunne, küll on aga maailm meeldivalt keerulisem -- eriti hea ja kurja piiride suhtes.
Teksti loeti eesti keeles

Olen natuke nõus Andreiga. Venimise tunne oli küll ja vahepeal jäi raamat mitmeks päevaks seisma, kuigi esimene osa põhjustas unepuudust. Lõpp ei meeldinud. Jäi ka natuke arusaamatuks, miks just Lyra ja Will nii olulised olid ("mother of all" jne.).
Teksti loeti inglise keeles

Lugemist alustades lappasin kohe raamatut edasi, et vaadata millal siis Aslevjali saarele jõutakse. Ei rõõmustanud eriti, et alles 280. leheküljel. Ei rõõmustanud ka see, et sealt lahkumine toimus alles 300 lk. pärast. Terve selle triloogia juures häirib mind, et iga üksik raamat on keskendunud ainult ühele tähtsale sündmusele, kuigi vahepeal toimub palju väiksemaid Fitzi jaoks olulisi asju. Farseeri seeria puhul see päris nii ei olnud.Lõpp tundus kuidagi liiga läila, ja viimased leheküljed rikkusid terve triloogia ära. Teisest küljest mulle meeldis, et kunagi ei suutnud kõike ära arvata, mis ikkagi edasi juhtub. Alati segas Fitz-Changer vahele ja tegi midagi teisiti.Kokkuvõttes päris hea; kuna ma süvenesin raamatutesse ja vast ka samastusin Fitziga rohkem kui ühegi teise raamatutegelasega kunagi varem, siis ärritasid ka mõningad vead rohkem kui kunagi varem.
Teksti loeti inglise keeles

Kuskil keskel tekkis õudne tahtmine raamat pooleks rebida ja ära põletada. Eriti siis kui Fitz mõtiskles asjade üle, mis tundusid mulle kui lugejale ilmselged, aga Fitz ei jõudnud kuidagi järelduseni. Seda on ka teistes raamatutes olnud, aga siin häiris eriti. Ka oli vastik kuulda mingi sündmuse toimumisest lähiajal ja siis oodata 300 lk. selle toimumiseni, kusjuures vahepeal nagu midagi erilist ei juhtunudki.Aga muidu mulle meeldis.
Teksti loeti eesti keeles

Farseeri triloogia on selle raamatuga saanud üheks minu lemmikutest. Keskmine osa on kahjuks veel küll lugemata (kolmas jõudis enne kohale ja ei jõudnud oodata).Triloogia on minu vähese lugemuse jaoks paljuski mõttes väga erinev kõigist muudest fantasy romaanidest. Siin kirjeldatakse sama palju seda, mis peategelase peas toimub, kui seda mis temaga juhtub või mida ta teeb. See vist ongi, mis muudab ka kõik kirjeldused huvitavaks, kuigi need on vahel päris pikad.Päev tagasi lõpetasin lugemise, aga siiani hõljub see maailm veel pidevalt kuskil mu mõtetes ringi.Kahte asja heidaks ette. Esiteks draakoneid, kuigi nende käsitlus vähemalt tundus mingil määral originaalne. Teiseks läks, nagu enne juba teised on maininud, mägedesse saabumise ja Verity leidmise vahepeal natuke igavamaks. Aga hinnet see alla ei kisu -- just siis kui tundus päris käest ära minevat tuli mingi uus pööre ja läks jälle huvitavaks.
Teksti loeti inglise keeles

Mulle meeldis. Strugatskeid jäljendas tõesti hästi. Kui palju selle nõukogude õhustiku loomises loogikat oli on tõesti küsimus, kuid see ei häirinud piisavalt, et hinnet alla viia. Lõpp oleks võinud parem olla.
Teksti loeti eesti keeles

Tahaksin väga 5 panna, aga esimene osa tundus mõttetult pikaks venitatud sissejuhatusena. Üldse ei meeldinud. Aga õnneks lugesin edasi ja teine ning kolmas osa olid tõesti tunduvalt paremad, viie väärilised. Kokku neli.
Teksti loeti eesti keeles

Muidu igati hea romaan, kuid mind häirisid ikkagi liiga palju need ebaloogilisused. Ei tundunud eriti usutav. Näiteks seda asja, et ahvid ja inimesed käitumise osas vahetavad kohad kuid välimuselt jäävad samaks. Ahvid endiselt oma riiete all karvased, inimesed see-eest alasti kuid ilma karvkatteta.Seega siis päris viite ei pane.
Teksti loeti eesti keeles

Ühinen eelpool Öelduga (negatiivsega). Mulle käis Kõige Rohkem Närvidele see, et mingit Lapsikut Targutamist esitatakse kui "Universumi Mõistust" ja See, Et Igal Pool Kasutatakse Suuri Algustähti. See oli lausa Vastik.Päris Ühe Vääriliseks ma Seda Raamatut siiski Ka Ei pea, nii Et Kaks.
Teksti loeti eesti keeles

Paar lugu olid nõrgapoolsed, aga Pan Grpowski tegelaskuju on väga hea ja enamik juttudest samuti. Täiesti võrreldav Agatha Christiega minu arvates.
Teksti loeti eesti keeles