Kasutajainfo

Clifford D. Simak

3.08.1904-25.04.1988

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Clifford D. Simak ·

Desertion

(jutt aastast 1944)

ajakirjapublikatsioon: «Astounding Science Fiction» 1944; november
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Deserteerimine»
«Horisont» 1968; nr 7
«Horisont» 1996; nr 1 (jaanuar) (Horisondi Extra)
Clifford D. Simak «Linn»

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
6
0
0
0
0
Keskmine hinne
5.0
Arvustused (6)

Esimene jutt Clifford D. Simaki romaanist «Linn», mida ma lugesin... ja tunnistan ausalt, et on ka siiani üks mu lemmikuid...

«Deserteerimine» on ka ainuke sarja lugu, mida kõigepealt eesti keeles lugesin, kõik ülejäänud on loetud kõigepealt vene keeles, siis originaalis ning alles siis maakeeles. Ahjaa «Epiloog» pole vene keeles ilmunud.

See idee maailmast, mis ühe rassi esindaja jaoks on eluks võimatu põrgu ja teise jaoks paradiis... see idee on võimas! Hiljem on seda paljud kasutanud, meenutaks siin kasvõi ühte teist «Horisondis» ilmunud lugu – Poul Andersoni jutustust «Minu nimi on Joe»! Aga teemat on arendanud ja pruukinud pea iga enesest lugupidav ulmeautor.

Muide, nähke vaeva ja otsige üles see vana «Horisont» ning siis te saate aru, miks ma Urmas Alast heaks tõlkijaks ei pea – «Deserteerimine» Rein Saluri moodi on ikka mäekõrguselt parem, kui «Deserteerimine» Urmas Alase sõnadega!

Teksti loeti eesti, vene ja inglise keeles

Kui kõik su töökaaslased ja alluvad peavad sind mõrtsukaks, kui inimesed ei tule tagasi kohta, kust neid on muudetud ja siis saadetud Jupiteri vihasesse maailma, siis mis seal ikka, tarvis ise minna ja kaeda oma silmaga. Ja kaasa võtta oma sõber.

Kui tore on avastada maailm, kus sa tunned end täiuslikuna ja võid suhelda oma sõbraga. Missioonitundelisest mehest saab desertöör, sest tagasi minnes ootab teda kurb saatus. Olla inimene ja saada oma sõbra vaid kõige algelisematest mõtetest aru: millal ta tahab süüa, juua ja välja. Kuplisse naastes peab ta koeraks saama... Kurb saatus, mis?

Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Ruumet
1974
Kasutaja rollid edit_authors
edit_books
Viimased 25 arvustused:

Lugedes tundus nagu tegu oleks näidendi käsikirjaga. Dialoogil oli palju suurem roll, kui tegelaste tegevustel (või pigem tegevusetusel).
Loo oleks kergesti saanud palju paremaks sellega, et kui oleks keskendatud väiksemale arvule tegelastele ja leitud mingi sügavam süzhee. Kirjutada autor justkui täiesti oskas.
Teksti loeti eesti keeles

Raamat oli kobe, kuid lõpp valmistas ka mulle pettumuse.
Suht arusaamatu on, kuidas Zurgutt suutis seda raamatut lugeda audioraamatuna: kirjanik kasutas ülemäära igasuguseid väljamõeldud kentsakaid sõnu, teooriad ja nimesid, mida oli isegi kirjapildis raske jälgida.
Lisaks häiris ka raamatu enda sisemises loogikas olnud aps: tähelaeva 4 erinevat rassi peaksid olema väljasuremise protsessis, kõige vanem rass kõige ennem. Põhjuseks "õigete" mateeriate segunemine "valede" mateeriatega, mis entroopia mõjul oleks tähelaevas pidanud aastasadade juures juhtuma. Esimeses järjekorras näiteks hapnik. 
Teksti loeti inglise keeles

Istunud kord Kunnas, Veskimees ja Berg maha ning hakanud juttu vestma. Õhtu edenedes ja õlle vähenedes läks vaidlus teravamaks ning igaüks proovis tõestada, et ta on parim militaarulme kirjutaja. Lõpuks otsustati küsimust lasta lahendada vahekohtunikul. Ouija laud oli Bergi tõttu nagunii olemas ja seetõttu kutsuti kohtunikuks Castaneda. Castanedat militaristika ei huvitanud, kuid kolmiku jutustamisoskus avaldas talle siiski muljet, ning ka mõnede kirjanike ligipääs füüsilisele maailmale ei teinud tema arust paha. Seetõttu C. tegi ettepaneku, et võiks kirjutada hoopis koos ja ta tuleb ka ise kaasautoriks. Joodud õlle mõjul hakkas Kunnasele, Bergile ja Veskimehele see idee meeldima. Kamba peale otsustati võtta pseudonüümiks "Markus Vetemaa". Ja näete nüüd, mis sellest välja tuli....
 
Raamatut lugedes tundus mulle, et Castaneda mõju käis heas mõttes tublisti kolmikust üle ja kaasautorite militaristlikust retoorikast jäi järgi vaid peategelase taust, mälestused ja mõningane ellusuhtumine. Lisaks tuli raamatusse sisse ka väga palju romantilisi keerdkäike ja oli täiesti arusaamatu, et kellelt see pärines. (Äkki on mõni kaasautor siin veel lisaks?).  Castaneda mõjul hargnes kogu raamat mitmeteks eri reaalsuses toimuvateks süzheeliinideks ja muutis lugemise tõsiseks vägitükiks, mida on ka eelmine arvustaja kurtnud.
 
Lugesin raamatu kaks korda läbi. Teisel lugemisel  suutsin kõiki teemasid enam-vähem jälgida ja (vist) ei jäänudki selles loos minu jaoks mitte ühtegi lahtist otsa :) . Üldmulje oli ülimalt positiivne. Kui see raamat oleks olnud mul Stalkeri hääletuse ajaks loetud, siis oleksin ma hääletanud selle raamatu kindlalt esikohale.  Ainuke kehv detail raamatus: kasutati liiga palju väljendit "muigama". Pikapeale hakkas see kõvasti häirima, kuid hindele mõju ei avaldanud.  Igatahes viin raamatu kohe varsti raamatukokku tagasi, maksan viivise (seda on päris mitme kuu jagu!) ja ostan poest uue.  
 
Väike spoiler: kui raamatu viimane lehekülg veidi arusaamatu tundub, siis tasub üle lugeda ka leheküljed CCCLXVIII ja CDXXXV ja mõtelda veidi ka nimede etümoloogiast ja metafooriast.
Teksti loeti eesti keeles

Sulesepp taob väsinult külmaks jahtunud rauda ja üritab sellele vinte peale väänata. Tagatipuks selgub, et alasi on valmistatud kuivatatud seenest.
 
Teksti loeti eesti keeles

Muhe lugu. Võiks kusagil ajalehes avaldada :)
Loo ainuke viga võib aga olla see, et ma ei suutnud seda teist korda üle lugeda, kuigi väga tahtsin.
 
Teksti loeti eesti keeles

Mõnus lugemine, kuid palju vigu. Eelarvustajad on enamikke vigu juba kirjeldanud, kuid lisaks veel ühe: Üks peategelastest suudab liiga kergesti kokku ajada mitu tuhat mässajat, kuigi kõigile osalejatele on selge, et eesmärgiks on kollektiivne enesetapu-missioon. 
 
Teksti loeti eesti keeles