Üks uuematest Vene ulmekirjanikest, kelle nime ette "nõukogude" panna ei saa. "Moskva 2042" on süngelt lõbus ulmepamflett ajarännust tulevikku. Peategelane satub NKVL-u aastal 2042. Ning näeb ja kogeb mõndagi huvitavat Nõukogude Kommunistlike Vabariikide Liidu ja viimase asukate elust-olust. Kes mäletab nõukogudeaegseid olmeanektoote, sellele vist ei tule üllatusena mitmedki lahendused (näiteks kommunistliku lõbumaja kirjeldus). Kuna romaan meenus mulle seoses genialissimuse mainimisega, siis paar sõna viimasest. Liidus on valitsevaks (ja ainsaks) valitsevaks poliitiliseks jõuks saanud NLKP, Õigeusu Kiriku ja KGB ühinemisel moodustunud Riikliku Julgeoleku Kommunistlik Partei. Viimase vaimlist juhtimist teostavad 5 karvakasvanud näoga meest - Jeesus Kristus, Marx, Engels, Lenin ja mingi poheemliku habemega tüüp. Viimane osutubki Genialissimuseks, Partei ja Riigi juhiks ja väsimatuks valvuriks. Nagu selgub vestlustest isa Zvesdoniga (kes jutu juurde pidevalt "tähte" ette lööb), "on viimame meie kohal, taevas, ja valvab meie järele". Siit-sealt korjub veel tõeterakesi ning kokkuvõtlikult oleks lugu järgmine: Kallis Genialissimus, et vabaneda tülikast tüübist Maa peal ja tagada parem taevane järelevalve, saadetakse läbipaistvas, silmakujulises kosmeselaevas, Maa orbiidile, kus ta vaeseke passibki parema tegevuse puudumisel Maad. Suuremat ohtu sest pole, kuna vaatlusaparatuur piirdub Genialissimuse isikliku silmapaariga. Raskusi esineb muidugi ka õnnelikus tulevikus: nõukogude võimu vana vaenlane Sim Simõtsh (kes end koos valge hobusega lasi ära külmutada ja mõed head aastakümned Shveitsis pangassheifis veetis, sulatakse üles ja ta alustab sõjakäiku kommunismi vastu. Mis sellest saab, lugege ise.