Vist ikka niipalju ei meeldinud, et "nelja" saaks. Kui autoriks oli Itaalia ulme kuninganna, siis tekib tahes-tahtmata küsimus, et ega ta ei ole sohilaps või mõnest viletsa verega kõrvalliinist. Teksti rikkus esiteks ära see, et tüdruk esimeses pooles mõttes igakui fraasi ja liigutust kommenteeris ja teiseks see, et mingisugust sisukamat ja efektset lõpetust ei olnud. Hästi, kolmele võib plussi taha mõelda, et tüdruk raudteejaamas passimas käib. Aga üldiselt mulle autori jutustamismeetod ei meeldinud. Isikliku mõtteavaldusena: et inimkonda teda vaevavate eelarvamuste küüsist päästa on ajarändudeks kõige viletsam põhjendus, mida ma kohanud olen. Parem siis juba üldse niisama, ilma põhjuseta.
