Kasutajainfo

Miikael Jekimov

1991-

  • Eesti

Teosed

· Miikael Jekimov ·

Tormiga saabub ka veritasu

(lühiromaan aastast 2016)

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
0
1
0
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (2)

Lühiromaani (anti)kangelaseks on kurikuulus kosmosepiraat Morgan Must, kosmosemaailma professionaalne kurjategija, kellele endalegi ta kitšiliku kõlaga hüüdnimi nalja teeb. Pärast järjekordset edukat saagiretke otsustab Morgan Koidu Ääre nime all tuntud hiidplaneedi kuule, mis on tuntud kosmosekurjategijate pesitsuspaigana ja mida kimbutavad regulaarselt ülikiirelt puhuvad tapvad tormituuled, mis elanikud siseruumidesse sunnivad, paigale jääda ning rihma lõdvaks lasta. Ootamatult kohtab Morgan humanoidist politseiuurijat Wales Greyd naaberkuult Adarilt, kes räägib talle, et Morgani kambajõmm Mho Cara on Punase Kuuvarju nime all tuntud narkojõugu poolt tapetud. Grey, kellele teeb muret narkojõugu halb mõju algselt Adari poolt koloniseeritud Koidu Varju elanikkonnale, teeb piraadile ettepaneku ajutiselt jõud ühendada ja koos Punase Kuuvarju likvideerimisega ka tolle sõbra eest kätte maksta. Morgan nõustub, ent tegelikult on kõik märksa keerulisem...

"Tormiga saabub ka veritasu" on teine minu poolt loetud Jekimovi tekst eelmisel aastal samuti "Täheajas" ilmunud "Läbi külma metalli" järel. Sarnasusi on neil lugudel päris palju-tegevuskoht kaugtuleviku kosmoses, seikluslik ja hoogne, ent samas sünge ning verine süžee, tegelasteks kurjategijad ja muud eluheidikud, korralikult lahtikirjutatud tegevusmaailmad oma humanoidsete rasside ning tsivilisatsioonidega. Ilmselt hakkab noorel ja paljutõotaval autoril oma stiil välja kujunema, nii et jääb vaid üle loota, et ta jätkab kirjutamist ning mõjuta oma loominguga tulevikus oluliselt kodumaist ulmekirjandust.

Veidi arusaamatuks jäi küll asjaolu, et miks humanoidsel adarlasel on inglise nimi...

Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Ruumet
1974
Kasutaja rollid edit_authors
edit_books
Viimased 25 arvustust:

Istunud kord Kunnas, Veskimees ja Berg maha ning hakanud juttu vestma. Õhtu edenedes ja õlle vähenedes läks vaidlus teravamaks ning igaüks proovis tõestada, et ta on parim militaarulme kirjutaja. Lõpuks otsustati küsimust lasta lahendada vahekohtunikul. Ouija laud oli Bergi tõttu nagunii olemas ja seetõttu kutsuti kohtunikuks Castaneda. Castanedat militaristika ei huvitanud, kuid kolmiku jutustamisoskus avaldas talle siiski muljet, ning ka mõnede kirjanike ligipääs füüsilisele maailmale ei teinud tema arust paha. Seetõttu C. tegi ettepaneku, et võiks kirjutada hoopis koos ja ta tuleb ka ise kaasautoriks. Joodud õlle mõjul hakkas Kunnasele, Bergile ja Veskimehele see idee meeldima. Kamba peale otsustati võtta pseudonüümiks "Markus Vetemaa". Ja näete nüüd, mis sellest välja tuli....
 
Raamatut lugedes tundus mulle, et Castaneda mõju käis heas mõttes tublisti kolmikust üle ja kaasautorite militaristlikust retoorikast jäi järgi vaid peategelase taust, mälestused ja mõningane ellusuhtumine. Lisaks tuli raamatusse sisse ka väga palju romantilisi keerdkäike ja oli täiesti arusaamatu, et kellelt see pärines. (Äkki on mõni kaasautor siin veel lisaks?).  Castaneda mõjul hargnes kogu raamat mitmeteks eri reaalsuses toimuvateks süzheeliinideks ja muutis lugemise tõsiseks vägitükiks, mida on ka eelmine arvustaja kurtnud.
 
Lugesin raamatu kaks korda läbi. Teisel lugemisel  suutsin kõiki teemasid enam-vähem jälgida ja (vist) ei jäänudki selles loos minu jaoks mitte ühtegi lahtist otsa :) . Üldmulje oli ülimalt positiivne. Kui see raamat oleks olnud mul Stalkeri hääletuse ajaks loetud, siis oleksin ma hääletanud selle raamatu kindlalt esikohale.  Ainuke kehv detail raamatus: kasutati liiga palju väljendit "muigama". Pikapeale hakkas see kõvasti häirima, kuid hindele mõju ei avaldanud.  Igatahes viin raamatu kohe varsti raamatukokku tagasi, maksan viivise (seda on päris mitme kuu jagu!) ja ostan poest uue.  
 
Väike spoiler: kui raamatu viimane lehekülg veidi arusaamatu tundub, siis tasub üle lugeda ka leheküljed CCCLXVIII ja CDXXXV ja mõtelda veidi ka nimede etümoloogiast ja metafooriast.
Teksti loeti eesti keeles

Sulesepp taob väsinult külmaks jahtunud rauda ja üritab sellele vinte peale väänata. Tagatipuks selgub, et alasi on valmistatud kuivatatud seenest.
 
Teksti loeti eesti keeles

Muhe lugu. Võiks kusagil ajalehes avaldada :)
Loo ainuke viga võib aga olla see, et ma ei suutnud seda teist korda üle lugeda, kuigi väga tahtsin.
 
Teksti loeti eesti keeles

Mõnus lugemine, kuid palju vigu. Eelarvustajad on enamikke vigu juba kirjeldanud, kuid lisaks veel ühe: Üks peategelastest suudab liiga kergesti kokku ajada mitu tuhat mässajat, kuigi kõigile osalejatele on selge, et eesmärgiks on kollektiivne enesetapu-missioon. 
 
Teksti loeti eesti keeles

Esimene osa ei anna ilmselgelt tervest triloogiast täit pilti ja seetõttu loen arvatavasti vähemalt ka teise osa ära. Lugu ise oli hästi kirjutatud.
Minu silmis ainuke kehv asjaolu oli see, et kogu raamat oli moderne koopia vanast heast "Armastuse Käsitöö"-nduslikust stiilist, millele on mul välja kujunenud sügav vastumeelsus.
Teksti loeti eesti keeles