Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Douglas Adams ·

The Hitch Hiker`s Guide to the Galaxy

(romaan aastast 1979)

eesti keeles: «Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas»
Tallinn «Olion» 1995

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
37
8
6
1
2
Keskmine hinne
4.426
Arvustused (54)
Andri Riid

Hoolimata sellest, et raamatul on müriaad ilgelt vihaseid fänne (ka Eestis, nagu allpoolt näha), allakirjutanu nende hulka ei kuulu. Raamatul on kahtlemata helgeid momente, kuid tervikut pärsib minu meelest ülepunnitatus ja pealiskaudsus. Pealiskaudsus (kohati huvitavate ideede mittelõpetatus ja ilmselt vähesest viimistlemisest tingitud süzhee suvaline hüppamine) ei lase raamatut tõsiselt võtta ja ilmne ülepakkumine absurdi ja jalaga-perse tüüpi huumoriga on lihtsalt lame. Pealiskaudsuse koha pealt parandaks asja võib-olla järgede lugemine. Ilmselt ei saa ma ka kultuurikonteksti puuduliku mõistmise tõttu tihtipeale aru, mida nimelt ühes või teises kohas parodeeritakse. Väidetud on ka, et eestikeelne tõlge pole eriti õnnestunud. Ei tea. Seda ma ka ei usu, et tõlkija suudaks üliheast raamatust viletsa kokku keerata. Nii vilets see tõlkija ka nüüd ei olnud! Lõppresultaadiks on ikkagi see, et ehkki nii selle raamatu kui tema järgede inglisekeelseid elektroonilisi variante pole just eriti raske hankida, pole ma seda millegipärast veel teinud ning hindeks niru kolm. Pealiskaudne raamat pealiskaudsele inimesele.
Teksti loeti eesti keeles
Üllar Lindmaa

Tegelikult loetud kahes keeles. Väärib kõrgeimat hinnet ideedekülluse ja laheda huumori pärast. Pärast "Aktuaalse kaamera" vaatamist kui mõtteis see inimelu vaev ja viletsus on lohutav tutvuda kirjatükikga, kus kohe alguses sellest taagast vabanetakse (st maailm õhitakse). Vaidleksin veidi eelkirjutajaga - Adamsi võlu seisnebki selles, et ta kõiki ideid välja ei arenda, et ta paljud mõtted, mis mõnegi teise autori käes seriaaliks ketruks, ainult alustamist või viitamistväärivaks loeb. Samas - Adamsi absurdihuumor ei ole päris kõigile sobiv("Addamsite perekond" on tema kõrval üsna tavapärane) ja on oma olemuselt on ta ka üsna fantastikaväline, nii et seda raamatut ei pea tingimata ulmekana tõlgendama.
Teksti loeti eesti keeles
Riho Kurg

Absoluutselt hea! Viie palli süsteemis 42! (Dont'' Panic! Raamatu järgi on see vastus kogu Elu ja Universumi tähtsamaile küsimusele) Kõrgeimat hinnet on väärt juba idee roboti enesetapust :) Aga on ju veel tervelt 5 raamatut selles triloogias. Kahjuks ei ole ajapuudusel kaht printida-lugeda jõudnud..
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Raul Sulbi

Nojah, nii viletsat raamatut annab otsida. Mina pole igatahes teist sellist leidnud. Nalja saab ulmezhanris tunduvalt paremini teha. Tõlkest ma parem ei räägigi.
Teksti loeti eesti keeles
Targo Tennisberg

Ärge lugege seda raamatut eesti keeles!!! Lihtsalt sellepärast, et seda raamatut pole põhimõtteliselt võimalik korralikult ära tõlkida. Originaal on pehmelt öeldes viimase peal (5-pallisüsteemis samuti 42). Pole iial kätte sattunud raamatut, kus esimese paarikümne lehekülje jooksul nii palju asju juhtub. Järjed jäävad natuke nõrgemaks, aga see ei kahanda HHGTTG enese väärtust.
Teksti loeti inglise keeles
Killu

Kas just ulme... Aga sinnapoole küll. Pila UK elu üle, täpsemalt küll Londoni elu üle. On ära tunda seadused, tegelased... Inimeste kõnelemisviis. Stilistiliselt väga hea, fragmentaarsus annab erilise võlu. On väga meeldiv lugeda raamatut, kus ei aima, mis järgmises lauses juhtub.... Kokkuvõttes: arvan, et raamat tundub väga hea eelkõige neile, kes on Londoni elu ja inglise kultuuriga kursis, aga on hea ka niisama lugedes. Väga head laused! (Kui eestikeelset tõlget peaks hindama, annaks 1 palli).
Teksti loeti inglise keeles
Argo Vessmann

Raamat on rohkem kui hea. Ja eestikeelne tõlge rohkem kui vilets. Huvitav kuidas järgmine osa tõlgitakse? Meenutades eestikeelse variandi viimast lauset: lähme teeme ühe kiire ampsu Universumi A"äre Restoranis. (mälu järgi taastatud). Originaalis: We''ll take a quick bite at the Restaurant at the End of the Universe. Siin on tegu inglise keelse sõnamänguga, mida isegi jooonealuselt ei ole seletatud...
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Andres Kärner

Mnjah. Eelnevate arvustajate poolt on juba palju ära öeldud... Ise lugesin esmalt inglise keeles ja pärast eesti keeles - ei ütleks, et see tõlge nüüd _nii_ vilets kah on. Kuigi ilmselt on ainult eestikeelset versiooni lugenutel mulje kehvem. Aga igal juhul "viit" väärt raamat!!!
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Toomas Sildvee

Tipmine teos ,absoluutselt krestomaatiline ,mille tõlkimine nõuab vähemalt autoriga võrdväärse sõnavara olemasolu. Soovitatav lugeda ühes tükis koos teiste "viieosalise triloogia" osadega.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Avo Nappo

Kordaks veelkord eelpool sisuliselt juba välja öeldud mõtet: ma ei kujuta ette kuidas oleks võimalik seda raamatut originaaliga võrreldavalt heal tasemel teise keelde tõlkida. Eestikeelset varianti ei ole ma paraku näinud. Kyll aga vedeleb riiulil venekeelne tõlge. Ja ka see oli täiesti ootuspäraselt nõrk. See raamat lihcalt koosneb ebaproportsionaalselt suures osas ingliskeelsel sõnademängul. Niiet soovitus: ärge lugege seda raamatut yheski teises keeles peale originaali. Teiega juhtub see, et te saate omale tegelikult viimasepeal oleva asja kohta koletu eelarvamuse. Tegemist *ON* krestomaatilise teosega ja tyybid kes vastupidist väitma tulevad, kutsun ma kahevõitlusele ;) Hinne on loomulikult viis.
Teksti loeti inglise keeles
Laur Salundi

Kuidagi uimane oli kohati ja liialt hüplik, aga muidu üldjoontes loetav. Huumor oli kohati päris tasemel. Paras selline kiiksuga lugu. Suuremat mõtet sealt ka ei maksa otsida, vahest ainult vastust kõigele (elule, universumile). Eks ta oli selline imelik raamat: ajaviiteks hea, süvenemiseks mitte. Fännimiseks on paremaid tükke küll.
Teksti loeti eesti keeles
Tundmatu Arvustaja

Eks ta ole. Mulle meeldis vast kõige enam autori minimaalne maakesksus. Lood, milles tulnukad võitlevad Maa pärast, mis on "kirjeldamatult hinnaline asi universumis", näivad mulle haiglase enesearmastuse sümbolitena. Siin hävitatakse Maa, kuna ta jääb lihtsalt tee-ehitusele jalgu... "Nelja" sai sellepärast, et lugukisub pisut liiast sinna "sürri" kanti. Algul on üsna huvitav lugeda, lõpus kisub veidu tüütuks.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Jüri Kallas

Ma olen kogu aeg sõimanud neid nn. ulmefänne, kelle jaoks ulme piirdub eelkõige Tolkien-Adamsiga. Kuigi see raamat saab minult viie, sõiman ma neid fänne ka edaspidi: andke vanamehele andeks. Minu arust on sellised fännid täpselt samasugused, kui need soodad, kes vaatavad mõne Hollywoodi sopaulmeka ära ning otsustavad nende järgi kogu ulmezhanri üle. Ideaalne raamat pinnapealsele inimesele, et seltskonnas lõugu laiutada. Kuigi raamat on võrratu, on õudne, et sedavõrd suur kogus idioote seda loeb! Ning siis kogu aeg lalisevad, et "don't panic" ja "Level 42" jne. Püüdke olla... tegu on lihtsalt ühe pläruläralooga, mis mõnusalt kirja pandud ning ei sisalda oluliselt mingeid sügavaid mõtteid. Ostsin omal ajal selle Eestis välja antud Piibli layoutis omnibusi... lugesin ühe hingetõmbega läbi, naersin ja unustasin. See ongi selliste teoste saatus. Nüüd tõlkimisest: minu arust pole olemas tõlkimatuid teoseid, on vaid sitad tõlkijad. Säherduste kultusteoste puhul on aga tavaline, et tõsine tegija mõtleb ja kaalub tükk aega, enne kui kallale asub... vahepeal on aga kusagilt välja ilmunud keegi, kes on asja kiirelt ära teinud. Tulemust võiks võrrelda sellega, et seni kuni lohe tapmiseks valmistuv õilis rüütel mediteeris, palvetas ja relvi ihus, ilmus kusagilt metsast mingi mats, kes väärikale lohele siis vaikselt mürki andis ning seejärel malakaga tümaks tagus. Nahk raisus ja tore asi kah ära lörtsitud. Ilmunud eestikeelsele tõlkele võiks ette heita eelkõige just seda, et ajuti pole tõlkija raamatust lihtsalt aru saanud. Ning aru pole ta saanud üsna triviaalsetest asjadest, mis näib pigem viitavat kehvale keeleoskusele (mitte tõlkijavõimele). Originaalis lugedes tundub kõik ju nii lihtne! Olen lugenud üsna mitmeid ja märksa paremaid tõlkeproove sellestsamast asjast. Tegelikult on Douglas Adams lihtsalt üks meedia abil tunnustust leidnud nähtus, mis kogemata on (sellisest) tavatasemest paremaks osutunud. Mingit superoriginaalsust ta nüüd küll ei oma, lugege võrdluseks kasvõi Robert Sheckleyt, kes pole samuti ju mingi lagi... Ühes ülalpoolses kirjatükis mainiti "ülioriginaalset" roboti enesetapu ideed! Sorry ma olen sellel teemal lugenud vähemasti kümmet paremat lugu, mille ilmumisaasta Adamsist varasem on. Lugemist Vääriv Krestomaatiline Kommerts!!! Kas ja kus duell toimub?
Teksti loeti inglise ja eesti keeles
Arvi Nikkarev

Optimist arvab, et on alati võimalik halvemini tõlkida, pessimist peab seda tõlget kõige halvemaks. Täna olen ma pessimist. Igat teost on võimalik hästi tõlkida. Lugesin selle sarja teist köidet soome keeles ja veetsin kaks väga mõnusat õhtut. Sedamoodi siis.
Teksti loeti eesti keeles
Must Kass

Lihtsalt eelkirjutaja tasakaalustamiseks punktid kirja. Teose headusest ja tõlke viletsusest on eespool piisavalt juttu, aga annaks punkte ikka teosele endale, mitte tõlkijale.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Indrek Pärli

Mnjahh .... Oli ja ei olnud ka. Algus täitsa paljutõotav, aga mida rohkem lõpu poole, seda enam hakkasin igavlema. Tekkis tunne, nagu oleks tegemist mitte maailmakuulsa ulmekirjanikuga, vaid kunagises noorteajakirjas "Põhjanael" ilmunud pubekate esimeste kirjanduslike katsetega. Lootsin palju, palju asjalikumat .... Kurb.
Teksti loeti eesti keeles
Siim Espenberg

Eks ta selline pilamise raamat oli. Mingit sügavat mõtet pole sealt tõesti vaja otsida, sest seda pole seal (väljaarvatud kogu elu mõtte vastus, mis on 42). Raamatu vaimukus ja huumor (ka ideed) olid päris tasemel (kuigi Pratchett kirjutab minu meelest paremini). Seda siiski paiguti, sest vahepeal tundus raamat ilgelt ülepingutatu ja pealiskaudsena. Tundus selline hüplik. Vahel aeti mõnusalt jaburat ja tõesti naljakat juttu, kuid vahepeal jälle tehti tõesti väga magedat huumorit ja mõnes kohas jättis süzhee ka soovida. Kuid kõik see ei tähenda, et raamatu võiks lugemata jätta. Enesetapu tegi minu meelest laevaarvuti mitte robot. Hindeks paneks "4".
Teksti loeti eesti keeles
Siim Sõber

Heast huumorist ei saa kunagi küllalt, ja seda hitchhikerites jätkub. Kuna ma kohe kuidagi ei mõista sarja teisi osi erinevalt hinnata, siis äsan ilma pikema keerutamiseta kõigile osadele, mida lugenud olen viied ära.
Teksti loeti inglise ja eesti keeles
Ats Miller

Kõik oluline on eespool ära öeldud, aga oma (suhteliselt madala) hinde lisan tasakaalu mõttes, sest eestikeelset varianti sellisena nagu ta on, küll millegiks erakordseks pidada ei saa. Teoses on kuhjaga häid ideid ja ütlemisi, ent tervikuna meenutas ta mulle 70-ndate "Meelejahutaja" kosmilist varianti, ja följetoniks on ta tüütult pikk. Raamatu mõõte välja ei anna, kuna pole tegelasi, on karikatuurid ja pole tegevust, on sürr koogelmoogel. Lugesin mõnuga, aga teist korda küll kätte ei võta.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Plärazhanris viis. Ei saa sama mõõdupuuga hinnata erinevaid asju - üks asi on HHGTH, teine "Ceux de Nulle Part" ja kolmas "Meister ja Margariita". Kui neid omavahel võrdlema hakata, saaksid kaks esimest ühed ja viimane viie. Ometi panin esimesele viie, teisele nelja vist ja kolmandale samuti viie. Latid on erinevad. Tegemist on ammendamatu paroolide allikaga ning suurepärase pläraga, mille lugemine jätab hea tunde. Ometi ei tahaks ma seda teist korda lugeda, nagu näiteks "Asumi" või "Meremaa võluriga" olen mitu korda teinud. Selle tõttu käivad mulle ka HHGTG järjed närvidele - sellisete teoste massilisel produtseerimisel pole mingit väärtust. Kui HHGTG tahab miskile originaalsusele pretendeerida (plärazhanris on ta seda kahtlemata), siis jäägu ometi selleks! See võiks olla ta peamine väärtus tulevaste põlvede silmis ja just seda väärtust järjed lammutavad. Miski pubeka õhkamine, et "miks ta küll siinkohal pooleli jättis" ei muuda asja, selles raamatu võlu seisnekski. Aga mis teha, kunst nõuab ohvreid, raha paneb rattad käima ja kirjastajad tahavad järgi ... Ei viitsinud ka inglise keeles üle lugeda, mida võiks siin eelkõnelejate arvustuste põhjal teha - kaua sa ühe pläraga ikka aega raiskad!
Teksti loeti eesti keeles
Grey

Seda teost lugeda oli täitsa huvitav kogemus, pidevalt tuli raamat käest panna ja kõvasti naerda. Ideaalne võimalus lõõgastumiseks ja ennast ümbritsevast ära lõikamiseks. Absurdsusega võib ikka päris kaugele jõuda. Film iseenesest polegi nii hea kui raamat, aga üldiselt võib ka vaadata. Raamat ületab, minu arvates, filmi mitmekordselt.
Teksti loeti eesti keeles
Ray D. Noper

Nonii... mida nüüd kommenteerida lisaks eelpool öeldule... Douglas Adams on vaieldamatult absurdiulme klassik ja parim esindaja, keda leida võime... Tema hindamine mingis 5-palliskaalas on aga ka täiesti absurdne ja tegelikult mõttetu... Sellest hoolimata, 5
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Mulle meeldivad Adamsi absurdsed lood. Paistab ju elu isegi aeg-ajalt mõnevõrra absurdne. Siis on hea lugeda, kui keegi selle kirja on pannud. Terve see viieosaline triloogia on hea selle poolest, et suhteliselt raske on ära arvata, kuidas peategelane supist välja pääseb, ehkki selles, et ta pääseb, võib olla kindel vähemalt esimese neljas jaos. Tõlkes lähevad mõned naljad kaduma, kasuks tuleks ka Briti tausta tundmine.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Saara

Kuidagi imelik on keskmisest nii palju madalamat hinnet anda. Aga ilmselt on viga pigem zanris kui raamatus. Üks geniaalne paik siiski on, minu mäletamist mööda tõlkest sõltumata (kunagi juhtus ingliskeelne variant pihku, aga ei viitsinud süveneda, sest olin juba eesti keeles lugeda jõudnud) - nimelt see, kus peategelane mõtleb? pomiseb? - vahet pole - :"Kollane." Kõik ülejäänu on kahjuks liiga laiatarbekaubalik ja asja pärisväärtus jääb varju. Kurb.
Teksti loeti eesti keeles
mcpat ( naine )

Kahjuk kugenud ainult eesti keeles. Mulle tundub nii, et ikka peaaegu kõik kes inglis keeles nii palju jagavad, et aru saada heast raamatust, räägivad et orginaal (kui originaal on inglis keeles)on parem. See on ju loogiline, et tõlkes läbeb palju kaduma, kuigi palju on teha tõlkijal jne...Raamat oli minu arvates suurepärane, kuigi ei saa seda võrrelda ta mõne teise parema raamatuga. Aeg ajalt läks asi kuidagi segaseks, aga seda kompenseerisid kõvad naljad. Kui juba tead, et kindlasti mõni kõva kild varsti tulemas siis kohe peab edasi lugema, see on juba lugemist väärt
Teksti loeti eesti keeles
Antti Asi

Kui sul on vaja lihtsalt tuju tõsta siis on see suurepärane raamat selle saavutamiseks. Liigitage Adamsit kuidas tahate, liigitamatuks ta jääbki. Selleks, et Adamsi huumorit mõista peab ... ma ei oskagi seletada, suutma temaga samal lainepikkusel mõelda. Paljud inimesed on lihtsalt nii suured relistid, et nad ei suuda oma mõistust vabaks lasta. Nad loevad raamatu läbi ja siis viskavad nurka kui saasta ise seejuures öeldes, et täielik absurd. Ärge lugege siis selliseid asju! Free your mind! Elu ei koosne ainult reaalsusest. Lase oma mõtetel uidata ja tee seda koos Adamsiga. Kena õhtupoolik ja ilmselt ka suurem osa ööst on sisustatud. Asi on seda väärt!
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Kalevipoeg

Njah, kuigi to~lge ei ole ehk see, mis ingliskeelne algvariant, ei puudu tal siiski omad va"a"rtused ja sai naerdud mo~lema yle. Järgedega nii ei olnud, need olid nagu yhtlasemad. Ega jah, viit olen no~us vabalt andma, mulle huumor meeldib. Seda nii eesti- kui inglise keeles. Ja Adams seda pakub. Loos on ko~ige meeldivam just see probleemi puudumine. Kui kusagil nagu midagi sellist hakkakski tekkima, siis libiseb autor sellest haruldase kergusega yle ja keerab ko~ik naljaks. Ja see mulle meeldib. Vähemalt Adamsi puhul. Paroolidest nii palju, et kellele nelikymmend kaks, kellele robotid, aga meil koolis oli omal ajal see ko~ige meeldjäävam just kollane. Ja raamatu algus. See, kus Maa kiirteele ette jäi. Edasine oli asja lisa. Mis esialgu ju sugugi tarbetu pole. Noh, hiljem muutub tekst muidugi liigseks, aga esialgu sellist probleemi nagu veel pole.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Aivar Yorick

Viimases presidendivalimiste eelses "Kahvlis" küsisid saatejuhid kandidaatidelt pealtnäha absurdseid küsimusi. Kiur Aarma tahtis Rüütlilt teada, et kui vastus on 42, siis mis on küsimus? Rüütel aga ei olnud nähtavasti kommenteeritavat teost lugenud ning nii ta poetaski: "Nelikümmend üks".

Mulle absurdihuumor istub täiesti. Sellega ei ole nii, et korra naerad ning siis unustad. Et MP "The Meaning Of Life" on mõeldud ühekordseks vaatamiseks? Pigem mitte. Ning - absurdihuumorit ei saa viljeleda mitte igaüks, ka selleks on annet vaja

Avaldan ka sügavat lugupidamist tõlkijale, kes on Adamsit suhteliselt hästi edasi andnud. Muideks, mina lugesid tõlke toda varianti, kuhu kirjastus oma käppasid korrektorite näol polnud veel külge ajanud. Trükiväljaandega on mitmeid erinevusi, olgu kas või pealkiri - "Galaktikas hääletaja käsiraamat". Ja Argo Vessmann, viimane lause on seal: "Me võtame kiire suutäie Restoranis Universumi Lõpus".
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Miks peab igast raamatust väga sügavat mõtet otsima?
Inglise keeles on Adamsit tõesti mõttekam lugeda, mul ses mõttes vedas, et esimene osa sattus originaalis kätte.
Teksti loeti inglise keeles
CyberRax

Ega tegelt eestikeelsel versioonil ka suurt viga olnud. Vähemalt olid naljad veidi selgemini mõistetavad.
Teksti loeti eesti ja inglise keeles
Janek H.

Veider, et ma polegi veel seda arvustanud. Üldiselt oli see ajuvabadus siiski suhteliselt normaalne, aga kui ma peaks veel mõne sellise veidruse jutti lugema siis ma enam küll viit ei paneks. Douglase huumori eristab Pratchetti huumorist esimese laksuga kohe ära.
Teksti loeti eesti keeles
Martti Allingu

Mida ma oskan öelda - klassika. Jättis mulle kustumatu mulje. Seda peab muidugi originaalkeeles lugema - muidu läheb palju kaduma.
Teksti loeti inglise keeles
Lauri Heinsalu

Juhtus selle sarjaga siis selline lugu, et lugesin halvas järjekorras, nii et esimene osa sattus kätte eelviimasena(või viimasena, mõni aeg on möödas teiste lugemisest, nii et pole ise ka päris kindel). Eks seletatud on kenasti juba ja endal pole eriti midagi lisada. Kindlasti jäi nii mitmeski kohas midagi arusaamatuks, kuna sai loetud originaalkeeles, mis pole veel küllalt hea, et mõista kõiki tema peidetud sõnamänge. Aga meeldis, enamgi kui mõni teine osa.
Teksti loeti inglise keeles
Tarmo Õuemaa

Viimased aastad on olnud nii, et kui keegi hakkab mult kavala näoga küsima, mis on elu mõte, tõmbub mul käsi rusikasse. Naljadega on ju see häda, et ka kõige paremad neist väsitavad ära ja lõpuks hakkavad iseendale vastu töötama. Kuidas siis sellist raamatut, kust on pärit lõpmata palju tänaseks kulunud nalju, hinnata?

Esmalt mõtlesin, et virutan “nelja” - kes pole lugenud, võib lugeda küll, hea väike raamat. Teisalt mäletan selgesti, kuidas ma seda fidonetist allatõmmatud kujul eesti keeles esimest korda lugeda sain. Üsna varsti tuli see raamatuna ka välja ja ma oleksin peaaegu auto alla jäänud, sest tegin raamatu raamatupoes lahti ja ei suutnud pilku sealt enam tõsta, nii et Narva maanteel üks autojuht meeleheitlikult pidureid krigistama pidi. Olin vaimustuses, nagu mitu sõpragi. Raamatust sai nädalaga räbal, rääkisime sõpradega omavahel ainult pöidlaküüdimehe kildusid kasutades. Järelikult esmamõju põhjal peaks panema “viie”.

Et otsusele jõuda, mõtlesin raamatu nüüd uuesti läbi sirvida. Sirvimise asemel lugesin päris korralikult, mitmes kohas mugistasin mõttes naerda ja avastasin, et ma mäletan täiesti uskumatult suurt osa sealsetest naljadest. Kiirtee, vogonite luule, baabeli kala, hiired, ebatõenäolisuse mootor, Maa, Norra fjordid, Marvin. Peaaegu kõike. Järelikult ikka on kõva raamat.Ja tegelikult pole ju paha, et kogu selle jaburduse jaoks on laevamootori kujul olemas ka põhjendus, mida tihti ei ole isegi tõsises pulpulmes.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Chris

Mulle jääb täiesti arusaamatuks selle raamatu fenomen. Ei olnud eriti naljakas, ei olnud eriti huvitav. Oli küll aimata, et autor ise nautis enda teksti ja kilde. On levinud arvamus, et vindi ülekeeramine ja seosetu jura kokkukirjutamine annab loole mingi müstilise lisandväärtuse või vaimukuse aura... paraku mitte minu jaoks. Kui roosad prillid eest võtta, siis ei saa mööda tõsisasjast, et see raamat pole tegelikult suurem asi.
Teksti loeti eesti keeles
Olev Toom

Nonäed, ainult 40 aastat läkski, kuni ma kultusteose kätte sain. Võib-olla hoidsin seda ka hilisemaks, nagu lõunasöögist parimat pala lõpuks... Noh, et, kui isegi Musk ühe tsitaadi tähtsa koha peale kirjutab, siis peab raamatus ikka midagi olema.
Ning järjekordselt avastasin oma peakuju sobimatuse. Ei olnud seal suurt midagi.... alguses "Kollane." andis lootust, kuid edasi läks, nagu eelarvustajadki on öelnud killurebimiseks killurebimise pärast. Ja kõiksugu kunstkaamera objekte oli mägede viisi kokku kuhjatud, kuid nende vajalikkusest ma aru ei saanud. Vahel mulle tundus, et autor oli kirjutamise ajal pisut "Lucy in the Sky with Diamonds"...
Ja üsna lugemise alguses tulid selgelt silme ette "Ijon Tichy kosmoserändude päevikud". Absurdi on sealgi kuhjaga..., kuid tundub parem. A' ju erinevalt mõnest eelarvustajast ma sattusin sobivas (õrnas) eas lugema Lemi, kuid mitte Adamsit. Ega mina süüdi ei ole, et Adams oma raamatu kirjutamisega tosin aastat hiljaks jäi ;)
Läbi ma teose lugesin ja üldiselt suundus hinne "kahe" kanti, kuid siis meenus koht, kus Zaphod žestidega juhitavat raadiot kuulas, ja sellise suurepärase ettenägelikkuse eest tuleb pall juurde.
 
Teksti loeti inglise keeles
Mart Pechter

The Hitchhiker's Guide to the Galaxy on humoorikas ulmelugu või ulmesketšide sari. Lugu algab Inglismaal, kus peategelane Arthur Dent püüab kaitsta oma majakest lammutamise eest (selle asemele rajatakse parajasti kiirteed). Ootamatult ilmub kohale tema sõber Ford Prefect, kes teatab, et maailmalõpp saabub mõnekümne minuti pärast.
 
Ford on tegelikult tulnukas, kes töötab reporterina "Pöidlaküüdi reisijuhi" väljaandes ning ta ei eksi. Planeedi kohale ilmub Vogoni tulnukate laevastik, mis hävitab Maa, et selle asemele rajada hüper-kiirtee. Arthur on ainus maalane, kes sellest pääseb, sest osava hääletajana meldib Ford neid mõlemat sekund varem sama laevastiku pardale.
 
Samal ajal aga röövib Linnutee teises otsas galaktika president Zaphod Beeblebrox eksperimentaal-ajamiga kosmoselaeva ning põgeneb, kannul poole universumi politseijõud. Kui nende kahe seltskonna teed juhuslikult ristuvad, siis tuleb välja, et tuttavad pole mitte ainult Ford ja Zaphod vaid ka Arthur ja Zaphodi salapärane kaaslane Trillian...
 
Omamoodi huvitav kogemus on lugeda raamatut, mille suuremad lööklaused on praeguseks juba nii sügaval popkultuuris, et neid teavad ka inimesed, kes Adamsit või "Pöidlaküüdi reisijuhti" muidu nimetada ei oskaks. See pole muidugi otseselt puudus, sest minu arvates ei kuluta liigne kasutamine mitte asja enda väärtust vaid pigem hoopis kasutajat.
 
Asi iseeneses ongi antud juhul jätkuvalt tugev. Veidi ketserlikult võiks küll öelda, et ulmeline osa ei ole siin tegelikult see kõige parem osa. Asjad mis haakuvad otseselt Inglise elu-oluga on lihtsalt kuidagi loomulikumalt parodeeritud. Vaimustav sõnavahetus kiirtee plaanide peitmise teemal või stseen kohalikus pubis hetk enne maailmalõppu on heaks näiteks.
 
Esimesed peatükid ongi seetõttu kõige võimsamad. Kuid kuigi peab tunnustama autori julgust Maa ilma liigse tseremooniata õhku lasta, kaob sellega ka mingi osa sellest kindlast pinnast, mis varem tema huumorit toetas. Kulda leidub ka edasisel teel (fjordide eest auhinna saamise seletamine võtab üsna tabavalt kokku kõik erinevad kultuuripreemiad), kuid harvem.
 
Eraldi võib ka välja tuua, et tegemist on ikkagi eelkõige lõdvalt seotud sketšide koguga. Kuigi autor on ilmselgelt vaeva näinud, et nende vahele ka kandev lugu tõmmata, paistab kogu kremplit koos hoidvat hõbedast teipi ikka siit-sealt. Filmiversiooni lisainfos nentisid tegijad samuti, et loo täiendav tugevdamine ja ühtlustamine oli nende kõige raskem ülesanne.
 
Loodetavasti ei kõla see kõik ülemäära kriitiliselt, sest tegelikult kuuluvad teose parimad hetked ikkagi kõigi aegade tippu. Teisest küljest aga pole nõrgemad kohad mitte ajale jalgu jäänud, vaid kardetavasti pole need kunagi tegelikult väga head olnud. Lugedes ongi hea juba eelnevalt arvestada mõlema poolega.
 
Hinnang: 7/10
Teksti loeti inglise keeles
x
Andres Veer
1975
Kasutaja rollid
Viimased 24 arvustused:
Andres Veer

Imelikud lausekillud ühe-kahe lehe peal. Mõtteid on, aga jäävad õhku. Tahaks miskit tunda ja siis autor lõpetab... nõrk. Mõnest jutust saaks hea luuletuse, keelerütm tuli ka jutustuse sees välja: selle eest kolmekas, küll miinusega :(
Teksti loeti eesti keeles
Andres Veer

Ma armastan lähituleviku nägemusi. Distraction on just selline raamat, mis paneb meid kõiki nautima mõtisklusi lähituleviku üle. Sterling suudab usutavalt kirjutada ja ma ei mõtle keset lugemist, et ohh see nüüd on mingi jama või täielik ulme, saab nautida. Minu jaoks oli Distractioni kandvaks ideeks just pealkiri ise: distraction, miks küll inimesed on nii häiritud ja ei suuda normaalselt elada, miks me peame üksteist segama, teineteisega võistlema ja lihtsalt tünga tegema. Faktiliseks märkuseks Avole laborirotid olid Haiti mitte Jamaika neegrid.

Soovitan!
Teksti loeti inglise keeles
Andres Veer

Raamat, mille kaanel on lugemissoovitusena kirjas `The king of high-concept SF.`

Teose kandvaks ideeks on inimese püüd minna kosmosesse elama. Nii öelda järjekordne kosmosevallutus, mis seekord toimub 21. sajandi keskpaigast kuni 22.sajandi keskpaigani. Tehnika arenedes on osa entusiaste endale hobikorras ehitanud lennukeid, mis suudavad maa orbiidile ronida kasutades ära maa pooluste kohal olevaid magnetvälju. Orbiidile tiritakse ka majad, kus siis rikkamad tegelased saavad elada. Kosmoses elamine pole üleliia kallis aga ka mitte odav, nii et esialgu kolivad sinna vaid entusiastid. Seal kosmosekogukonnas pole makse, politseid ega muid riigile omaseid organeid, käib vaba kauplemine omavahel ja püüd naabreid üle trumbata jne jne. Sellele suht rikkale kogukonnale tahavad käpa peale panna suurriigid ja nii tekibki võitlus oma nationi eest. Raamat on ülesehitatud ühe perekonna loole läbi kolme (nelja) põlvkonna.

Tuleb ka öelda, et kuna autor on inglane, siis kumab läbi ameerikavastalisus ja üldse on suht palju poliitikat sisse topitud ja täiega ameeriklastele sisse sõidetud alates NASA kosmoseprogrammidest kuni praegusele ameerika maailmajuhtimispoliitikale ja tuleb tunnistada, et eurooplasena on seda väga mõnus lugeda.

Väga meeldis ka autori julgus tuua sisse suurel hulgal erinevaid `teadussaavutusti`, mida siis inimesed ka igapäeva elus kasutasid. Põnevamad olid muidugi keemiatööstuse saavutused meditsiini vallas. Toon ka ühe näite paljudest, töötati välja mingi rohi mis muutis heterod homodeks ja vastupidi. Ja selliseid asju oli raamatus tõesti palju.

Mis närvidele käis oli raamatu ülesehitus. Raamat on jaotatud kolmeks suuremaks asümmeetriliseks peatükiks. Esimene on kõige pikem ja on vana naise memuaar tema elust ja tuleb tunnistada, et kohati muutus see nutulauluks või sonimiseks, mida ei viitsind lugeda. Teine osa on sisu poolest parim, see on edasi antud kahe mehe vaatevinklist, kes on erinevatel pooltel. Ja kolmas osa... see võiks ka olemata olla, aga saan autorist aru et raamat tuleb kuidagi kokku võtta. Kuigi ülesehitus on vilets moodustab see siiski piisavalt seotud terviku.

Autori kirjutamisstiil ei ole väga ladus ja ka tegevuste tempo on suht aeglane seetõttu on raske lugeda. Samas ideede küllus ja poliitika sissetoomine kompenseerib need puudujäägid.
Teksti loeti inglise keeles