Kasutajainfo

Eugene Ionesco

26.11.1909-28.03.1994

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Vadim Šefner ·

Skromnõi geni

(jutt aastast 1963)

ajakirjapublikatsioon: «Nedelja» 1963; nr 41
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Tagasihoidlik geenius»
antoloogia «Diogenese latern: Valimik nõukogude ulmejutte» 1976

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
11
2
1
2
0
Keskmine hinne
4.375
Arvustused (16)

Ei meeldinud mulle see lugu. Mingi ilgelt tagasihoidlik sell leiutab ja midagi ei avalda. Aga mitte selles pole asi. Uimane lugu oli. Mitte midagi ei pakkunud. Muidugi peale mõningase irvitamise. Teised teevad mingeid pooletonniseid konserviavajaid ja saavad kuulsaks. Aga lugu ise... no vabandust. Ei meeldinud ja enam vist ei loe kah.
Teksti loeti eesti keeles

Võimas jutt!!!

Olen seda lugu ikka oma veerandsada korda lugenud.

On keegi Valeri Rovnõi, kes on sihuke tagasihoidlik geenius... mida kõike ta küll ei leiuta. Jutu sisust ei kavatse ma siin pikemalt enam rääkida, tekst on eesti keeles kergesti kättesaadav ning igaüks võib selle ise ära lugeda. Lummab jutu toon ning see kuidas autor annab nappide vihjetega ääretult huvitava ja põhjaliku pildi ajastust ning inimestest. Meenutage kasvõi seda kohta, kus Valeri Rovnõi leiutas fotoka, mis tulevikku pildistas!!!

Sihukest juttu lugedes tuleb mulle alati meelde Samuel R. Delany vastus küsimusele, et miks ta just ulmet kirjutab: «Tavaproosas saan ma teha peaaegu kõike, mida ka ulmes... kuid ulmes saan ma teha kõike mida tavaproosas ning ka palju enamat veel.»

Mis siin enam lisada. Vast seda, et «Tagasihoidlik geenius» oli tuntud luuletaja esimene ulmelugu ning seda taset on ta hoidnud tänaseni.

PS: Eestikeelses variandis puudub viimane lause: KODANIKUD, OODAKE UUSI SUURI AVASTUSI!

Teksti loeti eesti ja vene keeles

Kehva n6ukogude humoreski tasemel kirjapandud ulme(?)lugu, mille lugemise jarel jaab ainult yks kysimus - miks autor paberimaarimisega tegeleb?
Teksti loeti eesti keeles

Andri, nalja teed või? "Vaesekese" järel tolle kogumiku raudselt parim jutt! Jutte kus säärane leebetooniline kuid tabav satiir inimlikkusega sedavõrd hästi kokku on sobitatud.. kindlasti leiab veel aga hetkel kyll ei tule yhtegi sarnast meelde. Võimalik et see lugu oli liigpalju oma ajastus kinni? Ei tea, peab yle lugema.
Teksti loeti eesti keeles

Minu arust kogumiku pärle “Krabisaare” ja Podolnõi parimate lugude kõrval. Jutu fantastilised leiutised ei domineeri, tooni annavad tegelased ja nendevahelised suhted. Päriskirjandusele omaselt suudab autor köita lugejat peategelase käekäiguga. Muidugi 5+.
Teksti loeti eesti keeles

Kui just satiirina lugeda, siis miks mitte ... Mind ainult on ära tüüdanud hetkel Münhauseni stiilis satiir ja selle pärast tahaks kolme panna. Aga miski põlevate silmadega pätakas on veel meeles küll :) ja lugu saab nelja kätte ...

Kui selle arvustuse kirjutasin, oli ilmselt tuju kehv ja kõht tühi... Koos "Viie veaga noormehe" läbilugemisega 14. okt. 3 aastat hiljem otsustasin ka selle tüki hinde väärikasse kõrgusse tõsta.

Teksti loeti eesti keeles

Ulme??? Kuid siiski hea ja rahulik jutt. Mõnus on lugeda seda lugu vahelduseks mingitele märuli juttudele. Jutt oli minujaoks igati muljet avaldav. Moraali sai ka sellest tunda nimelt: meie vahel on tegelikult inimesi kes on ülitargad kuid väga tagasihoidlikud ja selliseid ühiskond ei pane lihtsalt tähele. Selle asemel aga kiidetakse mingeid pooletoobiseid jobukakke, kes avastavad mingisuguseid poole tonniseid konservi avajaid (see oli ojektiivne näide.). Hea lugeda seda lugu oleks nagu rahustavas kirja stiilis kirjutatud. Minul maandas igaljuhul stressi ja ajas peale hea uneka.Soojade soovitustega minu poolt. Lihtsalt mujet avaldav.
Teksti loeti eesti keeles

Väga hea lugu! Ja köidab just see, mille Arvi Nikkarev välja tõi - kõik need uskumatud leiutised, neist libisetakse lihtsalt üle, need ei oma mingit tähtsust. Jutt on lihtsalt inimesest ja tema tunnetest, kõik muu on vaid taustaks. Vaieldamatult üks huvitavamaid lühijutte mitte ainult Diogenese antoloogias, vaid (vähemalt minu jaoks)üldse.
Teksti loeti eesti keeles

Peategelane selline tagasihoidlik mehike. Nõukogude inseneri tüüpi. Ainult väike veidrus oli tal--leiutas imelisi asju. Väga armas jutuke.
Teksti loeti eesti keeles

See ei ole ulme, see on ulmeatribuutidega jõuetu irisemine tolleaja nõukogude trööstitu reaalsuse üle. Sünge suuruseta eskapism. Jälk.
Teksti loeti eesti keeles

Kulla rahvas, kas te kunagi midagi kunstist olete kuulnud. Kunst on selline asi, millel praktiline tarbimisväärtus puudub, kuid teinekord on ikka ilus vaadata ja omada. Antud loo näol on absoluutselt ja igasuguse kahtluseta tegemist kunstiga. Seda enam, nagu Jyrka ka mainis, et on tegemist luuletaja esimese ulmelise proosatykiga. See, et lugu omab ulmelisi elemente on absoluutselt kurat teab mitmenda järguline ja ka see, et seal on kirjutatud inimestest ja nende tundmustest. Vaadelgem seda lugu tervikuna kui sügavalt naivistlikku kunstiteost, kas ta pole siis ilus. Mis loebv sisutühjus, seda on ju suurem osa kujutavat kunsti. Loeb see, kui teostus on meisterlik ja inimesele meeldib. Mulle meeldis.
Teksti loeti eesti keeles

Ma ei saa aru nendest, kes seda päris ulmeks ei pea. Kui nii paljude leiutistega jutt ka ulme ei ole, mis siis veel? Peategelase nimi polnud Valeri, vaid Sergei Vladimirovit$. Ja mingit irisemist olude üle ma tähele ei pannud.
Teksti loeti eesti keeles

Loo naiivne patriotism oli kohati veidi tobe: aga äkki satuvad fotod välismaa luure kätte, põleta parem ära. Aga muidu päris loetav.
Teksti loeti eesti keeles

Armas une-eelne jutuke. Naivistlik, liigutav ja ilus. Kahju, et see kõik nii lihtne pole. Mõtlen seda elu, elukest. Aga tegelikult, pole mul kahju midagi, aga ikka on mõnikord hää lugeda midagi südantkosutavat.
Teksti loeti eesti keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:

 Üldiselt oleksin "nelja" pannud, kuid et kaasarvustaja Ats Miller hindas teost "täiesti ilge suhtumise eest teistesse rahvastesse" "ühega", pannes samas täpselt samasuguse suhtumisega "Kadunud maailmale" "viie", püüan pisut õiglust jalule seada.
Teksti loeti eesti keeles

Teate, vanasti, kui inimesed veel teaduslikku maailmavaadet pooldasid,  käiski osa tolle tutvustamisest just nii. "Romaanid teadusest" või kuda see määratlus Verne'il oligi. Obrutšov tahtis lugejatele tutvustada paleontoloogiat ja valis sihukese esitusviisi. Punkt.
Pall läheb maha 1) "kõik-tõendid-kadunud"-lõpu ja 2) Doyle'i raamatu mahategemise eest saatesõnas.
Teksti loeti eesti keeles

Minu arvates kindlustab selleteemalise kogumiku tegemine iseenesest neli palli, millele kogumikku kuuluvad jutud liidavad mingi arvu, mis halvemal juhul muidugi võib negatiivne olla. Vaatame.
Hinde "5" said minult kaks juttu,
"4" -- neli,
"3" -- viis ja
"2" -- üks.
Millest nähtub, et 1) hinnete jaotus sarnaneb gaussiaaniga niivõrd nagu ta sellise praktiliselt olematu valimi korral üldse sarnaneda saab ja 2) kõver on nihutatud arvtelje kasvava haru poole (keskväärtus on 3,58). Seetõttu on lähtekohaks olnud neljale pallile ühe lisamine igati põhjendatud.
(Ja tegelikult oleksin "viie" ka eelneva lobisemiseta ära pannud).
Vigisemise mõttes märgin siiski, et värdkeelend "positrooniline aju" tulnuks välja toimetada. Eestikeelne termin on olemas 1965. aastast.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu kirjeldab MvM-i tegemist väljaspool Igavikku ja mõnesid selle käigus esilekerkivaid jamasid. Õige hinne oleks 4,5 ning seekord otsustas sõja  võitnud masin "nelja" kasuks.
Teksti loeti eesti keeles

Häbi tunnistada, aga ma tõesti pole kõiki Asumi osasid lugenud, ja hinne tuleb sellelt lähtekohalt. Kui olen haigutavad lüngad oma teadmistes likvideerinud, hindan uuesti.
Teksti loeti eesti keeles

Lugemine läks erakordse libedusega ja ühe palli võtab maha ainult järgnev tekstijupp:
"...misjärel taevas iga nädalaga aina enam tähtedega täitub, sedamööda kuidas Siwenna oma orbiidil üha enam Linnutee keskme poole vaatama hakkab."
Kui just loo ülesehituse jaoks vaja pole, pole vaja astronoomilisi jaburdusi kirjutada.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu käis edenedes vaikselt maha ... ja eelmistes arvustustes tehtud märkus tegelaskujude kohta on kah õige.
Teksti loeti eesti keeles

Kurat, nii haiget lugu saab harva lugeda! Heas mõttes, ma mõtlen. Ja "peopessa vahtimine" on mõnus :D
 
Teksti loeti eesti keeles

Olgu looga kuidas on, kuid mõte, et inimkonna õitsengu huvides tuleb likvideerida Galaktikaimpeeriumi tekkimise võimalus, ei käi Hea Doktoriga küll kuidagi kokku. 
Teksti loeti eesti keeles

Hakatuseks: Kristjan Rätsep -- "Catch That Rabbit" oli just üks kahest "I, Roboti" jutust, mis "Kadunud robotist" välja jäid.
Susan Calvinit ma nii välitöödel hästi ette ei kujuta, kuid üldiselt oli jutt täitsa tasemel. Ütleme, "Lenny" tasemel.
Teksti loeti eesti keeles

 Asimoviga on tõesti vähe pistmist, kuid vist seepärast meeldiski see jutt mulle algmaterjalist enam.
Teksti loeti eesti keeles

Nojah, see "Seiklusjuttude" sarja raamat saab "viie" juba üksnes nostalgilistel kaalutlustel. Ja illustratsioonide pärast. Kui olin kümnene, ei õnnestunud mul leida piisavalt paksu tekki kaitsmaks end selle pildi eest, millel lihasööja dinosaurus Malone'i taga ajab.
Kuid kasutan võimalust inimkonna hoiatamiseks: ärge jumalapärast lugege "Maracoti sügavikku" originaalis. Või vähemalt jätke see pooleli samas kohas, kus eestikeelne tõlge lõpeb. Sest edasi tuleb hullu koera unenägu.  
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Mõne pisema venna täielikul jutukogul oleks vähemalt täielikkuse väärtus, siin kaalub selle paar suurusjärku üles sisu väärtus. 
Teksti loeti inglise keeles

Hm... kas Lem luges selle jutu läbi ning otsustas kaheksa aasta pärast kondikavale ka muskulatuuri kasvatada?
Teksti loeti mitmes erinevas keeles