Kasutajainfo

Eugene Ionesco

26.11.1909-28.03.1994

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Juri Nikitin ·

Fonar Diogena

(jutt aastast 1972)

eesti keeles: «Diogenese latern»
antoloogia «Diogenese latern: Valimik nõukogude ulmejutte» 1976

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
4
4
4
3
0
Keskmine hinne
3.6
Arvustused (15)

Vat see on selline lugu, mis on mulle pidevalt meeldinud. On selline huvitav teine ja õpetlik. Ei maksa ikka olulisi ülesandeid arvuti hoolde usaldada. Või tuleb enne ikka kontrollida, mis ülesande arvutile annad. Sest nagu Geeri seadusest on teada: Arvutiprogramm teeb seda, mida te käsite tal teha, ja mitte seda, mida te tahate, et ta teeks. Niipalju siis sellest. Lugemistväärt lugu igal juhul.
Teksti loeti eesti ja vene keeles

Tore ja napp lugu... kõik paigas ja palju ära öeldud.

Valitakse kontaktoreid esimesele mõistuslike olendite kohtumisele. Üks kandidaat on kindel... kuniks arvuti ta kandidatuuri tagasi lükkab. Antud inimene pole salliv võõra maitse suhtes!

Autor on meenutanud, et seda juttu avaldasid erilise innuga kõik endised sotsmaad, kuna neile olevat ta üsna mässulisena mõjunud – vastuhakk üldtunnustatud ja vaidlustamata arvamusele! Võib ka nõnda mõista, kuid nagu iga hea tekst, võimaldab ka see lugu mitmeid tõlgendusi.

PS: Siin paar arvustust allpool vigisevad erudiidid, et jutt ei lisa miskit inimese-arvuti teemale... aga kas pidi, vä? Kirjandus tegeleb siiski inimprobleemidega, ka ulmekirjandus!

Teksti loeti eesti ja vene keeles

Ühinen järelkõneleja arvamusega. Pole midagi erilist inimeste/arvutite vastuolu pikas hallis reas. Erilist eruditsiooni üles näidates julgen veel väita, et polnud midagi uut ka inimsuhete kujutamise seisukohalt.
Teksti loeti eesti keeles

Millegipärast lugu mulle muljet ei jätnud. Tavaline selline.Inimeste arvamusi mittearvestavaid arvuteid ja roboteid on ju paljudes lugudes. Kummaline, et kogumiku üks nõrgim lugu andis raamatule pealkirja.
Teksti loeti eesti keeles

Ja siit moraal: arvuti olgu ainult nõuandja osas, otsustagu ikka inimene. See kuidas inimene millegi üle otsustab ei allu rangele loogikale. Hea lugu, lühidal ja täpselt ära öeldud mis taheti. Ainult selle eest viie panen, muidu oleks nagu rohkem viis miinusega.
Teksti loeti eesti keeles

Oli mis ta oli, kuid hea ta oli. Seda muidugi, et idee arvuti streigist inimese tahte vastu on tavaline kuid selles jutus oli antud probleem hästi serveeritud. Ma ei ütleks seda, et see oli Diogenese laterna kõige halvemaks looks (pareim ka muidugi mitte) "Te teate mu nime" ja "Simson 12." olid minuarvates tunduvalt magedamad. Moraal oli selles jutus tõesti olemas nimelt: kõiki otsuseid ei saa teha arvuti. Arvuti ei saa olema kunagi inimesest parem ju. Arvuti käitub programmi järgi kuid inimene vajaduste ja instinkti järgi. Lugu oli iseenesest hea ja soovitan lugeda.
Teksti loeti eesti keeles

"Diogenese laterna" lugude kohta kehtib, et kui teised kiidavad, siis mina laidan, ja vastupidi.

See jutt tundus mulle pooltootena, mitte valmis loona. Skelett, millel liha ümber pole. 2+. Ja sihuke andis veel kogumikule nime. Mina pannuks kogumiku nimeks "Intelligentsi proov".
Laur Salundi ja Jaanus Trolla ütlesid moraali ära.

Teksti loeti eesti keeles

Mitte et yldse ei oleks meeldinud. Lugeda k6lbas, kuid vaimustust ei tekitanud. Meeles on, j2relikult midagi temas ikka oli. Yle lugema kyll ei kutsu.
Teksti loeti eesti keeles

Legendi järgi käis Diogenes ka päevasel ajal läidetud laternaga mööda tänavaid - enda sõnul selleks, et ausat inimest leida. Ilmne viide sellele, et tõde kõnelevat inimest pole olemas. Ehk arvuti on parem?

Tjah, jutu pealkiri on küll naelapea pihta, kuid lugu ise oli mage ning mittemeeldejääv.

Kui üldse miski hämmastas, siis eelarvustajate arvamus loo moraalist. Minu meelest võib seda risti vastupidiselt mõista - laske otsused arvutil teha, need on õiglased ja põhjendatud. Aga seda mõistagi juhul, kui arvutiks pole Skynet või TehnoTasand. :-D

Teksti loeti eesti keeles

Vanasti oleksin kõrgema hinde pannud, kuid nüüd tundus lugu sinna kohustusliku sallivuse suunda minevat.
Pealkiri on muidugi asjaks.
Teksti loeti eesti keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:

 Üldiselt oleksin "nelja" pannud, kuid et kaasarvustaja Ats Miller hindas teost "täiesti ilge suhtumise eest teistesse rahvastesse" "ühega", pannes samas täpselt samasuguse suhtumisega "Kadunud maailmale" "viie", püüan pisut õiglust jalule seada.
Teksti loeti eesti keeles

Teate, vanasti, kui inimesed veel teaduslikku maailmavaadet pooldasid,  käiski osa tolle tutvustamisest just nii. "Romaanid teadusest" või kuda see määratlus Verne'il oligi. Obrutšov tahtis lugejatele tutvustada paleontoloogiat ja valis sihukese esitusviisi. Punkt.
Pall läheb maha 1) "kõik-tõendid-kadunud"-lõpu ja 2) Doyle'i raamatu mahategemise eest saatesõnas.
Teksti loeti eesti keeles

Minu arvates kindlustab selleteemalise kogumiku tegemine iseenesest neli palli, millele kogumikku kuuluvad jutud liidavad mingi arvu, mis halvemal juhul muidugi võib negatiivne olla. Vaatame.
Hinde "5" said minult kaks juttu,
"4" -- neli,
"3" -- viis ja
"2" -- üks.
Millest nähtub, et 1) hinnete jaotus sarnaneb gaussiaaniga niivõrd nagu ta sellise praktiliselt olematu valimi korral üldse sarnaneda saab ja 2) kõver on nihutatud arvtelje kasvava haru poole (keskväärtus on 3,58). Seetõttu on lähtekohaks olnud neljale pallile ühe lisamine igati põhjendatud.
(Ja tegelikult oleksin "viie" ka eelneva lobisemiseta ära pannud).
Vigisemise mõttes märgin siiski, et värdkeelend "positrooniline aju" tulnuks välja toimetada. Eestikeelne termin on olemas 1965. aastast.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu kirjeldab MvM-i tegemist väljaspool Igavikku ja mõnesid selle käigus esilekerkivaid jamasid. Õige hinne oleks 4,5 ning seekord otsustas sõja  võitnud masin "nelja" kasuks.
Teksti loeti eesti keeles

Häbi tunnistada, aga ma tõesti pole kõiki Asumi osasid lugenud, ja hinne tuleb sellelt lähtekohalt. Kui olen haigutavad lüngad oma teadmistes likvideerinud, hindan uuesti.
Teksti loeti eesti keeles

Lugemine läks erakordse libedusega ja ühe palli võtab maha ainult järgnev tekstijupp:
"...misjärel taevas iga nädalaga aina enam tähtedega täitub, sedamööda kuidas Siwenna oma orbiidil üha enam Linnutee keskme poole vaatama hakkab."
Kui just loo ülesehituse jaoks vaja pole, pole vaja astronoomilisi jaburdusi kirjutada.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu käis edenedes vaikselt maha ... ja eelmistes arvustustes tehtud märkus tegelaskujude kohta on kah õige.
Teksti loeti eesti keeles

Kurat, nii haiget lugu saab harva lugeda! Heas mõttes, ma mõtlen. Ja "peopessa vahtimine" on mõnus :D
 
Teksti loeti eesti keeles

Olgu looga kuidas on, kuid mõte, et inimkonna õitsengu huvides tuleb likvideerida Galaktikaimpeeriumi tekkimise võimalus, ei käi Hea Doktoriga küll kuidagi kokku. 
Teksti loeti eesti keeles

Hakatuseks: Kristjan Rätsep -- "Catch That Rabbit" oli just üks kahest "I, Roboti" jutust, mis "Kadunud robotist" välja jäid.
Susan Calvinit ma nii välitöödel hästi ette ei kujuta, kuid üldiselt oli jutt täitsa tasemel. Ütleme, "Lenny" tasemel.
Teksti loeti eesti keeles

 Asimoviga on tõesti vähe pistmist, kuid vist seepärast meeldiski see jutt mulle algmaterjalist enam.
Teksti loeti eesti keeles

Nojah, see "Seiklusjuttude" sarja raamat saab "viie" juba üksnes nostalgilistel kaalutlustel. Ja illustratsioonide pärast. Kui olin kümnene, ei õnnestunud mul leida piisavalt paksu tekki kaitsmaks end selle pildi eest, millel lihasööja dinosaurus Malone'i taga ajab.
Kuid kasutan võimalust inimkonna hoiatamiseks: ärge jumalapärast lugege "Maracoti sügavikku" originaalis. Või vähemalt jätke see pooleli samas kohas, kus eestikeelne tõlge lõpeb. Sest edasi tuleb hullu koera unenägu.  
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Mõne pisema venna täielikul jutukogul oleks vähemalt täielikkuse väärtus, siin kaalub selle paar suurusjärku üles sisu väärtus. 
Teksti loeti inglise keeles

Hm... kas Lem luges selle jutu läbi ning otsustas kaheksa aasta pärast kondikavale ka muskulatuuri kasvatada?
Teksti loeti mitmes erinevas keeles