Kasutajainfo

Eugene Ionesco

26.11.1909-28.03.1994

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Kir Bulõtšov ·

Võbor

(jutt aastast 1971)

ajakirjapublikatsioon: «Znanije – sila» 1971; nr 3
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Valik»
antoloogia «Diogenese latern: Valimik nõukogude ulmejutte» 1976

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
9
5
1
0
1
Keskmine hinne
4.313
Arvustused (16)

Raske juhtum. Järjekordne lugu identiteedi problemaatikast. KB mulle millegipärast ei istu ja seepärast on "3" kerge ebaobjektiivsuse varjundiga, aga mis teha.
Teksti loeti eesti keeles

Neli, kuna ta jättis mõnevõrra külmaks, sellisel teemal oleks saanud minu meelest ka parema loo kirjutada. Sellest hoolimata loetav ja soovitatav lugu.
Teksti loeti eesti keeles

Minuarust võrratu lugu!

Nagu ka enamus ülejäänud Kir(ill) Bulõtðovi loomingut.

Tulnukas Maal (Nõukogude Liidus), tulnukas aimab, et ta tavaline inimene pole, aga ega ta ennast sellest häirida lase... elab rahulikult edasi. Kuni ühel päeval tullakse talle kodumaailmast järele, aga tulnukas otsustab siia jääda.

Süþee, millest aja jooksul sai nõukogude ulmes totaalne kliðee... aga Bulõtðovil on kõik värske ja puhas.

Ilus ja väärt lugu... südamlik.

Teksti loeti eesti ja vene keeles

Millegipärast on mulle Bulõtshevi lood alati meeldinud. Ka seda oli nauding lugeda. Ilmselgelt ei olnud autoril kulm kortsus seda juttu kirjutades. Kasvõi stseen pargis, kus peategelane ennast ja Katrinit ämblikuna laseb näida. Loo üldtoon on poeetiline. Hindamine on alati subjektiivne, minult 5.
Teksti loeti eesti keeles

Mis siis ikka lugu oli igati OK. Tulnuka elust maapeal nii, et teised inimesed seda ei tea, et nende vahel on tulnukas. Kuid harilikuks kipus see, et üks inimene seda teadis ja selleks oli keegi naine. See jättis kuidagi viisi Super man´ i maigu asjale juurde. Aga siiski rohkem selle loo kallal norida ei ole. Jutt meeldis ja ta oli heaks vaheldueks Diogenese laternas . Peale selle oli kirjutatud väikest viisi musta huumoriga (nt: kui muutis ennast ja naist suureks ämblikuks, et üleliigset "austajat" eemale peletada.). Minu arust must huumor ongi kõik see parem huumor (raamatutes ja filmides ). Soovittatav lugeda. Silm lausa puhkab kui sellel juttul.
Teksti loeti eesti keeles

Hea laadna lugu pisut veidrast tulnukist, kellele meeldib seista Kirovi tänava poe meeletult pikas sabas. A mis siis. Kirja on pandud lugu igati lahedalt, selline paras iisi-riiding, kus palju pole vaja mõelda. No on ju hea - /.../ ütles külaline ja moondus väikeseks esitrükkal Ivan Fjodorovi mälestussambaks /.../Paneks õige viie... Panengi.
Teksti loeti eesti keeles

Tavaliselt on sellised debüütlood. Kuid autori debüütjutt on 6 aastat vanem. Lugu on värske, mitte ponnistatud.

Maal elab tulnukas, kes suudab võtta mistahes vormi ega tea isegi oma "õiget" kuju. Tema juurde tuleb külaline, kes tahab teda endaga kaasa viia. Külaline käitus taktikaliselt valesti, mistõttu lõpp on ootuspärane.
Minule meeldis ka, et Katrin ei öelnud, kas ta tahab sellise tulnukaga abielluda või ei. Mina ka tema asemel ei teaks seda.

Oh, Ats, Ats, kas sa pole siis kunagi armunud olnud?

Teksti loeti vene ja eesti keeles

Kohutav jama. OK, ta oli kasvanud kui sampinjon, see tähendab, et pimedas ja sitaga toidetud, aga ta jääb Venemaale elama, kuigi jutu järgi pidi ju intelligentne olema. Pähh - kanaaju! Ja paras talle!

Meenub ka üks venelaste film, kus tulnukad said õnnelikuks, kui oma kultuuri hülgasid ja vene külaelu elama hakkasid - meiearust ju kohutavaim kosmaar, mis olla saab... Vat see iseenda maailma nabaks pidamine - mis tähendab, et autoril on silmaringi asemel vaatepunkt, ja seiklejavaimu on tal ka samapalju kui kasekännul - teenib kuhjaga antud hinde.

Teksti loeti eesti keeles

Teiselt poolt: miks ei võiks mitteinimene käituda mitteinimlikult, ehk siis valida nõukogude Venemaa ja seal end õnnelikult tunda? Kusjuures, ta ei valinud ju mitte elu Venemaal, vaid võimaluse elusaks eluks, võimaluse armastuseks... Ise oli rahul. Autor, kujutan ette, oli ka lahendiga rahul. Kas ta just nii mõtles, aga...
Teksti loeti eesti keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Autoriks märkisin koostaja. Ning Jeremei Parnov on kogumikule kirjutanud järelsõna pealkirjaga "Antieessõna proov" ("Opõt antipredislovija")..
Sisaldab mitmesuguse tasemega lugusid.
 
Teksti loeti vene keeles

"Neli ja pool" läheb "viieks" selle koha eest: "Aga see pole veel kõik. Teate, ma räägin ka tähtedega".
Muidu, jah, Simak oma tavalises mõnususes.
 
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Normaalsest ühe palli võrra kõrgema hinde annan selle eest, et momeelest on tegu veel ühe (vist ebateadliku) suleprooviga "2001" teemadel.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

No nii hull ka ei ole, kui eelarvustaja kirjutas. Täitsa omamoodi lähenemine erinevate aegade kontaktile. "Tahtsime paremat..."
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Andersoni keskaja- või keskajaimitatsioonijutud on ikka mõnusad. Pealegi on siin tegu realismiga, erinevalt näiteks Mark Twainist.
 
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

No sihuke moraliseeriv jutt, nagu Sturgeonil ikka juhtub..., kuid Costellost kehvem. Pealegi võinuks 51. aastal teada, et vask ei kuulu nende elementide  hulka, mis meile tuumaenergiat annavad.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

 Kõigepealt palun Baasi moderaatoritel parandada viga: Clarke'i sulest pole siin esindatud mitte keskpärane "Encounter at Dawn",  vaid suurepärane "History Lesson", mille venekeelse tõlke pealkiri on kogumikulegi (täie õigusega) nime andnud.

Ja siis annan oma viis palli. Kuuekümne viiendal aastal Venemaal selline kogumik... kus olid tsensorite silmad? Tõsi, eessõna kirjutamisega on koostajad tõsist vaeva näinud, see on nii poliitkorrektne (kui tänapäeva terminoloogiat kasutada), et väärib omaette lugemist. Säärast masohhistlikku.

Teksti loeti vene keeles

Eh... mõnikord on hea, kui autoril fantaasiat kõrvust & mujalt välja pritsib, nii et ühte juttu hästi ära ei taha mahtuda.
Seekord ei olnud.
Teksti loeti inglise keeles

Kasulik lugu, aitab inimestele selgitada, misjaoks ajalugu vaja läheb. Rääkimata sellest, et kuitahes kõva puritaanlane ei suuda amoraalsetele ahvatlustele kuigi kaua vastu panna.
Neli ja pool palli, aga ümardame üles. Woodi sulamist teelusika eest.
 
Teksti loeti inglise keeles

Hea lugu; nagu eelkirjutajad juba öelnud, on tehnomula isegi tänapäeva lugeja jaoks  usutavalt üles ehitatud. Suur ideaalide konflikt ka veel... See "neli" on kõva plussiga.
 
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Mina tõstaksin esile maltusiaanlikku külge. Kui N aasta jooksul on maakerast nii palju ära kulutatud, et selle läbimõõt on pool esialgsest, mitmeks aastaks siis toormaterjali veel järel on?
;)
 
Teksti loeti inglise keeles