Kasutajainfo

Roman Podolnõi

10.11.1933-23.02.1990

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Roman Podolnõi ·

Tolko svjazi

(jutt aastast 1964)

ajakirjapublikatsioon: «Molodaja gvardija» 1964; nr 6
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Üksnes sidemed»
«Horisont» 1973; nr 3
antoloogia «Diogenese latern: Valimik nõukogude ulmejutte» 1976

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
3
4
0
0
0
Keskmine hinne
4.429
Arvustused (7)

Nagu praegu, nii ka vanasti. Sidemed loevad ja tööd saab ka selle kaudu. Ehk lugu Isaac Newtonist ja sellest kuidas ta tööle võeti. Lahe lugu nagu Podolnõi kõik need lühilood.
Teksti loeti eesti keeles

Jah, näib et sidemed on alati olulised olnud... ka sihukese tegelase nagu Newtoni puhul. Mõnusat sappi pritsib sellest loost. Neli siiski... midagi jääb vajaka!
Teksti loeti eesti ja vene keeles

Oh seda pseudoajalugu küll! Nende lühilugude puudus on see, et kisuvad väga anektoodikanti. Või mine võta kinni. Räägitakse, et sir Isaac''i pikim kõne parlamendis olnud: "Tuul tõmbab. Pange aken kinni!" Samas aga teostas ta Inglismaal rahareformi, kehtestades süsteemi mis kehtis vist meie sajandi kuuekümnendateni. Aga tutvusteta ei saa. ;-)))
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Räägiti mulle, et lühim iseloomustus mis Newtoni kohta olla antud oli:" Vastik vanamees ". Pärast põhjendati, olin täitsa nõus.
Teksti loeti eesti keeles

Autor kordab end taas, kuid on jututeemaks võtnud sellise intrigeeriva nähtuse nagu onupojapoliitika ja käsitleb seda huvitavalt, niisiis "neli".
Teksti loeti eesti keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustust:

Ulme tõesti ei ole, kuid lugeda ikka kannatab. Muide, Raudmees ei soovinud mitte vanarauda, vaid uraani või tooriumi.
Mulle meeldis see koht, kus Raudmehe juurde toodi kaks tanguudi keele spetsi ja too ütles professoritele, et need on "kha-khangid", mispeale professorid jäigastusid ja äärmise viisakusega palusid luba baasi territooriumilt lahkuda.
Teksti loeti eesti keeles

 Mulle tundub see jutuke olema romaaniga "Raske on olla jumal" samas suhtes kui Clarke'i "The Sentinel" tema 2001. aasta kosmoseodüsseiaga.
Teksti loeti vene keeles

Ju mul on vale peakuju, kuid olles omal ajal end Mirabilias ilmunud romaanist suure vaevsga läbi närinud, unustasin selle põhjalikult. Nüüd vaatasin üle -- ei olnud paremaks läinud. Ega pole ma julgenud ühtki teist Ursula K. Le Guini teost enam lugeda. 
Teksti loeti eesti keeles

Mõnest eelnevast arvustusest võib jääda mulje, nagu oleks Kubrick kõigepealt filmi valmis teinud ja siis Clarke selle põhjal romaani kirjutanud. Päris nii see ei ole. Film ja raamat valmisid koos, iteratsioonimeetodil. S.t., režissöör ja kirjanik alustasid kumbki oma lähtepunktist ning kohandasid oma tegevusi teise poole omadega. Lähemalt saab sellest lugeda Clarke'i raamatust "The Lost Worlds of 2001", mis ei olegi väga igav ;).
Seetõttu romaan ja film täiendavad teineteist. Mina sain raamatu kätte enne filmi ja see ongi vist hea järjekord -- mõned eelarvustajad on öelnud, et raamatuta on filmist kohati raske aru saada.
 
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Jutt Susan Calvinist (jah, lugesite õigesti). Ja siis muidugi robotitest ja kellestki veel. Kuid ega peale nimede muud pole. Oleksin pannud "kolme", kuid tekstis leiduva aritmeetikaülesande esitus võttis palli maha.
Teksti loeti vene keeles

Piloot Pirx -- nüüd küll juba üksjagu aega kapten Pirx -- on just jõudnud oma laevaga Marsile, sealsesse uurimisjaama varustust vedama. Ta arvab küll, et kauaks seda tööd enam ei ole, kuivõrd parajasti lendab Maalt Marsile kolm "sajatuhandelist" -- 100 000-tonnise massiga uut laeva, mis usutavasti tõrjuvad Pirxi Cuvier' sarnased 10- kuni 20-tuhande tonnised mingeid kõrvalülesandeid tegema.
 
Esimene, Ariel, saabub ja ... kukub segastel asjaoludel puruks. Moodustatakse uurimiskomisjon, kuhu ka Pirx satub. Edasist ma ümber ei jutusta.
 
Suure osa tekstist võtab enda alla Pirxi mõtisklus teemal "Marss tõmbas meid kõiki lohku", mis usutavasti on ajendatud 60. aastatel Marineride tehtud piltidest. See pani mind mõtlema "kolmele", kuid las' olla ka Pirxil ... või Lemil... õigus oma arvamusele, nii et lugu saab "nelja".
Teksti loeti vene keeles

Ats Miller on kõik vajaliku juba öelnud. Mul tekkis romaani käestviskamise soov 48. leheküljel 179-st. Kuid (lühi)jutt on endiselt vapustav.
Teksti loeti inglise keeles