Kasutajainfo

Oliver La Farge

19.12.1901-2.08.1963

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Roman Podolnõi ·

Moreplavanije nevozmožno

(jutt aastast 1962)

ajakirjapublikatsioon: «Znanije – sila» 1962; nr 9
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Meresõit pole võimalik»
«Noorus» 1974; nr 10

«Merel ei saa sõita»
antoloogia «Diogenese latern: Valimik nõukogude ulmejutte» 1976

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
7
1
0
0
0
Keskmine hinne
4.875
Arvustused (8)

Merel ei saa sõita??? Huvitav lugu sellest, kuidas mingid õpetatud jobud (sry) püüavad selgeks teha et mujal maailmas pole midagi ja merel ei saa sõita jne. samal ajal kui miskid sellid lõbusalt mööda merd ringi lasevad. Paras tänitamine.
Teksti loeti eesti keeles

Ilmselt pole see lugu sobilik hardcore SF fänni jaoks, aga õnneks lubab minu peakuju ka muud manustada... Mõnusmahe sotsiaal-poliitiline dispuut teemal, et kas merel saab sõita... samas noorem generatsioon seda juba teebki. Roman Podolnõi on ikka iseäranis leidlikult pilanud elule jalgu jääma kippuvaid otsustusõigusega subjekte ning annab samas mõnuga teada, et ega asi siis selliste pärast seisma jää. PS: Tundub, et tegu on autori debüütlooga!
Teksti loeti eesti ja vene keeles

Üsna loetav lugu, aga.... meresõidu vastased argumendid ning lõpp olid etteaimatavad. Avaldamisajal oli jutu kriitika kindlasti nauditav. Autoril on “Diogenese laternas” peotäis paremaid lugusid.
Teksti loeti eesti keeles

Väga hea lugemine. Asjale lähenetakse mitmest vaatepunktist ja leitakse - ei ole meile vaja. Õnneks on olemas seiklus noored ja tuulepäised.Samuti oleks võinud ju küsida kas laev peab olema ehitatud veest kergemast materjalist?
Teksti loeti eesti keeles

Tekst näitab suurepäraselt, et riskeerimata satub inimkond varem või hiljem kohutavasse stagnatsiooni. Huvitav võrrelda Sheri S. Tepperi "Rohtmaaga".
Teksti loeti eesti keeles

Arvestades seda, kui tihti teos mitmesuguseid mõtteid mõeldes meelde tuleb, võtan seisukoha, et jutt on geniaalne. Võib-olla üks paremaid lühijutte, mis üldse kunagi eesti keelde tõlgitud.
Teksti loeti eesti keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustust:

Ulme tõesti ei ole, kuid lugeda ikka kannatab. Muide, Raudmees ei soovinud mitte vanarauda, vaid uraani või tooriumi.
Mulle meeldis see koht, kus Raudmehe juurde toodi kaks tanguudi keele spetsi ja too ütles professoritele, et need on "kha-khangid", mispeale professorid jäigastusid ja äärmise viisakusega palusid luba baasi territooriumilt lahkuda.
Teksti loeti eesti keeles

 Mulle tundub see jutuke olema romaaniga "Raske on olla jumal" samas suhtes kui Clarke'i "The Sentinel" tema 2001. aasta kosmoseodüsseiaga.
Teksti loeti vene keeles

Ju mul on vale peakuju, kuid olles omal ajal end Mirabilias ilmunud romaanist suure vaevsga läbi närinud, unustasin selle põhjalikult. Nüüd vaatasin üle -- ei olnud paremaks läinud. Ega pole ma julgenud ühtki teist Ursula K. Le Guini teost enam lugeda. 
Teksti loeti eesti keeles

Mõnest eelnevast arvustusest võib jääda mulje, nagu oleks Kubrick kõigepealt filmi valmis teinud ja siis Clarke selle põhjal romaani kirjutanud. Päris nii see ei ole. Film ja raamat valmisid koos, iteratsioonimeetodil. S.t., režissöör ja kirjanik alustasid kumbki oma lähtepunktist ning kohandasid oma tegevusi teise poole omadega. Lähemalt saab sellest lugeda Clarke'i raamatust "The Lost Worlds of 2001", mis ei olegi väga igav ;).
Seetõttu romaan ja film täiendavad teineteist. Mina sain raamatu kätte enne filmi ja see ongi vist hea järjekord -- mõned eelarvustajad on öelnud, et raamatuta on filmist kohati raske aru saada.
 
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Jutt Susan Calvinist (jah, lugesite õigesti). Ja siis muidugi robotitest ja kellestki veel. Kuid ega peale nimede muud pole. Oleksin pannud "kolme", kuid tekstis leiduva aritmeetikaülesande esitus võttis palli maha.
Teksti loeti vene keeles

Piloot Pirx -- nüüd küll juba üksjagu aega kapten Pirx -- on just jõudnud oma laevaga Marsile, sealsesse uurimisjaama varustust vedama. Ta arvab küll, et kauaks seda tööd enam ei ole, kuivõrd parajasti lendab Maalt Marsile kolm "sajatuhandelist" -- 100 000-tonnise massiga uut laeva, mis usutavasti tõrjuvad Pirxi Cuvier' sarnased 10- kuni 20-tuhande tonnised mingeid kõrvalülesandeid tegema.
 
Esimene, Ariel, saabub ja ... kukub segastel asjaoludel puruks. Moodustatakse uurimiskomisjon, kuhu ka Pirx satub. Edasist ma ümber ei jutusta.
 
Suure osa tekstist võtab enda alla Pirxi mõtisklus teemal "Marss tõmbas meid kõiki lohku", mis usutavasti on ajendatud 60. aastatel Marineride tehtud piltidest. See pani mind mõtlema "kolmele", kuid las' olla ka Pirxil ... või Lemil... õigus oma arvamusele, nii et lugu saab "nelja".
Teksti loeti vene keeles

Ats Miller on kõik vajaliku juba öelnud. Mul tekkis romaani käestviskamise soov 48. leheküljel 179-st. Kuid (lühi)jutt on endiselt vapustav.
Teksti loeti inglise keeles