Kasutajainfo

Aleksei Tolstoi

1882-23.02.1945

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Jack Williamson ·

Bright New Universe

(romaan aastast 1967)

Hinne
Hindajaid
0
0
1
0
0
Keskmine hinne
3.0
Arvustused (1)

Romaani pealkiri viitab muidugi Aldous Huxley kuulsale teosele, mis omakorda on viide Shakespeare'i näidendile Tempest. Kuigi "Bright New Universe's" paar-kolm korda mainitakse inglise ulmekirjanikku ja tema teost, on sellel romaanil rohkem kokkupuudet teiste Williamsoni kirjutistega. Helge uus universum on viide n-ö transgalaktilisele Klubile, millesse kutsutakse inimkonda, kes aga kaldub eelistama mitte näha oma ninaotsast kaugemale.        
 
 
Romaani kangelaseks on 22aastane ltn Adam Monk Cave, kes soovib sarnaselt oma teadmata kadunuks jäänud isale hakata tegelema teadusega ja liituda kosmilist kontakti taotleva projektiga. Adami emapoolne mõjuvõimas suguvõsa on projekti suhtes vaenulikult meelestatud, mille tõttu tekib sellest erimeelsus. Iseasi küll, mida sõjakooli haridusega kutil üldse teadusprojektis teha peaks olema? Williamson kasutab sageli oma teostes sõjaväelastest tegelasi, kes aga käituvad pigem tsivilistidena.          
 
 
Adam Cave sarnaneb mitmel moel Williamsoni "The Humanoid Touch" kangelasele Keth Kyronile, kellele sõjakool avab võimaluse kiireks ühiskondlikuks tõusuks, mis jäetakse aga kasutamata, et selle asemel liituda ebakindla tulevikuga organisatsiooniga. Williamson annab Keth Kyronele kolmteist aastat, et läbida pea sama teekond, millele Adam Cave'l kulub paar-kolm nädalat. Bright New Universe's on tunda liigset kiirustamist, selle asemel et lasta sündmustel iseeneses küpseda.
Teksti loeti inglise keeles
x
Erkki Toht
24.09.1974
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Romaan koosneb kahest osast. Esimese osa sündmustik kulgeb 1979. aasta Odessas. Teine osa leiab aset 1987. aastal Ukraina sisemaal ja surnutemaal. Malaja Glušatvõib pidada traumaromaaniks. Selle tegelased kogevad isiklikke traumasid või põhjustavad teistele traumasid. Isiklike traumade kõrval ja taustal on ka suuremad, tervet Ukraina ühiskonda puudutavad traumad, nagu reisilaev „Admiral Nahhimovi“ uppumine Mustal merel 1986. aastal, samal aastal toimunud Tšernobõli tuumaõnnetus ning Nõukogude–Afganistani sõda 1979—1989, mida põgusalt puudutatakse.

 

Esimese osa üks huvitavamaid tegelasi on karpaadi malfar Stefan Romanjuk. Autor annab malfarile siiski vähe tekstiruumi. Kõige rohkem saab esimeses osas ruumi SES-2 (sanitaar-epidemoloogia jaam) nimelise osakonna juhataja Jelena Petrištšenko, kelle töö- ja eraelu saab mitutpidi valgustatud. Olulised tegelased on veel SES-2 töötaja Vassili Basargin ja karjääriametnik Lev Semjonivitš. Viimane osutub teise osa tegelase Jevgeni teatavaks teisikuks. Romaani teises osas saabki kõige rohkem tähelepanu laevandusameti karjääriametnik Jevgeni, kelle isiklik trauma leiab kirjeldamist juba esimese osa lõpus. Raamatuhuviline registraator Inna Breslavskaja ilmub horisondile romaani teises osas, kuid ta sarnaneb mõneti esimese osa Jelena Petrištšenkole. Teise osa iseäralik tegelane on Lebedev.

 

Selle üle, kas läbitöötamata trauma kipub korduma, Malaja Glušategelased ei arutle. Mälestused on siin küllalt olulised. Isiklike mälestuste võrdlemine teiste inimeste ja ühiskonna üldiste traumadega, näib aitavat tegelastel mõista oma osa elus uues olukorras. Suunduda tulevikku muutununa või jääda mineviku kummituste kütke on siinkohal olemas võrdsete võimalustena . Inna ja Jevgeni näol näitab autor lugejale kahte erinevat suhtumist traumasse. Kahe tegelase erinevad vaatenurgad ilmnevad juba nende teekonnal surnutemaale.

 

Teksti loeti vene keeles