Kasutajainfo

Aleksei Tolstoi

1882-23.02.1945

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Algernon Blackwood ·

The Wendigo

(lühiromaan aastast 1910)

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
1
0
0
0
Keskmine hinne
4.5
Arvustused (2)

Wendigo (või Windigo) on Kanada indiaanlaste müütiline julm pooljumalus, keda peeti Metsiku Looduse kutse kehastuseks, tõmbejõuks, mis sundis mõnikord inimesi otsekui magneti mõjul tundrasse või metsa suunduma ja mitte naasma. Blackwood tegi mitu põdrajahi ja kullaotsimise reisi Kanada väheasustatud piirkondadesse ning tolle legendi kajastumine ta loomingus on igati loogiline. Jutustusest õhkub ka autori harrast aukartust metsiku looduse vastuse. Sõna "loodus" oli ta lugudes alati suure algustähega (Nature).

Paar linnavurlet (üks materialistist doktor ja tolle noormeheohtu vennapoeg) ning nende segaverelised kohalikud rajaleidjad on põdrajahil Kanada määratutes metsalaamades. Miskipärast pole tollel aastal ühtegi suuremat ulukit näha olnud ja nende leidmiseks tuleb liikuda kaugetesse kolkapiirkondadesse. Seltskond hargneb ja üliõpilane Simpson suundub jäljekütt Defagoga oma teed. Defago väljendab valitud suuna suhtes suurt vastumeelsust, selgitamata oma hirme, ent kuna bossid nii tahavad, siis tuleb minna. Nagu arvata on, ei pääse mehed kohtumisest müstilise Wendigoga ja ühele neist lõpeb see veel traagilisemalt kui surm.

Vinge lugu. Väga veenvalt edasi antud miljöö, looduskirjeldused ja varjatud õudus.

Teksti loeti inglise keeles
x
Erkki Toht
24.09.1974
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Romaan koosneb kahest osast. Esimese osa sündmustik kulgeb 1979. aasta Odessas. Teine osa leiab aset 1987. aastal Ukraina sisemaal ja surnutemaal. Malaja Glušatvõib pidada traumaromaaniks. Selle tegelased kogevad isiklikke traumasid või põhjustavad teistele traumasid. Isiklike traumade kõrval ja taustal on ka suuremad, tervet Ukraina ühiskonda puudutavad traumad, nagu reisilaev „Admiral Nahhimovi“ uppumine Mustal merel 1986. aastal, samal aastal toimunud Tšernobõli tuumaõnnetus ning Nõukogude–Afganistani sõda 1979—1989, mida põgusalt puudutatakse.

 

Esimese osa üks huvitavamaid tegelasi on karpaadi malfar Stefan Romanjuk. Autor annab malfarile siiski vähe tekstiruumi. Kõige rohkem saab esimeses osas ruumi SES-2 (sanitaar-epidemoloogia jaam) nimelise osakonna juhataja Jelena Petrištšenko, kelle töö- ja eraelu saab mitutpidi valgustatud. Olulised tegelased on veel SES-2 töötaja Vassili Basargin ja karjääriametnik Lev Semjonivitš. Viimane osutub teise osa tegelase Jevgeni teatavaks teisikuks. Romaani teises osas saabki kõige rohkem tähelepanu laevandusameti karjääriametnik Jevgeni, kelle isiklik trauma leiab kirjeldamist juba esimese osa lõpus. Raamatuhuviline registraator Inna Breslavskaja ilmub horisondile romaani teises osas, kuid ta sarnaneb mõneti esimese osa Jelena Petrištšenkole. Teise osa iseäralik tegelane on Lebedev.

 

Selle üle, kas läbitöötamata trauma kipub korduma, Malaja Glušategelased ei arutle. Mälestused on siin küllalt olulised. Isiklike mälestuste võrdlemine teiste inimeste ja ühiskonna üldiste traumadega, näib aitavat tegelastel mõista oma osa elus uues olukorras. Suunduda tulevikku muutununa või jääda mineviku kummituste kütke on siinkohal olemas võrdsete võimalustena . Inna ja Jevgeni näol näitab autor lugejale kahte erinevat suhtumist traumasse. Kahe tegelase erinevad vaatenurgad ilmnevad juba nende teekonnal surnutemaale.

 

Teksti loeti vene keeles